Vaatasin huvi pärast kalendrisse:
viimase 16 päeva jooksul on mul täitsa ilma külalisteta olnud kaks päeva pluss
siis veel üks õhtu. Ehk siis kolm õhtut, mil ma oleks võinud kirjutada, aga
ühel olin ma väsinud, ühe ajal üritasin fici edasi kribida ja nüüd see möödunud
reede olin omadega nii läbi ja pidin veel pool viis tõusma ka, nii et jah,
lükkasin taas blogimise edasi. Ja täna, viimaks täna, jõudis kätte päev, mil ainsad
kodanikud meie tasuta suvekuurortis oleme mina ja suured mussikud. Väike mussik
on sõbral külas, mis tähendab, et ma ei pea ka Rick ja Morty’t vaatama. (oleme
teise hooaja alguses ja pärast Gravity Fallsi, well, üks neist ei ole
ilmselgelt pg-13)
Külalisi on siis kõvasti käinud. Nõbusid,
onusid, Kadi, venna pinginaaber, Irina, veel nõbusid ja onu...isegi Mia mõjub
vaikselt külaisena kuigi temale ei pea ma muidugi voodipesu muretsema. Tuleb ka
homme ja võib-olla taas üks nõbuke. Me oleme siin popid.
Ujun kõvasti. Olen pruun nagu
karamellijäätis. Mia esimesed sõnad mulle, kui ta Koreast tagasi tuli (peale
heid ja kallit), olid ’sa oled rassi vahetanud’. Tema igatahes ei ole, kuigi
tal on nüüd see hurmav kaasaskantav fan, millega endale tuult lasta ja mis
pidavat Souli metroos kohustuslik aksessuuar olema.
Ühtlasi olen ka nüüd BTSi albumi ja
kaartide ning Jungkooki pildiga sokkide õnnelik omanik. Mia ütles, et ta ilgelt
häbenes neid sokke osta, miks, seda ma ei tea. Sokikorv oli tänaval ja ta
ütles, et tuhnis ilgelt kiiresti seal. Ma lisaks pildi ka, aga paraku ei saanud
mu telo piltide sisse tõmbamisega hakkama. Õeke jändas jupp aega ja suutis
reaalselt ühe pildi sisse bluetoothida. Maybe next time.
Kuna külalisi oln palju olnud, olen
kõvasti rannas peesitanud, mänginud ja alkoholi tarbinud. Täna pean pausi. Tähistasime
eile mussikute pulma-aastapäeva, mis läks mõnele kodanikul veidi ülekäte (mitte
mul) ja sisaldas hunnikut põnevaid arutelusid teemal koolikaklusd, Õismäe pätid,
Columbia narkoäri, India restoranikultuur ehk kuidas eri maailma osades lõuga
anda/lõuga mitte saada. Õhtu lõpetasid suitsud ja tähed ja Liisa uppumas
dressikasse, mis oli talle selgelt liiga suur.
*
Kadi külaskäik oli muidugi hurmav. Olime
lapsed omapäi, vanaisa oli väga kehv ja hoidis omaette. Mardil oli fun, sest
party every day pluss sai Kadiga nigahiga videosid vaadata. (lol, aga
positiivne lol). Ja Mia tuli ka siia, sest can’t miss the phaati.
Kes oleks osanud arvata, et me
jälle nii palju kpopist räägime? Ja Koreast. Sest Maria oli ju reisilt tagasi
ja me tahtsime lihtsalt niii palju teada saada.
Mõningaid suvalisi seiku
Üritasin Kadile BTSi liikmeid
selgeks õpetada. Kadi komistuskivid: Jin vs Jungkook ja nugu Jimin.
Me oleme ikka väga ahjumma fännid,
kui asi puudutab kpopi
Lähme nüüd magama!
