You're so beautiful when you hate the world

Laupäeva hommikust saadik olen ma etendanud emme ja koduperenaise rolli (mis muide tuleb mul pagana hästi välja), sest kallid vanemolendid läksid Rooma turistitama ja usaldasid oma poja minu hoolde. Mis tähendab, et laupäeval veetsin ma kolm pool tundi mänguasja muuseumis ja pühapäeval tunnikese zooloogiamuuseumis. Polnud kummaski juba mitu aastat käinud, nii et isegi põnev oli. Paelussi ja madusid uurida, eks ole. Pärast joonistas venna külalisteraamatusse dinosauruse ja ta kõhtu kilpkonna. Mul tuli hiiglamasuur tahtmine see Ddankomaks nimetada. Ise, suurepärane kunstnik nagu ma olen, sirgeldasin sinna täiusliku püütoni ja purgi sees paelussi.

Mänguasjamuuseum tähendas ka kohaliku mängutuba ja pean tunnistama, et nukunurgas nukunõudega mängida ja nukumajasid sisutada oli üllatavalt lõbus tegevus. Muigugi koju jõudes olin ma paras zombi.

Pühapäeva õhtul tuli Mia koju ja andis mulle responsible adulti mängimisest ühe vaba õhtu, mis tähendab, et ma läksin Taavotskaga välja, sest ma polnud teda see aasta veel kordagi trehvanud. Lubadus viimase bussiga koju tulla lahustus sama vääramatult kui jääkuubikud mu dringi sees ning kell võis olla vast neli, kui irresponsible adult Liisa viimaks koju tuigerdas. Et siis kell kaheksa hommikul tõusta ja venna lasteaeda viia, hoolikalt varjates eelmise õhtu häbitööd.

 Liisa ilutseb mänguasjamuuseumis

Tegelikult on ta olnud väga hea laps ja ma vaatan, et mul tuleb see töö päris hästi välja, mis sest et see pea kogu aja neelab. Eriti mugav on see, et ta on koos minuga innukalt Avatari vaadanud  ja ehkki ma pean talle aegajalt keerulisi kohti seletama (ehk siis enamasti Zuko-liini), saab ta suht hästi aru. Niipea kui ta firenationit nägi, küsis ta, kas need on pahad. Ime kah. Zukot ja Iroht kutsub ta poolpahadeks ja uurib pidevalt, kas nad nüüd on head. Nii armas. Ja pole vist üllatav, et tema lemmik on „jänes“.

Lol, kui ma tegelasi üritasin joonistada ja vingusin, et ma ei mäleta, millised Zuko püksid on, siis järgmine kord, kui me osa vaatasime, ütles ta mulle: vaata nüüd ta pükse, siis sa tead, kuidas neid joonistada. Mia soovitus oli palju parem: tee talle seelik. 

 Kohe näha, et ma olen viis aastat kunstikoolis käinud

Oo Avatar! Ma olen nüüd kaks hooaega ära vaadanud (eile õhtul just teise hooaja viimased osad aaagh) ja täiega obsessed. Ma nägin juba öösel unes, kuidas ma seda koos empsiga vaatasin ja talle ka meeldis. Vahepeal seisin ma ränga dilemma ees, kas hakata arvutist edasi vaatama või mitte. Õnneks tegi Nickelodeon selle otsuse minu eest ja ei näidanud mingil arusaamatul põhjusel enam Avatari edasi. Kuigi neil polnud teine hooaeg isegi mitte poole peal. Müstika.

Igatahes eile õhtul ängstisin ma ikka korralikult, sest juhtus teadagi mis: kui kõik hakkab just korda minema, tuleb sisestada autoõnnetus. Sel korral siiski ülekantud tähenduses, but you get the point. Õiendasin siis oma ekraaniga, hüüdes sellel selliseid intelligentseid lauseid nagu: Igavene loll Katara, ära riku Zuko ja ta onu elu ära ning lase inimestel rahus teepoodi pidada! Igavene loll Zuko, kuula rohkem oma tarka onu ja mitte oma psühhopaadist õde! Ausõna, kui su õde on siiamaani sulle ainult kaikaid kodaraisse loopinud, siis kust kuradi kohast sul tuleb idee teda uskuda. Agh, mul on sust nii kahju, aga sa oled ise ka ikka paras tainapea. Aelesin siis voodis ja kurtsin õekesele nende rasket elu. Tüüp on ise varem peamiselt vist kolmandat hooaega näinud, aga ta ei mäleta eriti ja nüüd lõhestunud sisemises heitluses, kas ta peaks ka korralikult algusest vaatama hakkama.

Aga olgu, põhjalikum Avatari tegelastest rääkimine jääb järgmiseks korraks, sest ma kirjutasin juba kpop osa enne ära ja mulle ei meeldi, kui postitus liiga pikaks läheb. Aga te võite pakkuda, kes mu lemmiktegelased on. Vihje:valik on seekord tavapärasest suti erinev.

