Vau, ma olen ikka eriti halvaks blogijaks muutunud. Mitte
ainult ülla kirjakunsti muusa ei ole mind hüljanud, vaid ka blogijumalanna. Või
olen ma lihtsalt laisk.
1. Igatahes. Akanishi Jin Jin sai viimaks lapse. Või oleks
õigem öelda, tema naine sai lapse ja Jin sai isaks. Mjah, ma olen seda juba
ennegi öelnud, aga damn, see laps peab küll super kaunitar tulema. Palju õnne
noorpaarile etc ja ma loodan, et asjad ikka sujuvad. (nagunii lahutavad ära,
nagu mu armukade õeke kunagi ütles)
Random avastused, mis ma üleeile õhtul tegin: ma olen nimelt
proua Meisat isegi mitmes kohas näinud. One missed call 3 (lol Jang Geun Suki
pihv seal), Crows Zero, siis see Arashi film, halb Kame draama, millest ma
ainult ühe osa suutsin vaadata, Byakkotai, ning Jiu (kus mängib ka muide
Myungsoo), kus ta on ilgelt kuum karm naiseriüksuslane. Jaa, Jaapan on ikka
väike.
2. Vahepeal oli ka Chen Cheni sünnipäev, mida me neidudega
tähistasime. Tegelikult küll mitte, sest kõnealuse meeskodaniku sünnipäev tuli
meile suti pääle südaööd meelde, aga me siis ignoreerisime seda fakti. Tagantjärele
siis palju õnne mu ühele lemmik exogexole, kes võlus mind ära oma imetabase
luuehitusega, ja kes on ilmselt parim laulja kogu pundis. Ole sama müstiline ja
võluv edasi ja trolli nii oma hyunge kui dongsaenge, gegesid ja didisid,
fängöörle ja fänboisid.
Praegu olekski sobiv hetk heita üks sisekaemuslik pilk Cheni
hingeellu, ainult et lol: tüüp on ikka raskelt müstiline vennike. (võrdluseks –
Sehun ei ole müstiline, Sehun on müstika) Tal on sellised eriliselt lahked ja
head silmad ning ta kulmud annavad talle mureliku ilme. Aga see, kuidas ta
huuled kassilikult painduvad ja need lõõpivad sõnad, mis sealt langevad,
kõnelevad oo millistest varjatud külgedest. Ta on lõbus ja särtsakas, aga
seejuures salapärane ja intelligentne
See on väga igav hingeelu analüüs, ma tean. Küllap tuleb
ükspäev huvitavam.
3. Nagu te võib-olla juba märganud olete, eksiteerib minu
sõnavaras nüüd lisaks mõistele ’sujupujud’ ka ’exogexod’.
4. Sujumitel tuleb ilmselt lähikuudel comeback!!! Lol, siis
ma saan taas Suju M’i pressiesindajaks Eestis muutuda. Ugh, kuidas ma neid juba
tagasi tahan. Ikkagi minu nr 1 namjad. (päris palju comabacke peaks tulekul
olema, nii et loodetavasti tuleb huvitav kpop sügis.)
5. Comebackidest rääkides. TVXQ uus MV on väljas. Kui ma
esimest korda teaserit nägin, tegin ma suht õõvastavaid hääli, sest õõ, see
tundus ikka üsna jube. Aga nüüd on mv välja ja pean ütlema, et see on isegi
üsna ok. Changmini kole soeng ja mõned küsitavad kostüümivalikud kõrvale
jättes, ei olegi nagu midagi ette heita. Isegi Yunho laulis ühe koha peal üsna
normaalse häälega. Ruumikujundus oli smendilikult igav (üks ruum meenutas väga
Miroticu oma) ja plot veelgi igavam, aga see on vana teema. See käe tants
tundus alguses üsna veider, aga ma arvan et see näeb laivis supervinge välja.
Peaaegu kogu tants ilmselt (peaaegu, sest paaris kohas meenutas Yunho ja
Changmini vastastikku tantsimine liialt mingit eepilist semukäepigistust)
Laul ise tundus mulle esimese korraga küll normaalne, kuid
igavavõitu. Teisel korral oli aga refrään päris mõnusalt catchy ja ma
otsustasin, et see ikkagi meeldib mulle. Selline raadiolaulu kõla: mitte see,
mis sind istmel karglema paneb, vaid selline, mida lihtsalt vedeledes kuulad.