(Kell on veerand neli, ikka
pläkutavad)
Teeme vaarikamoosi väikse vaarikaussi
lisandiga. Aga minu moto on: vaarikaussi, keda sa ei näe, pole olemas
Võrkpalliturniir ja oosom
Kadi-sensei
Turismireis Helme, kus keegi ei
kukkunudki rattaga
I wanna be a GOAT! Just for u~
Ja eesti keelne versioon, mis
sündis rattaga mäest üles vändates, esitatud kolmehäälselt (tenor, sopran, alt):
see on liba armastus, liba armastus~
Vaarika mohjitod
Ja õuepidu, kus küünlavalgel
kaminasoojuses sai mängitud Love Letterit, vihutud kpopi saatel tantsu ja poseeritud
vihtadega
Need vihad tho
Ja slavic meme face’id. Venna lõust
võiks vabalt viraliks minna
Let’s get it!
Let’s get it everywhere
Auslat, ma ei kasuta seda enam
irooniliselt
Tüdrukud teevad šašlõkki ja see on
das gut~
Mia näitab meile Korea ja Jaapani
pilte ja me oleme nagu, kuidas te kogu aeg nii ilusad olete
(raske töö ja vaev. Apparently ei
saa Koreas üle pea käivaid asju poes proovida, sest muidu kattuks ilmselt kõik
krohvikihiga))
Kuidas me kogemata veinist purju
jäime ja taaskord Kadile BTS’i õpetada üritasime
Täna peab varem magama minema vol 2
(me ei läinud varem magama)
Hommikul, kui olin Kadi-sshi ära
saatnud, visksin end paadisillale siruli ja peesitasin. Juba kell üheksa oli
palav ja paadisild kõikus ning ma olin nagu, on see sild ise või see eelmise
õhtu vein, mil pole olnud aega mu kehast lahkuda?
Kokkuvõttes, iga minut oli
sisustatud ja täitsime plaani 95% ulatuses: jäätisekokteil jäi tegemata ja
Katan mängimata.
*
Irina saabus aga siis, kui ilmad
olid ropult palavaks muutunud. Et venna pinginaaber oli ka siin, ei saanud
grillimist edasi lükata ja nii jalutas Irina otse bussi pealt aiamajakesse liha
sööma. Niiiii palav oli, aga õues oli vähemalt tuulekest. Pärast istusime
lihtsalt tükk aega rannas, sest õhtupäikeses sai viimaks olla.
Mõningaid seiku Irina külaskäigust
Kpopi asemel rääkisime hoopis
animest, sest hei, see meid kunagi kokku tõi!
Õhtune aiapidu mohjitode, Love
Letteri ja anime tümmiga
Vaatame anime openinge ja laulame
vennaga Muumide jaapani versiooni. Nii Ira kui venna pinginaaber leivad, et me
oleme väga huvitavad isikud
(issand kui palju venna ja ta
pinginaaber tornist hüpata jaksasid)
We suck at volleyball
Ja võrreldes venna pinginaabriga,
sakime me kõik Kuninga nimelises jalkast kantud pallimängus
Irina sai päikest ja randid
Ja sõjahaavad
Asume Helme poole rattaretkele ning
oleme kodust vaevu saja meetri kaugusel, kui Irina mäe peal libastub ja oma
küünarnuki katki kukub. Nii palju siis turistitamisest
Kogu aeg oli nii palav, et peale
lõunat istusime lihtsalt maja taga varjus ja lugesime. Tundsime end veel väga
intellektuaalselt, sest üks luges Nobeli preemia laureaati ja teine Lawrence
Durrelit.
Käisime naabrite pool väikesel grillpeol,
mille peaeesmärgiks oli nende uut hotdogi masinat katsetada. Masin oma vaiade
otsa pistetud saiadega nägi tõesti erakordselt nilbe välja
Vein ja Katan ja ülemeelik Mart,
kes meile põnevaid jutte rääkis
Ausalt, vein hakab palju paremini
pähe kui mohjitod
Aga Irinaga suutsime normaalsel
ajal uinuda
Isegi kui me ehk vaatasime mõningaid
hottest anime guys videosid