Tutvun säärase põneva playlistiga
nagu Brian ja Roger vaatavad vanu Queeni muusikavideosid ja kommeteerivad neid.
Ehk siis mõnitavad neid. Väga huvitav ja kohati ikka väga lõbustav. (lol
playlisti koostaja on sellele vägagi tabava nime pannud: nimelt in which brian
is very descriptive and roger hates everything)
Ja siis ma muidugi kujutasin ette,
kuidas nii umbes 30 aasta pärast Namjooni ja Suga oma praeguseid videosid
kommenteeriks ja pilt oli üsna sarnane: Namjoon räägiks laulu taustast ja oleks
hurmavalt mõstsiklev ning Suga oleks all: õõ, mis meil seljas on, ja muidugi: õõ,
i hated it.
*
Uus apelsin mu südames aka Queen
võtab omajagu ajakest. Teate kui raske on ühe apelsinigagi zonglöörida (antud
juhul siis fandomiga, eks), aga teha seda korraga kahe apelsiniga...oi jah. Ma
olen Bangtani live’ide ja bombidega nii maas.
See-eest hakkas Run jälle pihta ja
nad tripivad Kanadas ja selles on selline hurmav Bon voyage vibe, eriti kui
Hobi poes hiiglasliku banaani üle amazib (ja JK teadva muigega teda vaadates
teadagi millest mõtleb), või kuidas Suga ja Namjoon pannkoogitaigna jaoks jahu
valivad või Jungkook zombifilmi saiakest googeldab (või noh, naverdab), et seda
siis osta. Jah, see domestic fic kirjutab end ise.
(erinevalt minu ficist, mis alatul
kombel seda üldse ei tee. Jaanuari lõpust saadik on see wip ja seda on endiselt
napilt üle 3000 sõna. Nagu kui Miat siin ei ole, ei tunne ma end üldse
motiveerituna kirjutama. Või siis ma peaks kähku selle fici ära lõpetama, sest
obviously ma ei tea, mida see endast kujutama peab ja asuma järgmiset kallale,
no näitkes selle, kus Jimin AA meetingutel käib või Jungkook enese pulmast
jalga laseb või Namjoonil needus peal on. (see viimane on vähe problemaatiline,
sest Liisa ei tea veel, mida see needus endast kujutab, küll aga teab ta,
kuidas seda murda)).
*
Mõtlesin, et kruvin põnevust ega
vaata ühtegi Speak yourself tuuri fancami enne kui ise ära käin. Ma muidugi
murdusin.
Also, they such stars.
Also, Bangtani seiklused
Meerikamaal.
Also, so soon.
Also, piletid vol 2 ei ole veel
kohale ilmunud.
Nagu ka mu õe piletid.
Tulge palun.
*
Hetke kummituslaul: „Spread your
wings“
Töötan nimelt Queeni albumeid läbi.
See tähendab alustasin algusest ja liigun aga ajas edasi. Eile õhtul väljusin
siin ametlikult 70ndatest ja sisenesin 80sse, nii et getting ready for the
sound shift. Praegu tuleks just Hot Space taustaks, kui mu internet ei oleks
otsustanud ära minna.
Hetkel ma küll ei oskaks oma
ultimate lemmikut (70ndatest) nimetada, aga damn, Night at the Opera rly is that
bitch. Ma vist ei teadnud kahte või kolme laulu, aga kõik teised olid nagu,
yay, go for it, babes.
Also, Queen II.
(jah, ma tean, ma olen selline epic
albumiarvustaja, ikkagi klassikaliselt haritud inimene ja puha, valdan vabalt
ladina, heebrea ja vana-kreeka keelt)
(ja oi, Liisa vanad vanad mõtted,
mingist märtsikuuõhtust, kui ta oli fangirlinduse algstaadimis ja ise ka ei
tadnud, mis tema niigi pehkinud ajukesest saab:
Freddie
makes me sad and Deaky makes me happy, Brian makes me think and Roger makes me
giddy
Oi jah)
beauty
*
Kyuhyun on sõjaväest tagasi O.O
Ei tea kas nad lubavad nüüd
Sungminil ka naasta ja nad saavad korraliku Suju comebacki teha? Naljakas, sest
kui ma omal ajal sujustusin, oli Kyuface 22 ja see hetk, mil ta sõjaväkke pidi
astuma, oli nii kaugel nii kaugel. Ja siin me nüüd seisame. Kogu Suju
ametlikult kohused riigi ees täitnud.
*
Kultuurne boonusraund, aprillikuu filmielamusi
*Vaatasin sellist HBO minisarja
nagu „The Pacific“ ja see meeldis mulle väga.
See ei olnud oma olemuselt ei
melodraamatiline ega patriootiline. Seal oli palju muda, vihma, mädanevaid
kehasid ja mõttetut surma. Ja mis kõige olulisem, ta täitis sõjafilmi kõige
olulisemt kriteeriumit – nimelt oli sõjavastane. Sest sõjafilm, mis seda ei
ole, on automaatselt propaganda.
*Vaatasin ka sellist netflixi
filmikest nagu „The Dirt“.
Sex, drugs and rock’n’roll. But
mostly sex and drugs. Väga fun, väga crazy. Kohe müstika säärase eluviisi
juures, kuidas need tüübid tänase päevani ringi jalutavad.
(watch it with ur friends and bring
coke)
Järgmise kultuurielamuseni.
Ehk Eurovisioonini~
