Nagu vanadel aegadel

Et homme tuleb BTS’il uus mv ja repack album välja, siis peab veidike haibi mõttes blogima ka. Ma muidu eriti telost ei vaata uudiseid, aga eile mingi hetk peale lõunasööki voodil vedeledes mõtlesin, et kiikan korra bighiti twiterisse ja mida ma seal näen – kõigest 18 minutiti varem on viimaks üles pandud MV teaser!

„Idol“ teaser, esmamuljed

Well, läbi telo on kõik niiiii piksike

Love the sound, love the clothes

See taust aga on nii fake (haa!), me no like. Liiga ergas ja liiga arvutiga tehtud

Idee mulle meeldib tho, u go asian tiger!

Suga sügab peab ja naeratab awkwardilt

Lol, Jimini õlaväristustants on mingil põhjusel nii lulzy

Ehk homme näeme, mida mv toob, aga hetkel olen ma soundi ja kostüümivaliku osas igati sees.

Teaser pildid iseenesest varieerusid koledatest jubedateni. Ok, need klaaskuulides haldjakesed olid ilusad ja huvitavalt välja mõeldud, aga kõik ülejäänud teaserid nägid välja kas odavad, maitsetud või lihtsalt igavad. (ja ühed olid lihtsalt creepyd)

Nagu näete on Liisa jõudnud fännamise staadiumisse number kaks: kriitika.

Olen hetkel ka fännamise staadiumis nr 0.3 ehk avastan iKonit. Ma ei tea, kas ma pole enam roostes või on neil tõesti nii iseloomulikud näod, aga nende ära õppimine on kulgenud üllatavalt ladusalt (st teen kõigil vahet, kuigi kõik nimed pole veel selged, sest need omanimed ja artistinimed on segiläbi). Vaatasin kõik MV’d läbi ja Weekly idolit ka, sest well, hea asi, millest alustada, kui sa poisudest muhvigi ei tea. (ei vaadanud kunagi seda YG saadet, mille võitjatest Winner sai, küll aga mäletan ma gife ja ühte leebe, ilusa ja veidi kurva näoga poissi, kes apparently on nüüdseks Winneri ex-liige.)

„Killing me“ on endiselt song of the week, kuigi mind kummitab ka üks nende vanem laul nimega „Apology“, millele on lihtsalt YG masevaib otsaette kirjutatud. (ja „Love scenario“ on peaaegu oma kombitsad mu ajust lahti lasknud. Peaaegu.)

Random mõtted poisudest

Bobby hurmavad lillakad juukesed ja luuehitus nagu supermodelli saates ehk Liisa on apparently vahetanud oma tumedapäised wavy hair balaadipoisud välja (blondeeritud) räpparite vastu.

Siis see mr namja namja Ju-ne, kellel on lauldes nii meeldivalt karune hääl ja muidu namja lõust.

Sassy Jay/Jinhwan, kes on korraga vanim ja lühim ja sellise magusa nunnupoisu näoga nagu ta oleks mingist hirmsast yaoi mangast põgenenud, ainult et ta on sada protsenti power bottom, nii et good for him

Vaene kannatav liider B.I, kes on vahepeal nii lost olekuga ja meenutab mulle hirmsasti kedagi (näiteks kui tal tukk ees on, Eunhyuki)

Ja siis ülejäänud ehk Song, Chan ja Donghyuk? Kelle kohta mul veel mingit arvamust ei ole, kui ehk vb Songi kohta, sest niipea kui ma seda nägu nägin, olin ma: see tüüp on mom friend.

Coming up!

BTS

Wknd

Ja muidugi reunion with Sandra-bb~

#mariafest 2k18

Mariafest 2k18, algselt tuntud ka kui WKND Tõrva, on selleks korraks läbi. Oli väga võimekas üritus. Väga fun. Väga mitmepäevane. Afterpartyga ja puha.

Üldse on viimased nädalad olnud täis minemisi ja tulemisi, jällenägemisi, taaskohtumisi ja hüvastijätte. Ehk kehtib vana tõde: kui jupp aega midagi ei toimu, siis toimub järsku ühel päeval korraga kolm üritust. Ja sa siis vali või jõua kõikjale. (ma olen vajadusel väga võimekas, kas teate. Ja mu silmaalused ei lähe üldiselt magamatusest tumedaks. Üldiselt. Sest teispäevaks olid ka mul iidolivarjud. (kui te veel sõna mäletatate)).

Mis siis tehtud?

* Militaarfest ehk milfest.

Väga hurmav nimi tõesti.

2000 muna, mille ülejääke me nüüd see pühapäev kõigile peolt lahkujaile kaase panime. (jah, mina olin see hing, kes need 2000 muna ja siis veel võitmatu armaada jagu toidukraami pidi sisse tassima. Aga hei, tänutäheks viidi mind tsirkusesse, nii et yay!).