 Ja siis meil oli väga lõbus, kui me legodest Irohi ja Zuko tegime. Kuigi Zuko lööks mind ilmselt maha, kui näeks, mis ma talle pähe toppisin

SHINee is back~ , nagu me kõik väga hästi teame, ning seekord lausa riides. Ma pean kahetsusega tunnistama, et seekordne comeback laul ei meeldinud mulle sugugi. Pole minu maitse ja on üsna väsitav, et mitte öelda lausa tüütav. Liiga palju müra, liiga vähe meloodiat. Refrään on okei, eriti esimesed read ja jäi mu pähe juba esmakordsel kuulamisel kumisema, aga muidu nagu kuulama ei kutsu. Album oli ka suht ma-ma. Ma olin alguses nagu wtf, kolm täpselt ühesugust laulu! Mis on ilmselt põhjus, miks mulle meeldivad seekord aeglasemad laulud rohkem. Lihtsad ja kõrvale meeldivad kuulata.

MV see-eest on SMEndi kohta harukordselt plotirikas ja üsnagi nutikate detailidega. Jessica Irene Adlerina, iWatson (vihje BBC Sherlockile?), Taemin ja viiul, viktooriaajastu hõngulised rõivajupid...selle koha pealt pole midagi ette heita. Tantsuosa on lahe, ehkki veidi lulzy, eriti refrääni alguses, kus armaslt kepsutatakse? hüpeldakse? vene tansu tansitakse?. 

Igatahes, visuaalne pool on okei, kuigi oleks mulle ilmselt suurema mulje jätnud, kui mulle laul meeldinud oleks. Poisid ise...well, Key võiks minu poolest nii oma lühikesed püksid kui ka sukad põlema panna ja Onew lahkukammitud soeng ei ole minu jaoks (aga oma sonimütsiga näeb ta küll ülinumsu välja.) Minho ei tekitanud mus mingeid mõtteid (tema teaser picid tekitasid küll ja kõik need mõtted väljendasid erinevaid tülgastuse astmeid) ja Jonghyuni kohta oli mu õelal õel vaid üks kommentaar: õõh, kui kole. See-eest Taemin! Pisike hipiprintsess Taemin! Tule Liisa-noona juurde, las noona kammib su juukseid ja punub sulle prantsuse pärja! Ehk siis minu Taemin feelingud on viimaks astunud kosmoselaevale ja sõidavad aeglaselt, kuid kindalt oma pikalt puhkuselt Marsilt tagasi Maa poole. Ma süüdistan hairporni ja tuules lehvivaid juukseid. Mul on Taemin feelinguid ainult siis, kui ta näeb välja nagu flika. Ma mäletan, kui Luciferi teaser välja tuli ja ma seda Kadiga vaatasime ning kui Taemin ekraanile ilmus, tõime kuuldvale ühe korraliku fangirl huilge. Paps, kes sel hetkel oli köögis, ilmus ka kohale, et vaadata, mille üle me nii rõõmsalt kilkame. Ilmselt ainus kpop video, mida ta seetõttu näinud on (kuigi kui me räägime omavahel sujudest, teatab ta alati hästi rõõmsa häälega: Super Junior! Papsiga ma ikka jagan kpop asju, emmele pole mõtet rääkida, too ei pane niikuinii midagi oma ajalehe kohalt tähele).

  fuckyeahleetaemin on Luciferi enda poolt loodud tumblr minu vastupanu murdmiseks

Infinite’i „Be mine“ jaapani versiooni vaatasin ja ehkki kaameramees oli vilgutamisega suti üle pingutanud, hakkas laul mul silmapilkselt taas kummitama. Küll korea keeles, aga mis seal ikka. Ma mäletan, kui see suvel välja tuli, kommenteeris paps, et see meenutab talle kohutavalt üht 80-ndate pophitti. Ta ei suutnud küll välja mõelda, mis lugu see oli, aga selline mõnus 80-ndate hõnguline elektrooniline kõla on juures küll. Üks meloodiajupp meenutab mulle aga hoopis vist mingit Vennaskonna laulu (vist, pole kindel).

Et härra Myungsoo ja seega ka „Shut up flower boy band“ oli vahepeal mu dashil üsna tihe külaline, otsustasin ka ise sarjale pilgu peale heita. Kolm osa on vaadatud ja ma pean ütlema, et see pole üldse korea draamalik, pigema jaapanipärane. Ja mitte selline tavaline gambatte yo dorama täis joshpihve (pole suurem asi joshpihvide fänn), vaid pigem filmiliku õhustikuga. Esmamuljel kummaliselt tumeda alatooniga, aga mulle meeldibki nii rohkem. Ja poisid on muidugi kenakesed ja härra Myungsoo oma Kim Bumi naeratusega suutis mind küll ära võluda.

CN Blue uus MV ja laul on äärmiselt cnbluelik. Nende puhul saab selgelt aru, et muusika tuleb ühe inimese sulest. Video oli mõnus, eriti koridorides lõdvalt chillimine. Oi Jonghyun (Ya-poiss, nagu ma teda tegelikult kutsun) ning sinu hooletu elegants ja casual smirk! Pagana hea näed välja ja stiilne oled. Lemmiku nime väärt. Lol, Jung Jong-hwad see-eest ei tundunud ma alguses äragi, millegi pärast mu aju ütles mulle, et see on Hong Ki. Ja selle mv puhul oli lahe see, et välismaalsed tõepoolest sobisid sinna. Muutsid video kohe stiilsemaks.

