Bass drum goes like dumdumdum

Jää hakkab liikuma.

Meil on:

1. Lennukipiletid edasi-tagasi
2. Bussipilet Riiga
3. Hostel
4. Kontsertipiletid 2. juuniks (õhtuse seisuga, küll veel dhli valduses)
5. Meil, mis teatab, et 1.juuni piletid on välja prinditud ja pannakse kohe teele

Mida meil ei ole:

1. Lennujaama transferi
2. Bussipiletit Riiast koju
3. Ostjat 1. juuni piletitele
4. HP maailma pileteid

Mida me ei saagi

1. Harry Potteri pileteid, sest kõik on välja müüdud

Ehk siis selle nädalaga on asjad enam vähem paika loksunud ja ma ei pea enam põdema, kas need neetud piletikontsud jõuvad mu postkasti no näiteks 29. maiks. (Ma siiski olen hämmelduses, kui mahajäänud kolgas on Lääne-Euroopa. See ikka ja jälle üllatatab mind, kuigi ei tohiks enam. Vähemalt ei saada nad neid pileteid tuviga.)

*

Lihavõtted möödusid kiirelt ja olid täis perekondlike askeldusi. Ilus ilm ja haige mama tingis selle, et Liisa sai nakkuse ja reetlikku külma, nii et see nädal on veedetud meeldivalt nohutades ja mõttetu 37,2-37,3 palaviku käes kannatades. Ja et otseloomulikult oli tegus nädal, sai iga hommik kraadiklaas ohates kõrvale pandud ja end ikkagi kooli veetud, ja iga õhtu taaskord kraadiklaas ohates kõrvale pandud, ja end ikkagi välja veetud. Kuigi kohati oli küll tunne, et ei viitsi (nada fedja).

Kevadkarneval oli seekord natuke mannetu. Olime Kadiga kogemata liiga kained ja tegin isegi igavusest suitsu. Kaks tükki ehk kahe aasta normi ära. Eks ta ole. Aga see-eest nägime sellised kaunid külatüdrukud välja, et ise ka ei usu. (minu hurmav Freddie outfit jääb paraku ebamäärasesse tulevikku)

*

Eelmise nädala lõpus tegi siis Bangtan muusikasõu comebacki.

Ja oh seda üllatust, Liisa on täiesti lummatud Dionysose esitusest. See kõige esimene Music Countdowni live lõi mind lihtsalt pahviks.

• See laul ise jättis mulle esimsele korral juba hea mulje ja endiselt on sel parim energia. (pluss sõnad ise ka, eks ole)
• Koreograafia: raske, lõikav, efektne
• Erilised lemmikkohad need, kus nad laua taga istuvad ja hästi järskude liigutustega shote võtavad ja pead kõrvale löövad ja käed lauale virutavad
• Siis see koht, kus nad põrnadal ära käivad. Ma väsin juba vaadates ära.
• Jungkook ja tema akrobaatika
• Kostüümid. Valged toogad on ikka parimad. Missest et Namjooni esimene kord oma sauaga veidi rüühõlmade vahele kinni jäi
• Ja muidugi lavakujundus ise, sest esiteks nii hästi läbi mõeldud, ja teiseks, mitte lihtsalt dekoratsioon, vaid osa laulus ja osa koreograafiast
• Ja siis muidugi poisid ise ja meie Hobi, kes on nii intense
• Ma ütlen, Dionysos omab seda comebacki ja Hobi omab Dionysost
• (aga muidu on comebacki mein tähelepanu püüdja minu jaoks ikkagi Taehyung)

„Boy with luvi“ live jääb muidugi ultimate bitch Dionysose varju, aga mis mulle meeldib, on see kergus, millega nad koreograafiat esitavad. Seline hea feel good vibe ja kerged naeratused Jimini poolt.

Ja „Make it right“ live andis sellele elu juurde, kuigi ma endiselt ei suuda seda viisi meenutada. Lavakujundus oli hea ja kui siis me boy Suga sisse tuli, olin ma väga satisfied.