(ja kõik need grillvorstid meie jääkambris, mis tuleb kunagi nahka pista nuuks nuuks)

Väga näljased ja janused ajateenijad, kelle põhimenüü on burks ja kali. Igatsevad pilgud õllemasina suunas. Õllemasina on vallutanud herilased. Mehed, kes mängivad sõda. Keegi hulljulge ja kartmatu meeskodanik ss ohvitseri mundris. Mis on uni, kes seda teab?

* Tähistasime Kadi sünnipäeva. Liisa kartis, et jääb purju ja sõi kodus ja siis saabus Kadi poole, kes oli mämmut suppi teinud ja sõi seda siis korralikult ja snäkkis korralikult ega jaksanud tegelikult enam kokse juua. So tragic etc. Also, harivad tunnid reality tv’ga ja nägin viimaks ka siis Myhitist „Fake love’i“ ära.

* Nädalavahetuse ürituste ja kohtumiste maraton.

Linda on randomly Eestis! Liisa saabub hommikul Tartu, otsustab kunstinäitust külastada enne kui sünnipäevale läheb ja õhtul tantsima (aga kohe kindlasti ei plaani ta enam ööks Tallinna jõuda).

Kaspari sünnipäev aiapeona. Jaanipäevast saati pole sadanud ja siis hakkab kallama täpselt sel hetkel kui ma kodust välja astun. Selline noorte täiskasvanute pidu, et vähe pole. Näeme meeskodanike, keda pulmast saati pole näinud. Mäletavad meie kohta veidraid asju, lol.

Ja niipea, kui sünnipäevalt koju sain, asusin end ilusaks tegema, et üle mitme setme aasta Aapoga kokku saada ja swing tantsu õhtule minna. Mia swing-kleit seljas, nägin ma välja fääääääb ruudus. Mis aga juhtus, oli see, et meid ei lastud tantsusaali sisse, sest meil polnud vahetusjalanõusid. Well, me siis läksime Naiivi tantsima. Ja piletiraha jõime maha. Vot. Ja ehkki meie ühised tantsuoskused olid kübeke roostes, olime ikkagi võimekad. Selline dynamic duo, et vähe pole.

* Järgmine päev Tallina Yu’ga kohtuma, mis oli väga beach deito Kadrioru ja merega ja ilmselgelt alatult lühike kohtumine, aga mis teha, kui lennuk läks samal õhtul. We looked cute, we were cute etc.

Suvilas sai saunatatud ja siis hommikul tagasi Tartu, et pihvidega pidu pidada. (ja bussijaamas avastada, et olin suutnud hajameelsus hoos osta Tartu-Tln pileti. Loll on ikka loll)

* Irina pool lauamängu pidu hiina kommide ja k-popiga. Kes on öelnud, et kell neli ei või juba viinakokse jooma hakata? Ürituse lõpetas väärikas ja auväärne telesaade nimega Rue Paul’s dragrace.

Ja siis järgmine hommik Tõrva, et veidi hingata, kotti pakkida ja järgmine hommik Riiga suunduda.

* Riia reis oli tore. Ja niiii soe. Täitsime plaani: esimene päev käisime botaanikaaias ja vanalinnas ning tähistasime õe sünnipäeva (restos, mis vanalinna tänaval oli igati nunnu ja seest nägi välja nagu 90ndate narkopesa/rahapesukas. Toit see-eest oli ülihea ja natuke liiga suur portsion). Kui kõrvale jätta see linnaekskursioon, mis ma eelmine suvi Berliinist naastes oma kohvriga tegin, oli see alles teine kord Riiat külastada. Ja esimene kord ööbida. Vanalinn oli hurmavalt palav ja et me suundusime hotelli juba pimedas, võis ka tuledes linna imetelda. Soojades suveöödes lihtsalt on midagi erilist.

Teine päev külastasime loomaaeda ja üllatus üllatus, loomaaed oli samuti hurmavalt palav. troopikamaja oli veel see kõige jahedam koht. Lol, ja ilmselgelt on huvid muutunud: kõige põnevamad loomad olid kalad, konnad ja igasugused putukad.

Tagasiteel külastasime oma alatist söögikohta ja käisime ka viimaks selles rennis sõitmas. Mia ja Mart olid tiim ja mina emmega, sest ma ostsin kogemata liiga palju pileteid. Emme kommentaar pärast sõitu: mul tekkis kohe tahtmine Särkaniemi lõbustusparki minna!

Õhtul jõudsime tagasi ja vahepeal olid alanud Tõrva tulepäevad, mis avaldus selles, et rannas oli kontsert ja öökino. Kontserist saime osa proovi ajal ujumas käies (ei viitsinud pärast minna) ja kõik need hurmavad abba hitid kostsid meile öösel läbi avatud akna kenasti tuppa. Mia laulis kaasa ja luges fici. Idüll.