Ma olen igati võlutud Kyuhyuni uuest OSTi laulust. Poseidoni oma oli liiga uimane ja igav, aga see on selline korralik power ballad. Refrään meenutab ühte Secret gardeni laulu, aga mul ei õnnestunud välja selgitada, kas neil on sama autor. Igatahes, Kyuhyuni lauludel on endiselt teraapiline mõju ja nüüd ravivad nad lisaks unetusele ka ootamatuid masendushooge.

Ja masendushood tulevad, arvestades kui pussy SMEnt on. Olgu, Zhou Mi Pariisi mitte minemise saate te tõesti tema viisaga ära vabandada, aga Henry puhul ma kahtlen selles sügavalt. Henry on igavesti mu venna, nõbu ja õepoiss ühes isikus ja ma tunnen end raskelt puudutatuna. Lisaks on see ebaõiglane, nii poiste endi kui fännide suhtes. On ilmselge, et SMEndil polnud neid plaanis kohe kaasa võtta, aga muidugi ei vaevu nad meid sellest eelnevalt informeerima. Olgu, Henry ise ütles, et kõik need halvad asjad ja alapromoutimine ei ole kellegi süü, et me fännid ei süüdistaks SMEnti, et tänu sellel on ta saanud rahus ülikoolis käia ja ennast arendada, aga nagu mu kallis õeke selle peale tähendas: Süüdistame küll!

(sorry, et ma siin nüüd niimoodi halan ja ragein. Ma tavaliselt väldin igasugust Mimi ja Henzzi üle halamist netiavarustest, sest nii mõnedki fännid panevad neid kõlama more pathetic kui nad tegelikult on, aga see asi on nüüd ikka nii karjuvalt alatu, et ma ei suutnud oma tundeid vaos hoida. Paganas, kui ma sain tead, et Henzzz ka ei lähe, poetasin ma üsna mitu rammusat mehepisarat. Ja kui mul oleks Pariisi piletid olemas olnud, siis oleks ilmselt korralikult ulgunud)

Ja et lõpp nii morbiidne ei oleks: imelised asjad, mida saab juustuviiludest teha.

 Kyu~

Kyuhyuni kannatused

1. Pealkiri on ispireeritud minu ja Kadi põnevat Aliase kogemusest. Nimelt pidin ma seletama sõna „kannatus“. Minu definatsioon: see, mida minu Kyuhyun teeb. Vastus tuli märgatavalt kiiremini, kui seda Kristuse abil seletades. Lol, minu lemmikute elu on ikka raske. Ja siis me muidugi võitsime teisi 1/3 mängulau pikkusega. Säärased pro-gamerid oleme, et Kyuface  läheks kadedusest roheliseks. Kuigi vaevalt et keegi teine meie seletustest aru saaks.

2. Miks on nii, et astudes hilitalvisesse uduvihmasesse hommikusse, on esimene laul, mida telefon otsustab sulle mängida, Hot Summer? Ja oleks see siis esimene kord...

3. SNSD „Time machine“. Nii mv kui laul meeldivad mulle väga, nii et kui see välja tuli kuulasin-vaatasin kohe kolm korda järjest (kuigi oleme ausad,teistel kordadel skippisin esimesed poolteist minutit). Laul ei kõla ei jaapani- ega koreapäraselt, pigem on sel üsna läänelik kõla, eriti salmiosal. Videopilt on väga ilus ja rahulik ning kui nad vaid refrääni kuidagi teisiti lahendanud oleks...Ma ei tea, kuidas teile tundub, kuid mind ajas see küll raskelt lollima. Lõhkus oma kammerkooriga veidi üldist tüünet meeleolu. Tüdrukud nägid muidugi suurepärased välja. Taeyeoni punane pluus on nii mõnus ja ma tahaks seda endale ning ega Jessica Loubutaine’idki mind külmaks jätta. Tiffani meenutab oma lokikeste ja päevavarjuga jaapani hime lolitasid. Yuri ja Sooyoungi kaadrid oleks nagu filmist, Yoona lumesaju ja pulmakleidiga on aga märksa muusikavideolikum. Kuigi lõpus võtab härdaks küll. Ja Hyoyeonil on nii ilusad juuksed, täpselt sellised nagu mul enne kui kaasaegen meditsiin nad mult röövis. Seohyun ja Sunny üle ma siiski veidi irvitasin, sest Seohyuni kaadrid meenutasid täpselt tema Traxi videos ilmumist, ainult muidugi selle vahega, et emotsioonid olid vastupidised. Ja Sunny...lol,ma arvan et asi on lihtsalt minu vajaduses oma lemmikuid mõnitada, aga viisis, kuidas ta oma blingis kämp jakis vihmas seksikalt ümber pööras, oli midagi ülilõbustavat. Nagu ta oleks valesse mv’sse sattunud.

