Awesome

Hi! I’m Liisa, 23 yo, casually blogging from the afterlife.

Tegelikult juhtus aga selline kurb lugu, et minu austatud läpakas läks taas katki ja ootab nüüd juba poolteist nädalat tohtrionu, kes ta üks kaks kolm terveks raviks. Ja ainus inimene, kes sellega hakkama saab, on emme it-onu. Jään nädalavahetuse peale lootma.

Positiivset on loos ka. Olen nimelt selle ajaga tervelt kuus raamatut läbi lugenud ja saavutusega üsna rahul. Vanadel hallidel aegadel sai ikka nädalas keskmiselt kolm raamatut loetud, aga nüüd on see arv tublisti langenud. Otseselt seotud muidugi arvutiga. Teadusajakirja Cosmo viimases numbris oli isegi test, kas sul on netisõltuvus, aga et see oli mind mitte puudutavate küsimustega nagu FB ja Instagram, ei olnud seda huvitav teha. Ainus küsimus: kuidas käitud, kui nett peaks 24 tunniks kaduma, pani mõtlema. Sest irvita palju sa tahad, kuid minu reaktsioon on üsna sarnane Kübler-Rossi leinastaadiumitele. Huvitav küsimus on aga see, millest ma siis sõltuvuses olen. Internetist? Informatsioonist? Või hoopis iidolitest?

Vot selline oli tänane eneseanalüüsiv mõtisklusnurk.

Terve nädalavahetuse kummitas mul kui napaks selline hurmav laul nagu „Trift shop“. Kummitas ja kummitas ja vabaks ei lasknud. Ja mida ma siis tumblris näen: keegi on teinud sellele loole Supernaturali fanvideo. Universumile ikka meeldib mind piinata.

 Päris hästi läheb sõnadega kokku

Hetke spinilugudest meeldib mulle ka Example’i „Perfect replacement“. Räppar dude’i briti aksent on ikka eriti sobilik.

Ja mõni aeg tagasi vaevasid mind raskelt „Spectrumi“ sõnad (see lugu, mida ka SM The Perfomance or whatever they were korea keeles esitas). Sel laulul on väga ilusad sõnad, aga paganama raskesti mõistatavad. Finding our truth in a hope of doubt? Ausalt, kuidas ma selle ilusti eesti keelde ümber panen?

Exo comeback’i kahinate osas olen hetkel vakka. Näis, mis tuleb. Ma jaksasin kaks aastat oodata Suju m’i comebacki, jaksan ma ka paar kuud Exot oodata. Niikuinii ei mõista ma hästi, miks suur enamus juba augustist saadik nende comebacki pärast põleb. Aasta aega comebackide vahel on igati normaalne ajavahemik ja oli kuni viiamaste aastateni suht norm. Need uued grupid oma minialbumitega (ja BAP, kes kunagi üldse ära lähe, millest tulenevalt ta ei tohiks ta ka tegelikult comebacke teha), on fännid lihtsalt ahneks ja kannatamatuks muutnud. (insert kirjutamata miniessee infotulvadest ja sellest tulenev järjest madalduv tähelepanuvõime, mis vajab toitmist üha lühemate intervallide tagant)

U-Kissi comeback on aga kindlalt ukse ees. Lol, kuigi nende puhul on samuti raske rääkida comebackidest, sest nad pole ka kunagi ära. Aha hei, AJ on tagasi, nii et see muudab asja eriliseks! Poisu näeb väga hea välja, mida ei saa aga öelda Dongo kohta, kes on nagu mingi pundunud ahjumma. Sorry omnom Dongho, not qt.

 AJ~

Ja täna said viimaks moenädalad läbi. Saab jälle mitmeks kuuks rahu.

Aga nüüd mul tuli uni.