* Järgmine õhtu asusid siis saabuma esimesed külalised. Mariafest oli tõelisi tuure sisse saamas. Piduliku sündmuse auks oli linna organiseerinud rea kontserte ja ettevõtmisi, mis oli neist väga kena, ainult et kui sul on külalised, ei ole sul nagu väga mahi neist osa võtta. Nii jäid mul kõik Lepatriinud ja Aropid ja Shanonid nägemata. Küll tegime aga oma selle suve esimese (ja ilmselt viimase) pimedas skinnydippimise.

Järgmine päev oli siis suur praasnik. 24 inimest pluss koer. Dalmaatslane. Mahtusime mingi imenipiga aiamajakesse ära. mäekülg oli telke täis. Ikka tõeline festar. Sõime, jõime, möllasime. Rahvusringhääling oli kohal. Vihma ainult tibutas kergelt. (sest see suvi on meil olnud kolm suuremat aiapidu ja sadanud on Tõrvas ka samuti täpselt kolm korda – neil õhtutel). Ööks oli generaalplaan ka. Nimelt oli tulepäevade raames (tulesõud me muidugi ei näinud, selleks oleks pidanud end varem linna vedama) organiseeritud ka linnaväljakule munitsipaalööklubi ehk MÖK. Ja kui kell oli saanud nii pool üks ja kõik alkohol ei olnudki veel imekombel otsas, otsustasime siis oma tagasihoidliku gängiga linna suunduda. Noorim osaleja, mu vend, vanim, mu ema. Nõrgemad olid murdunud, aga 15 vaprat sõdalast suundus sõjatantsu vihtuma. Kõige hullemini vihtus tanstu muidugi mu vend ja võib-olla ka mina, sest sellised me kord juba oleme. Hr H oli ilgelt lõbustatud faktist, et dj’ks oli vallavanem/linnapea isiklikult. Ühel hetkel aga vanimad ja noorim murdusid ning oma südameheaduses suundusin tädikest koju saatma ja alkoholi juurde tooma. Täiuslik näide aja relatiivsusest: sest kui mulle tundus, et käisin käppelt ära, siis härraste tantsuplatsil ootajate jaoks näis see terve igavikuna. Aga kui ma siis viimaks oma seljakotiga saabusin, tervitati mind kui meie aja kangelast. Jõudsin täpselt viimaseks kolmeks lauluks kohale ja sain Carolt hurmava kommentaari osaliseks: nimelt, et olen nagu väike Suga.

(ja kui te arvate, et koju jõudes kasutasime me oma kainet mõistust ja suundusime unerüppe, siis te eksite – eriti arvestades, et kaine mõistus oli küll tol hektle üks võõras konseptsioon. Hävitasime veel viimased joogid (väga ebavajalikud, tunnistas õeke) ja pläkutasime.)

Hommikul olid poolkoristatud peolaua vallutanud herilased, Liisal ei olnud imekombel pohmakat ja 19 inimest ootasid söötmist. Aga tänu vahtetustele saime hakkama. Laist festivali viimane päev, täis näksimist, mänge, telkide pakkimist ja rannachilli, mis kujunes seoses ootamatult saabunud jaheduse ja vihmaga ehk natuke lühemaks kui algslet plaanis. Aga küll see vesi oli võrreldes õhuga soe! Ja siis me sõime veel natuke ja siis veel natuke, sest hei, hapukurgi vedeliku supp on lihtsalt must.

(lugesin täna huvi pärast veinipudeleid üle ja me jõime muu alkoholi kõrval ära 14 liitrit veini.)

Ja kui ma siis õhtul viimaks üks jäin, sain teada, et esmaspäev saabuvad kuus külalist chillima. Tulgu aga, leidis Liisa, show must go on! Ehk siis eile olid pifid ja nuorpere siin (viimased küll vaid paar tundi). Ujusime, sest veest tuleb võtta viimast enne kui öine jahedus järve maha jahutab, sõime, sõime veel natuke ja siis veeel kogu aeg, mängisime ja kuulasime mitmesugustes valikutes playliste. Huvitv fakt, Linda ei teadnud Kiki Mikit. Sandra, kas sina ikka tead või elad sa seal UK’s nii kodumaa võõrast elu?

(uuuuuuu veel kõigest kaks nädalat~)

Täna olin siis chill. Viimased vabad hetked enne WKNDi. Peab kostüümid välja mõtlema. Ei ole ikka kerge see festivali elu.

Kpopiks kirjutamiseks enam jaksu ei ole.

Lähen ja kuulan veel kord IKONi „Killing me’d“.