Lubasin albumist rääkida ja räägin. Aga mitte süvasemiootilselt, selleks on seekord doktorikraadiga psühholoogid, kes teavad paremini.

Üldfeel meenutab mulle „Love yourself: heri“. Kui ma seda albumit esmakordselt kuulsin, oli ma suht: see on okei popalbum, aga ehk mitte kõige huvitavam. Mul läks paar kuulamiskorda enne, kui „LY: Her“ mulle omaseks sai. Ja tõttöelda, ei lähe mulle endiselt ei „Dimple“ ega „Pied piper“ korda. (ja see sama muster, kus kaks kõrvuti asuvat laulu (enamasti albumi esimesel poolel) mind külmaks jätavad, see on korduv tendents)

Aga „Her’il“ on pärit ka minu üks absoluutseid BTSi lemmiklugusid, nimelt „Sea“.

Aga nüüd ma kaldusin teemast kõrvale ja asusin hoopis teisest albumist rääkima. Juhtub.

~Map of soul~

• Intro. Persona. Ma olen School love trilogy hoe, nii et hello nostalgia, my old friend
• Boy With luv. Seda sai juba arvustatud, aga albumi versioon on ikkagi suti erinev. Näiteks lastakse tüdrukul ka laulda. Endiselt on lemmik viisikäik täitsa alguses.
• Mikrokosmos. Lol, õekese kommentaar oli, et see pealkiri on nagu mingil Vennaskonna laulul. Mulle meeldib see lugu, sõnad on kenad ja et ma olen tegelikult sentimentaalne nerd, võib mulle tähtedest laulda küll. Eriti kui tõelised tähed olete teie, mu poisid. Lemmikkoht algab siis kui nii umbes pooleteise minuti peal Namjoon sisse tuleb. Ja siis see koht, kus nii 30 seki peal tuleb Hobi ja siis ülejäänud rapline, mis ka väga satisfying.
• Make it right. I blink ja siis on laul läbi. No ausalt, kui see playlistis tuleb, märkan ma seda alles siis, kui Suga räppima hakkab. Ja  Suga hakkab räppima nii 30 sekundit enne lõppu.
• Home. I blink vol 2. Kui „Make it right“ on minu jaoks lihtsalt igavavõitu (kuigi praegu just kuulan ja kuulan isegi korralikult), siis „Home“ on täpselt selle soundiga, mis mulle ei istu. No pole midagi teha, ei ole minu maitse, missest et pühendatud mulle. (armyle, meile). Aga mis on huvitav, on see ’mi casa’ rida. Ma üritan kogu aeg aru saada, kas seal toimub helistiku vahetus või on see lihtsalt mustadel klahvidel. Aga jah, meloodia kohapealt huvitav valik
• Jamais vu. Ok, kui see esimene kord tuli, ma kohe elavnesin. See, mis hakkab nagu drama laul, muutub ühel hetkel kardinaalselt. Väga huvitava soundiga ja see dissonants,  mis eri osade vahel tekib, on paeluv. Nagu Hobi paneb ühte stiili ja siis tuleb remidy sisse ja see on veider, aga põnev, nii et kokkuvõttes mulle meeldib.
• Dionysos. Yes. Veelkord yes. Mu uus party hype laul. Ja need sõnad on nii nutikad. Sest meile räägitkse korraga elu endasse ahmimisest, pidutsemiset ja elu tähistamisest, aga samas ka sellest, kuidas looming neelab oma looja, kuidas kunst korraga loob ja võtab. Sest see on ka laul ahnusest ja sellest, kui raske on peatuda. Suga on see, kes sellest teemast kõige rohkem räägib. Ahnuse motiveerivast ja samas hävitavast mõjust. Kus ükskõik, kui palju sul on, tahad sa ikka enamat ja kuidas peatuda on raske, kui mitte võimatu. Joome, joome, üks shot, kaks shoti ja nii edasi, sest millal sa tead, et nüüd on piisavalt, nüüd aitab? (tsiteerides iseenaast: lõpp saabub muidugi klirinal, sampanjapudelite paukudes ja hüsteerilise naeru saatel). Mulle meedivad need lood, kus BTS räägib iseendast. Sest see laul on ühtaegu enda tähistamine ja hoiatus.
• Aga veidi vähem halvaendselistel nootidel lõpetades, Hobi osad on nii kaasahaaravad. Bass drum goes like dumdumdum~, idk, aga kõigi sügavmõtteliste ridade kõrval on just need mu lemmikud.