4. Sujupujud tegelevad usinalt uuendustega soengu vallas. Donghae must pea sobib talle muidugi nagu valatult ja ehkki Zhou Mi puhul pole ma kindel, kes see on kõigest styling või lõikus, näeb tema ülespandud tukk väga kuum välja. Selline namja et ise ka ei usu, atraktiivsuslevel tõuseb kohe mitu pügalat kõrgemale. Sungmini uus soeng aga...paras kohalik külagängsta. Väga badass, kuigi tibake vastuolus tema nunnuka ümara näoga. Kuigi Sungmini lõust on paras pettus: ma olin kõigest mõni nädal sujupujudega tegelenud, kui ma sain aru, et teglikult on Sungmini näol tegemist ühe üsnagi hirmuäratava inimesega. Ma mäletan, kuidas Mia ütles, et päris elus kardaks ta Sungmini, Heechuli ja Kyuhyuni täiega.

Aga jah, et Mimin oma soengut muutis, loodan ma, et Q ka selle ette võttab. Oli neil siis raske teda kaasa vedada?

 Namja vol 1

 Namja vol 2

Teate, kui kahju mul on, et ma ei saa siia Kyuhyuni pilti lisada.

5. Lol, mu exopoiste giid sai ilma igasuguse minupoolse abita umberela poolt üsna kenasti kokku võetud. Teoreetiliselt olen ma nüüd olukorras, kus mul on kõigi lõustad ja nimed selged, mis ei tähendaks aga, et Exo K ühispiltidel ei oleks ma esialgu olnud suht: um, kus on Suho, kus on Chanyeol, kus Baekhyun? Ainult Kai ja Sehun ongi probleemivabad poizud ja nagu ma aru olen saanud, ka üks võimalikuest tulevastest pairingutest.

Igatahes, kuidas mina exodel vahet teen:

Exo-M

• Tao: ninja assassin, mõrvab sind oma pilguga läbi ekraani. Umbes sama annoying hääl, kui Teukil Suju alguspäevil. Väga lõbustav, arvestades et see kuulub salamõrtsukale
• Chen: äärmiselt iseloomuliku luuehitusega ja ettetungiva lõuaga. Selgelt hiinapärane feiss. Laulab kõige rohkem.
• Kris: blond kolge, kel on hoopis ülespandud blond soeng
• Lay: tumedapäine emosoenguga kolge, taaskord äärmiselt hiinlase nägu
• Luhan: creepy babyface. Ei mingit probleemi tema ära tundmisega, sest ta on ainuke nunnukas M’is; märgatavalt komplitseritum on aga ülesanne meenutada, kas ta nimi on Luhan või Sehun. Ja kui sa need kaks kokku paned, pole enam üldse võimalik aru saada, kumb on kumb.
• Xiumin: põrsake

Exo-K

• Kai: kui sa teda ära ei tunne, pole mingit mõtet proovida ühtegi exot ära õppida
• Sehun: Luhani kuri teisik, kes vaatamata sellele, et on neli aastat noorem, näeb vanem välja. Tema pilgus on midagi U-kissi kibumilikku
• Suho: Kuum tüüp, namja välimusega. Jätab kõige vanema mulje ja ongi tegelikult seda
• DO: kailikud huuled, aga lühemad juuksed ja rohkm kutsika moodi
• Chanyeol: helepruunide juustega koreapoisi välimusega tüüp, veidi taeminilik
• Baekhyun: lol, see kes üle jääb. Nagu Chanyeol ainult et veel läbitungivamate silmadega. Kui need kaks oma soenguid muudavad,olen mina küll kadunud.

 Lugu läheb keerulisemaks ehk ürita identsed Exo-K liikmed pildil ära tunda.

Seisavad vasakult paremale: Chanyeol, Kai, Suho, Sehun

Istuvad: Baekhyun, DO

Kahjuks Exo-M'ist veel grupipilti ei ole.

6. Vaatasin mingil põhjusel üks päev Avatari ja panin killu maha:“Mul ei teki peategelasega emotsionaalset sidet, kui ta ei ole ilus!“ Lol, kurb tõde. Aga see ei takista mul viimasel ajal kummalise elevusega Avatari vaatamast. Huvitav on, lolida saab ja animatsioon on ilus. Filmist olen ma ainult halba kuulnud ja ainus põhjus, miks ma seda vaadata tahaks, on Dev Patel. Minu meelsest on ta üsna nunnu (hee, ja ta on must noorem). Kuigi jah, halba filmi ta siiski vist väärt ei ole. Mis tuletab meedle kui ma vaatsin üht surmigavat ja täiesti ebaloogilist Yamapi draamat pelgalt seetõttu, et tema alaealist anorektilist lõusta jõllata. Lõpuks skippisin ma absoluutselt kõik kohad, kus Yama-cupcake’i parasjagu ei angstinud. Parim dorama vaataja ever.

7. Videosoovitus: minge kõik ja vaadake Nu’Esti „Face’i“. Ja kui te ei taha alaealiste poisikeste lõustu vaadata, kuulake laulu. Ma olen selle lauluga täiesti obsessed, sest see on lihtsalt nii catchy ja täiuslik läänetümm, dubstepiga ja puha. Aish, kuidas paneb kaasa lällama ja kummitab juba mitu päeva. Huumorinurka kuulub muidugi fakt, et kõik tüübid pole mitte ainult minust nooremad, vaid neli neist on seda ka õekesest. Oi jah, ka tema hakkab sellesse ikka jõudma. Üldiselt ma leian siisi, et nii varakult ei tohiks iidolikarjääriga alustada. Vähemalt keska võiks enne ära lõpetada.