6. U-Kiss on tagasi Sailor Moon editioniga ja in the name of
love, stop Dongho, ja võta see ilge müts peast ära. Video on aga vaatamata
sellele esteetilisele maitsevääratusele päris ilus (või on asi selles, et see
on mustvalge?) ja douchebag Eli näeb eriti mõnus välja. Kevinit ei tundnud
alguses ära ja Kiseop ei olegi seekord nii eeterlik.
Laul on selgelt eba-ukissilik, selline igavapoolne normaalne
rnb lugu, mida ma tavaliselt ilmselt ei kuulaks. Mis ei ole aga takistanud mul
suvalistel hetkedel ’stop! in the name of love’ hüüdmast. Oo korea
klubitümakas, kus sa end varjad ja miks ei päästa sa mind selle luulerea
needusest?
Jah, see oli nunnu
7. Teukie suundub oktoobri lõpus sõjaväkke. Enne kui ta ära
läheb (sest kadunukestest pole ju ilus halba rääkida), tahan ma talle midagi
öelda. Teukie, kui sa veel üks kord räägid eetris oma musklitest, näitad neid,
postitad neist twiterisse pilte või jooksed laval ilma särgita ringi – siis ma
hammustan sind. Ja mitte kinkyl hullutaval moel, vaid ikka nii et valus oleks.
See tähendab palkan palgamõrvari sind hammustama. Ja oo kuidas see ühele
iidolile alanduseks on, kui fänn teda ise hammustada ei taha.
Bonamana-aegne hüüdlause oli „Teukie, pane särk selga!“ ja
see kehtib siiani.
8. Kyuhyuni Nyoloni photoshoot ei meeldinud mulle ka üldse.
No ausõna, tüüp on 24-aastane ballaadilaulja, mitte 18-aastane rebel. Kogu
kupatusest meeldis mulle vaid üks pilt: see kus nahktagi veidi ta õlalt maha
oli vajunud ja photoshop või kaameranurk oli ta hurmavalt alakaaluliseks
võlunud. Kõigil teistel nägi ta totter välja, nii täiesti sobimatu riietuse kui
ka oma ümara näo tõttu.
Eunhyuki shoot oli ka suht nadi, ainult üks pilt oligi
acceptable.
Vat augustikuine Donksi W photoshoot oli super. Stiilne ja
maitsekas, sellise mõnusa vanakooli politseiniku hõnguga. (lol, te võite mind
nüüd silmakirjalikuks kutsuda, sest kas polnud Donks mitte ühel pildil topless.
Aaaaga. Situatsioon on teine (photoshoot) pluss Donks ei eksponeeri neid nii
nagu khmkhm mõningad sujud)
9. „To the beautiful you“ ajab mind ikka raskelt närvi. Ma
olen suutnud reaalselt vaid 7 osa ära vaadata ja iga part on omaette katsumus.
Igav on. Tegelased on idioodid. Kogu aeg on ainult peategelased. Kes on
idioodid. Oeh. See stseen, kus Minho päästis Sulli bussi rataste alt pritsiva
vee käest...õu gaad, me pole mitte kunagi nii palju õudusest kääksatanud,
double favepalme teinud ja muidu vähi kätte surnud, kui selle stseeni ajal. Mul
tulevad siiani külmavärinad, kui ma sellele mõtlen. Ja see kõik juhtus augusti
lõpus.
Aga me vaatame ikkagi, lootuses et äkki juhtub midagi head.
Ainsad eredad rõõmuhetked on need, kui kuum kutt manipulaator spordinamja või
nice guy dormiliider ekraanile ilmuvad. Kahjuks juhtub seda alatult harva, sest
erinevalt jaapani sarjadest kasutab korea draama kõrvaltegelasi vaid ploti
edasiviimiseks. Ja noh, ost on ka suht hea.
Selle rõõmusõnumiga hetkel lõpetan. Loodetvasti ilmutab
blogijumalanna mulle end taas ja saan korraliku re-re-comabacki teha.
Naughty Liisa on naughty