Ja ma plaanisis veel ka natuke Taehyungi üle ilastada, aga nüüd sai mul küll jõud otsa ja see neetud palavik hakkas jälle tõusma . See ya~

Girl with luv

Tähistasin BTSi comebacki end reedel vastavasisuliselt rõivastades. 

Koju jõudsin, siis esimene asi oli kohe: venna, Bangtani MV on väljas! Ja siis me vaatasime seda koos, sest rõõmu tuleb jagada.

„Boy with luv“ esmamuljed (kirjutatud paar päeva hiljem)

• Ok, alguse instrumentaal on väga hea
• Ja milline ilus värvigamma
• Jimin: aia aia~
• Taehyung on tõeline peakangelane
• Aga nad kõik näevad muidugi väga kenad välja
• Taehyungi sinise pea ja roosa ülikonna kooslus helesinise ja roosa taustaga on highlight
• Jimini, Hobi ja JK väike tants enne kui seinad avanevad, me like
• Mardile meeldib see koht, kus nad kollasest ruumist sinisesse hüppavad
• Ok kui see „love“ silt ilmus ja diivan taevast alla kukkus, oli Liisa suht nooooo, see on ju cute konseptsioon!
• Tere suga
• See räpp kõlab nii veidralt?
• Nagu suuliikumine ja sound ei lähe kokku, i is confused
• Õigus, neil on ju tsikk ka
• Lol, laske tüdrukul ka laulda
• Ft Namjoon Sinatra
• Lol Suga nägu, millega ta Namjooni vaatab. Parim
• See vanakooli muusikaliteatri set on endiselt minu jaoks kole, maitsetu ja igav
• Kogu see koht, kus poisid on laval ja teised tantsivad nende ees, näeb kuidagi tühi ja mannetu välja
• Aga muidu on värvid imelised
• Roosa on hearteu~

*heart eyes*

 namjoon tho

Veel mõtteid.

Laul

See on väga kaasaegse kõlaga igati normaalne laul, mis paraku ei ole aga kõige huvitavam. Sel on mitmeid häid kohti, aga tervikuna jääb tal puudu isikupärast ja sellest müstiliselt it factorist. Minu maitse on tumedam, see on aga upbeat laul.

Mis mulle meeldib: algus (kua kua kua kua~), intsrumentaal ja siis see pre-chorus koht (no see, kui JK esimest korda sisse tuleb). Sõnad pole ka kõige intrigeerivamad, aga see on juba rohem minu enda dramaatilise maitse asi. (sest kas me kõik pole mingil hetkel öelnud: ah, see on lihtsalt mingi tavaline igav armastuslaul. Kuigi tegelikult, kas on üldse midagi keerulisemat kui armastus?)

Räppiosadest eristub kõige selgemini Suga ja väga sugalikult räägib ta alustuseks endast ja ignoreerib ülejäänud laulu. Namjooni seisab nagu noor Justin Timberlake laval ja Hobi osa läheb nende kahe kõrval kaotsi.

Konseptsioon

Kõige lähemal, mis BTS kunagi cute concept’ile on seisnud. Ohtlik ohtlik. Taaskord, mitte ostseselt minu maitse, aga samas, see värvikooslus on lihtsalt imeline. Viimane set mulle ikka üldse ei meeldi. See meenutab mulle neid 2011 tüdrukute muusikavideosid, a la secret. (ja õeke ütles, et talle andis see mv got7liku vaibi).