Kuigi ma tavaliselt uuetele tulijatele väga tähelepanu ei pööra, on mul seekord lausa kaks nime selged. Kuigi Kuum tüüp kõlab nimena ka päris hästi ja blond tüüp on selline Barbi pritsess, et pärisnime (Ren) kasutamine olek lausa pühaduseteotus.. Kaks nädalat tagasi, kui neil vaid teaser picid väljas olid, istus venna mu kõrval, kui mul parasjagu tumblr lahti oli. Küsisin siis, kas tegemist on tüdruku või poisiga ja silmapilkselt sain vastuseks, et tüdruk. Kui ma ütlesin, et tegelikult on ta ikkagi poiss, oli venna suht: ära tee nalja. Ja kui kunagi varem oli temaga kpop secretites mingi secret ja ma ta lõusta esimest korda nägin, noh, poisiks ma teda küll ei pidanud.  Igatahes pean ma mainima, et härra JR on päris kuum vaatamata faktile, et ta on kõigest kuusteist. Ja kaks poistest meenutavad mulle veidi Taeyangi ning GO-d.

 Idk, tüüp on ju must kõigest kuus aastat noorem

8. Mõni aeg tagasi oli kpop secretites intrigeeriva pealkirjaga secret: I think Kyuhyun is fat. Silmapilkselt tulid mulle meelde aastatagused secretid, mille sisu oli risti vastupidine: Kyuhyun on liiga kõhn, kahvatu ja haiglane. Lolisin siis natuke asja iroonilisuse üle ja natuke ka selle üle, et Kyuface on tõepoolest omajagu juurde võtnud. Pisike dumpling nagu ta meil on.

Vastukaaluks Kyupotsikule lõbustasin end üks päev üle tunni aja vanade Bonamana aegsete postituste läbi kammimisega. Again. Ugh, Bonamana on ikka seks jalgadel, sest well, tere ilusate käelihaste ja esiletungivate näojoontega alatoidetud eskortpoisid. Kõik on nii pagana kuumad. Minu ainus etteheide on aga ikkagi see Teukie kadumaläinud särk.

9. Vau, Vonneguti raamat, kus sündmused arenevad lineaarselt. Esmakordne juhus! Kuigi jah, see on alles ta teine romaan. Ma olen nüüd jõudnud punkti, kus mul on tema romaanidest veel vaid paar lugeda. Mu vana teooria, et aastas ei tohi üle ühe Vonneguti lugeda, tuleb taas kasutusele võtta.

10. Ma vaatasin viimaks Sherlocki esimese hooaja ka ära! Jei! Kallid kaaskannatajad, nüüd ma mõistan, mida tähendab veel aasta või nii kolmanda hooajani oodata. Ugh, ma hüplesin pärast vaatamist keset tuba ringi ja olin feelingutega täidetud. Ma tean, et vanemolenditele eriti ei meeldinud ja tjotjale ka mitte, aga mulle küll väga istus. Küllap see oli nende klassikalise briti krimkaga harjunud meele jaoks liiga avangardne. Sest see ei olnudki niivõrd krimka, kui lihtsalt stiilne sari. Isegi romantiline liin oli, khm-khm, eks ole. Sherlocki ja Watsoni suhteke pani mind nii palju lolima, aga tegelane, kes mulle tegeliult suure positiivse üllatusena tuli, oli Lestrade. Tavaliselt kujutatakse politseinike detektiivsarjades mitte ainult jobude, vaid tihtipeale ka ebameeldivate tegelastena, aga siinne Lestarde oli igati tore tegelane. Lisaks oli ta oma pronksikarva jume ja hõbejate juustega omamoodi üsna armas.

Lõputiitrid.

Melodraama vol 1

Ulalaa, päris pikk vahe, mis? Ja ma just lootsin, et ma hakkan kaks korda nädalas postitama, aga siis kiskus elu melodraamaks, ravimatud haigused, vahetatud lapsed ja muu kompott. Kõige kurvem on see, et kpop maailmas on ka nii palju juhtunud ja nüüd peaks selle kuidagi kokku võtma. Aga enne:

Masendava  eelmise nädala masendavate juhtumiste top 3 ehk jäämäe tipp ehk miks ma pole ammu kirjutanud:

1. Mu arvuti ei mängi enam videosid ja filme. BSPlayer hakib ja Windows media pöörab pildi pahupidi. Kõige kurvem osa on, et päev enne lõplikku katastroofi olin ma muretsenud endale Shelocki esimese hooaja ja plaanisin seda nüüd vaadata. Ning avastasin nördimusega, et filmimaalimaga on nüüd kaputt. Tund aega jändasin ja jamasin, sain tulemusena väikest viisi närvivapustuse, lasin lendu rea vandesõnu ja kõige lõpuks viskusin voodile, siputasin käte ja jalgadega nagu jonnakas laps ning kisendasin patja. Pärast läks ikka mitut Kyuhyuni soolot vaja, et mind maha rahustada. Mu arvuti ainsateks kasutusviisideks on nüüd hetkel Internetis möllamine, muusika kuulamine ja Spider solitaire’i mängimine. Lih-tsalt kütkestav.
2. Arstikülastus, mis ei lõppenud oodatud tulemustega. Selle asemel, et mind paariks nädalaks sundasumisele saata, sain ma hoopis mustmiljon retsepti ja ettekirjutust. Ausalt, ma tunnen nagu mind oleks petetud. Ma olin vaimselt ja füüsiliselt igati oma igakevadiseks asumiseks valmistunud, isegi raamatud valmis vaadanud ja fanfice kokku kogunud ja siis – tutkit brat. Mind on riisutud, raskelt riisutud.
3. Super Show Pariis. Selle asemel, et excited olla, langesin ma hoopis musta masendusse. Kurat, nutma hakkasin lausa, sest see oli lihtsalt nii ebaaus. Kujutle, et sa oled peaaegu aasta aega elanud teadmisega (lootusega), et su lemmikud tulevad Euroopasse ja sa näed neid taas ja siis valivad nad sihtpunkti, kus sa vähem kui aasta tagasi käisid, annavad sellest teada kuu enne ja korraldavad kõige tipuks veel lihavõttete ajal. Ei no tore küll. SMEnt on ikka pussy. Fakt, mis ilmselgelt ei vaja vist tõestamist. Mu ainsaks lootuseks on nüüd London.
4. Etc etc etc.

 Quotides eesti filmikunsti: miks peab armastus olema nii raske ja märg?

Et melodraama on aga boooo-ring, suundume lõbusamate juhtumiste juurde.

Reedel sain üle pikka aja neidudega kokku ja suundusime Ingridi juurde. Meil Kadiga oli kogu selle Super Show jandist närv must ja me olime muidu rahutud hinged. Nii närvilised, et ühe menüü piirdus kogu päevaks banaani ja küpsiste ning teisel võileivaga. See ei takistanud meil aga hiljem tühje kõhukesi kangema kraamiga täitmast. Kui ma ei saa süüa, saan ma vähemalt juua! Lisaks oli see jook peaaegu et toit. Nimelt uuristasime ananassi tühjaks ja täitsime selle kokteilimaterjalidega. Paras kino oli, nii ettevõtmine kui see, et teised kogunesid kööki meie põnevat advantüüri jälgima. Me olime nagu kaks happening kunstnikku, ajasime roppu juttu ja teised vahtisid tummalt pealt ja irvitasid. Ausalt, me oleks oma sõule pidanud pileteid müüma.

Pilti mul kahjuks ei ole. Ma usaldan selles osas oma lemmik cold hearted city chicki.

Random vahemärkus: Henry on nii nunnu, et ma tahaks teda ära marineerida ja viina kõrvale sakuskas ampsata.

Kuulasin viimaks kogu Big Bangi albumi läbi ja wow, fanatstic baby! Kõik lood on täiega head, ainult et jah, neid on selgelt liiga vähe, nii et ma kuulan tavaliselt korraga mitu tiiru järjest. Lemmikuks on ilmselt Blue ja mulle meeldib ka Daesungi soolo salmiosa väga, refrään veidi vähem. „Fantastic baby“...lol, sellest pole vaja vist rääkidagi. Üks kord kuulamist ja boom shakalaka kummitamine määramatuks ajaühikuks oli tagatud. Käed kohe automaatselt hüppavad õhku high-high liigutust tegema. Kui ma seda kuulasin, jooksis venna meie tuppa ja kommenteeris: mis lahe tümm. Kuulas kenasti lõpuni ja puha. MV arvutuseks tundub juba hetkel hilja aga jah, kõik mis võimalik, oli sinna ka sisse heidetud. Äärmiselt võlutud maal-TOPist ja tema vasakust kulmust.

EXO. Teine teaser MV väljas ja Liisa on nii osav ja andekas, et tal on (peaaegu) kõigi exopoiste näod ja nimed selged (räägin sest järgmine kord). EXO M’iga probleeme pole, sest nad kõik on äärmiselt iseloomulike lõustadega, see-eest EXO K...well, nad kõik näevad välja nagu nunnukad noored koreapoisid, kes nad muidugi ongi. Lol, isegi kui ma ei teaks kumb grupp on kumb, võiks ma peale vaadates selle vabalt ära öelda. M näib vanem kui K ja keskmiselt vist veidi ongi, lisaks tunduvad nad pikemad ja...nurgelisemad. Näotüüpide järgi võib vist öelda, et EXO K on üldplaanis ilusam, see-eest M’is on jälle põnevamad mordad koos. Noh, eks see ole maitseasi ka ja ega enne, kui pole neid sõudes näinud, ei oska ju kellegi üle täpselt otsustada.

Nii tants, laul kui olek meenutavad mulle veidi SHINeet (kellest tuleb allpool eraldi juttu). Tants eriti ehk vastikult keeruline ja raske järgi tantsida. Trademark liigutus sai meie suus võluva hüüdnime: massive cock alert.

