Rara durara

2-3 okt

Joon veini ja vaatan anime’t. Kuue tunni pärast peaks nagu tööle minema...

Tahtsin minna üle mitme setme aasta Vennaskonna kontsertile (isegi Kadi kutsus mind), aga kahjuks olin ma millalgi suvelõpus kuradile sõrme andnud, st lubanud, et just sel konkreetsel laupäeval, mil meie sexy maknael on sünnipäev (palju õnne mussik~), lähen orjan veidi reichi. Well, dengi on kane on papp.

Sagarada familial oli kohustusi ja grandpere on tervisevetel, nii et olen täitsa üksi. Ainult naabrimees tuli ja õpetas mind ahju kütma, sest ehkki mu hing kuulub maale, olen ma ikkagi linnatüdruk. (ja neil kordadel tulevad mul alati meelde merca sõnad: „Tartu on fucking kausikujuline kaluriküla“. Harsh? Maybe.)

Jalg on jälle omadega metsan. Eile lonkasin nagu see gestaapolane Allo allo’st, aga täna enam suht ei valuta. Ei saa ma sest aru.

(kurat, pokaal saab kohe tühjaks).

Igatahes, vaatan üle mitme aasta jälle tõsisemalt anime’t. Nagu hr K, kes samuti üle mitme aasta jälle animet oli vaatama hakanud, ütles: meil on midtwenties kriis. Tjah...

(Kurat, pokaal sai tühjaks)

Läksin siis uurima, mida vaadata, kui tegin meeldiva avastuse, „Durarara!“, mis mulle nii kolm suve tagasi või nii meeldinud oli ja mille ma liigitasin zanriliselt kui urban mystery, oli see aasta viimaks uue hooajaga maha saanud. Õigemini öeldes küll olid nad jaotanud teise hooaja kolme osaplokki, millest kaks on juba läbi, kolmas aga alles tulekul. No ma siis vaatsin kohe järjest üheksa osa.

Kas „Durarara’l“ on plot? Jah. Millest see räägib? Ma ausalt ei oska öelda. Nii raskesti seletatava sisuga anime’t ma teist ei tea (lol, see kõlab nagu lauluviis).

Lühidalt võiks öelda, et see räägib Ikebukuro allmaailmast oma gängisõdade, mafia ja linnalegendidega.

Seal nagu on peategelsed ja nagu ei ole ka. Tegevused ja liinid ristuvad ja main plot on nii mitmekihiline, et sa ei saa aru, mis on oluline ja mis mitte. et kõiki detaile (nii visaalseid kui sisulisi) märgata, peab üsna tähelepanelik olema.

Oh, ma leidsin väga eeeee...huvitava review „Durarara!“ esimese hooaja kohta (mis omal moel on ise paras durarara ehk siis crazy crazy), kui keegi on huvitatud. Ei mingeid spoilereid, ainult veidi aimu, millest see anime räägib (lol).

(assa, see 13 vol’ine ja kolmeliitrine veinike on ikka hea.)

5-okt

Ok, see advantüür on nüüd läbi.

Lühidalt:

Valgas oli päeval nii soe, et mulle tundus, et ma saan isegi päevituse. See-eest õhtul hoidis mind elus vaid hõõgvein, tantsurütm ja kuumad eesti poisid (lol vol2).

Esimene näosaate osa oli suht booring. Vähemalt võidulaul oli intrigeeriv ja õeke leidis, et peaks „Vihurimäge“ edasi lugema. Ma lugesin seda nii amme, aga üks omamoodi hullumeelne raamat see oli.

Kadi saatis mulle fanfici. I lol’ed, i love’ed it. Me peaks jälle kräkki kirjutama hakama. Ma mõtlen, meil on ju isegi annet! (i’ll review u later)

Kirjutasin fanfici. Ei tea küll kellele :3