Pean aga häbiga tunnistama, et mina, kes ma tavaliselt märkan igast põnevaid viiteid ja pooled viited mõtlen imselt ise peast välja, ei märganud esimesel kahel korral, et billboardidel on kirjas nende albumite nimed. Piinlik piinlik.

(aga ilmselt on mu konseptsiooni pettumus seotud ka sellega, et nad tulid ju vahetult enne välja „Save me“ webtooniga. Ja siis värvisid kollektiivselt oma peakesi väga Run era karva. Ja et Liisa on dramaatiline ja sentimentaalne bitch, siis ta lootis, et me saame taas Bangtan Universi materjali. Well, ma siiski loodan, et saame kunagi taas mõne minifilmi.)

Poisid

Mia kommenteeris, et kõigil on suht nende trademark soengud, lihtalt võib-olla teist karva.

JK näeb noor välja ja vahelduse mõttes ei tundugi kogu aeg keskel olevat. (see tunne tuleb aga laivis ilmselt tagasi. Sest lihtlabane fakt on, Jungkook on laivis kõige tugevam)

Jimin on sexy sexy ja mulle täiega meedldib see lilla kampsun, mida ta kannab.

Suga üleni teksas.

(ma olen üldse siin lookidest inspireeritud)

Album

Räägin hiljem, aga hetke lemmik on igatahes „Dianysus“. Ja „Jamais vu“ kõlab kohtati nii huvitavalt kokku.

Igatahes, poisid, palun ärge oma töögraafikutega läbi põlege.

MC Liisa ft Das Angst

BTSi comeback on kahe päeva pärast, aeg teaserite muljeid jagada. Kas ma olen excited? Tbh, not really.

Esmamõtted

Teaser üks

Oi, neil on pihv

Milline maitsetu seti kujundus

Lol, nende roosad ülikonnad harmoneeruvad armsalt albumi kujundusega

Ja laul kõlab nagu Euphoria

Teaser 2

Endiselt maitsetu set

Alguse muusika tinin isegi täitsa hea sound

Pls dont smile

Taehyungi roosa jakk näeb mõnus välja

Ja sobib kenasti ta sinise peakoluga

Laul kõlab endiselt nagu Euphoria, küllap see JK vocali süü

Reede toob tõe.

Pole isegi Namjooni „Personat“ reviview’inud. Küllap seetõttu, et see tuli busyl ajal välja ja ma ei suutnud endas energiat leida. Mulle meeldib ta blond pea. Viited „Boy in luv’ile“. (mulle meeldib Boy in luv ja see album üldse, so kill me if u wanna (pls do i beg u))

Tbh olen Bangtani asjadega nii maas. Eelmine nädal leidsin vaevu millekski muuks aega, kui väike paanika, ettekannete ettevalmistamine, mälumängimine muidugi, ja siis see hurmav auhind, milleks oli peale südaööd uue fandomiga tegelemine, kuni mu silmad kokku kleepusid ja aju ütles mulle: liisa, maga!, ja keha vastas: okei!, ja ei maganud.

Nädalavahetusel premeerisin siis end sarja bingimisega ja koristamisega (soovitan kõigile, kes lowkey soovivad enam mitte kunagi mõelda, pliiti küürida) käisin kunstimuuseumis ja Merlini tittesid vaatamas ja ühiselt sushit söömas. Ilm oli ilus, kuni ta enam ei olnud. Niipalju siis meie soovist grillida.

*

Keegi oleks nagu kella kolm korda kiiremini käima pannud. See ei meeldi mulle.

*

Süda puperdab

Süda on paha

Südamest tõesti miskit teha ei taha

Mu riimid on kehvad ja kehv on mu jume

On minevik tumm ja tulevik tume

Sõprasid matma ma niipea ei hakka

Lakkab see laul

Ja kõik jäävad vakka

...

..

.

Vaid makk kerib linti

Ja pappi on tapvalt

*

See u darlings~