Laul mulle meeldib, kõlab mõlemas keeles väga normilt, kuigi hiina keeles istub vist veidi rohkem, sest see kõlab nii müstilisemalt~. Eriti meeldib mulle see koht, kus näidatakse siis vastavalt kas Mi või K lõustu. Ai de shou kõlab tõepoolest põnevamalt kui saranghae. 

 Sest Kai ja Tao lõustad on kõigil ilusti selged ja härra Suho pälvis mu õekese tähelepanu. Tüübil on hea luuehitus, ei saa kurta

SHINee. Good lord! Algus oli küll üsna traumeeriv, õnneks asi järjest paranes. Näitasin oma vennakesele ka neid pilte ja palusin tal kõige ilusama ja koledama pilt valida. Koledamaks valis ta Taemini oma ja kui ma ilusaima kohta uurisin, mõtles ta veidike ja kuulutas siis: need kõik on koledad. Kuldsed sõnad, väikevend, kuldsed sõnad.

Olgu, võib-olla nii hirmus asi ei ole, aga hirmus on asi küll. Teamini ja Minho pärast eks ole. Minu esimesed mõtted pilte nähes olid:

Minho- amatöörporno 70.-ndatest. Poiss, kuhu sa oma absid kaotasid?

Taemin- lasteporno. Ma arvasin alguses, et teine teaser pic on fotoshopitud, see oli lihtsalt liiga nilbe. Kui poiss poleks nüüd viimaks täisealine, võiks selle peaaegu paragrahvi alla anda. Ma imastangi et korea aktiivsed võltsvagatsejatest lapsevanemad veel pead pole tõstnud.

Onew- lol, fännid panid oma oletustega üsna täppi.

Key- üllatavalt professionaalselt normaalne alastipilt

Jonghyun- norm, isegi hea näeb välja?

Noh, nüüd on teisi teaserid ka üleval ja üllatus-üllatus, SHINee Konseptsioon polegi alaealised prostituudid, vaid hoopis hipitsikid. Üks ei välista muidugi teist. Ja hipiprintsess Taemin on igati oma haaremit väärt. Kahjuks olen ma oma Taemin feelingud kuhugi kaotanud ja ei oska tema üle enam pedonoonatseda.

 Vaene palju kannatanud Sherlocki tag...

 Ma väsisin ära. Ja mul jäi nii palju rääkimata. Aga pole vaja karta, ei mõla tulemata jää. Grafomaani raske elu, eks ole.

Coming up! Exopoiste giid, SNSD „Time machine’i“ review, Liisa vaatab Sherlockit ja palju muud põnevat ja huvitavat.

Kus räägitakse natuke liiga palju karudest ja Ti Õu Pist

See postitus algas hoopis teiste sõnadega. Suurem osa sellest oli juba 28. valmis kribitud, et siis 29. veebruari puhul üks armsalt totakas ja harukordne sissekanne teha (sest järgmine juhus säärasel kuupäeval postitada tuleb ju alles nelja aasta pärast). Hommik algas ausalt öeldes suurepäraselt. Nimelt sain ma viimaks peale rohkem kui aastast virelemist oma postapokalütilise fici (rohkem tuntud küll kui morbiidne jutt) valmis. See fic sõi mu hinge seest, nii et te võite aimata, kui õnnelik ma olin, et ma viimaks sellega ühele poole sain. Mul oli veel plaanis see üks kord üle lugeda ja siis teistele edasi saata.

Kuid juhtus midagi traagilist. Midagi üliväga jubedat, mis paneb igal inimesel, kelle elu mõte peitub tema arvutisügavuses, käed ja hinge värisema. Jah. Mu arvuti läks katki. Ja mitte lihtsalt katki (sest seda on ta kogu aeg, igavene pann selline), vaid väga katki. Kärssas lootusetult läbi.

Esimese hooga öeldi teeninduses, et kogu arvuti tuleb puhtaks teha. Ja ma sain muidugi silmapilkselt trauma, sest hei, kust mina tean, et enne on võimalik info teisele kõvakettale kopeerida? Viieks lühikeseks (aga oi kui pikk see mulle tundus) sekundiks olin ma veendunud, et ma olen kõik kaotanud. Arvate, et ma muretsesin oma koolitööde pärast? Nääh, esimese asjana tuli mulle hoopis see igavene fic meelde, mille ma just sama päeva hommikul valmis olin saanud ja millest mul kusagil koopiat ei ole. Prioriteedid, eks ole.

Noh, paar päeva närveldamist ja lõpuks täna hommikul sain ma ta viimaks tagasi. Diagnoos oli lühike ja karm: viimases staadiumis vähk, putitasime küll elule, kuid ravida ei ole mõtet. Las sureb ise ära. Ainus opsüsteem, millega mu arvuti elumärke näitab, on nüüd Windows XP ja – hoidku netijumal teid säärase vapustuse eest – kui ma läpaka avasin, oli tausatapildiks see va igavene XP maastik. Kohe põhikooliaegsed informaatika tunnid tulid õudusega meelde.

Hetkel näeb mu kallis Pann välja nagu oleks ta ajamasinaga 2003.-st aastast kohale lennanud, kõik failid ja programmid on raskelt veeuputuse-eelsed, tekst lainetab ja mitte ükski video ei tööta. Muusika mängib vaid windows mediaga. Mida ma enam isegi kasutada ei oska.

Väga kurb lugu, ütleks Teayong.

Väga kurb lugu, nõustub Liisa

Ainus positiivene osa kogu selle infotehnoloogilise katastroofi juures on see, et tänu sellele lugesin ma vahepeal poolteist raamatut läbi ja vaatasin ära „Skinsi“ esimese hooaja. Jei for life!

 Kuidas Liisa vennale poseerib (ja nagu fotost näha, kuidas venna pilti teeb)

Aga aitab halamisest, vaid kerglasemate teemade juurde (ehk siis selle jurde, mis ma juba varem kirja olin pannud).

Kuidas Liisa ja Maria sujudest karud tegid ehk kuidas me lõbustame end autosõitude ajal:

Teukie: Pedokaru

Kangin: Mürakaru

Siwon: Grislikaru

Ryeowook: Pesukaru

Lee Brothers: Kolm karu

Henry: Jääkaru

Shindong: Pruunkaru

Zhou Mi: Kaisukaru

Kyuhyun: Pandakaru

Ja siis Yessu, Heechul ja Han Geng jäid üle, sest meil ei tulnud enam midagi pähe ja nalja punnitada oleks tobe. Kuigi Yesung Tapjakaruna oleks üsna võluv...

Lol, nüüd oleks sobilik esitada esmakordselt avalikkusele mu luulekunsti tippsaavutust, mis valmis – kui uskuda signatuuri – 2010 aasta esimesel juunil, ning väga irooniliselt nimelt lastekaitsepäeval.

Teukie oli pedokaru

Henry Lau hiilis põõsavilus,

viiul käes ja silmad pilus.

Leeteuk põõsa taga varjus,

Väike Henry hirmust karjus.

Henry proovis kaitsta end,

aga – viiul pole relv.

Teukie oli pedukaru,

Vaesel Henryl oli valus.

Kõikjal käib nüüd Henry Lau

kaasas püss ja karupuur.

Ma pole pärast seda enam ühtegi päris luuletus kirjutanud. Pole ime kah.

Nüüd on kord Bigu Bängu järjekordne muusikaline üllitis käes, mis seekord kannab meeldejäävat nime „Paha namja“

• Drop it on me! Algus on bigbängilikult paljutõotav.
• Lol, GD, mis sa kasutasid oma „Tonighti“ mvst ülejäänud sildikesed ära?
• Wow, rohkem kui üks modellipihv! Ja isegi asiaapihv on kusagilt kapinurgast välja kraamitud.
• Kas see tüdruk tuli alguses hoopis ise TOPile ligi ajama? Nad oleks pidanud stseeni nii lahendama, et hoopis TOP põlgab näitsiku ära.
• TOP, vaata et sa oma bling blingi all kaela ei murra.
• Taeyong on selline wannabe nigga et ise ka ei usu
• Ilm oli vist külm
• Omnom Seungri ja TOP, mis keskendunud ilmed?
• Varjatud Timberlandi reklaam??
• Ja ka selles laulus ei mainita kordagi käesolevat aastat.

Laul on isegi veel chillim, kui eelmine. Väga esmaklassiline rnb, mis tähendab mitte otseselt minu maitse. Laul meeldib mulle seega vähem kui „Blue“, aga see-eest istub jälle see video paremini. Kuidagi lõbusam, sest noh, ma lolisin nii feil-nillijate kui lihtsalt Ti Õu Pi keskendunud tantsulõusta üle.

 TOP oskab ka tantsida

Otsustasin siin mõni aeg tagasi taas mangadega järje peale saada.  Nii 2007-2010 sai tublisti loetud ja oleks ju tore teda saada, mis nende paari aasta jooksul siis juhtunud on. Äkki on midagi isegi selgunud. Pooleliolevate mangade lugemisega on ju see häda, et kui nad hakkavad tilkuma kord kuus, kipuvad nad ära ununema. Või raugeb lihtsalt vaimustus. Aga jah, nüüd ma lugesin nii oma 40 Gakuen Alice’i chäppit (ooh mangasläng kui hurmavalt sa kõlad mu keelel) järjest läbi ja olin väga kyaa. Kakukese (sest nii ma seda kutsun) puhul on hea see, et iga kahe nädala tagant tulevad 30 leheküljelised chäppid välja. Aga et plot kulgeb väga aeglaselt ja on kohati üsna keeruline, ongi seda korraga parem lugeda. Jagab matsu ära. Nüüd ma pean end veel kuidagi Vampire Kningthis’st ja Kuroshitsuji’st läbi närima ja ma ei mäleta isegi enam, kus ma pooleli jäin. Ja seda igavest VK loen ma vist küll vaid kohusetundest.

Otseloomulikult pole mul vähimatki plaani Naruto vahepeal välja tulnud 345 tuhandet chäpit läbi lugeda. Selle asemel, kas keegi teab kohta, kust ma saaks lugeda lühikokkuvõtet, mis viimase kahe aasta jooksul juhtunud on? Või veelgi parem – mis Sasukega juhtunud on? On veel mõni silm peas poisil või mitte?

Ootan Kyuhyuni muusikali.

Ja Ott võitis. Jei! Minu hääl läks asja ette.