Eurovisioon selleks korraks läbi.
Milline kummaline aasta. Oli palju häid ja lihtsalt
normaalseid laule, ilma et ma oleksin ühelegi väga entusiastlikult pöialt
hoidnud. Oli võileivategemise laule, aga ei ühtegi totaalselt häbiväärset laulu
ja lõpuks võitis hoopis laul, mis mulle ei meeldinud. Meh.
Ise täitsin finaalis oma kodanikukohust eurooplasena ning
hääletasin – enne mõttes Rootsi ringhäälingu ees vabandades – Fransi poolt.
Kuidagi oli mul õnnestunud seda mitte kordagi varem kuulda. (well, kui sa oled
üle kahe kuu ainult Hamiltoni cast albumit kuulanud, pole ime kah, et sa
popmuusika rongi pealt maha oled jäänud)
Uus hääletussüsteem, very dramatic indeed. Ja andis
märgatavalt teistsuguse pildi. Sest misest, et kombineerituna oleks tulem ikka
sama olnud, nüüd näeme me medali mõlemat poolt. Ja nii saavad need, kes ühes
ringis jäid kaotajateks, näha end teises hoopis võitjatena. Ja terve Euroopa
teab! Mitte vaid üksikud entusiastid. Ma räägin siin Poolast eks ole.
Lisaks Rootsi loole, mis oli tõesti väga minu cup of tea,
kes ja mis siis veel kõrva ja silma jäi?
- Läti meeldis mulle muidugi.
- Leedu oli ka täitsa ok tiineka näoga isa.
- Bulgaaria jäi kummitama. Kostüüm oli kole tho
- Holland oli Johnny Cash nii et duh, me like. Küsimus btw, mis värvi on tüübi juuksed? Sest meil oli vaidlus, kas blondid või brünetid.
- Üldse oli päris palju heledapäiseid poisse.
- Iisraeli laul oli ilus, sellise eriti kena kohaga ja oleks minu meelest mõnel aasta tagusel ajal võinud vabalt võidulugu olla.
- Venemaa müstiline lavasõu. How.
- Ja muidugi Petra Mede form Malmö ja mr Last Year Winner. Rootsalsed ikka oskavad Eurovisiooni korraldada. Ma mõtlen, aasta tagasi Austrias oli ikka suht kuiv. Eurovisiooni olemusele tuleb pihta saada, teate ju küll, peace peace love love ja teisi muinasjutte.
Ok. Aga traagiline lugu ka.
Ma kaotasin oma tumblri. Ja ma ei tea, kuidas seda tagasi
saada. Nimelt on see mul seotud meiliga, mis mul ära häkiti ja kuhu ma enam
sisse ei saa. Ma isegi imestasin, kui mu tumblr endiselt toimis. Aga nüüd
käskis tumbr teha mul paroolivahetust ja well, mul pole mingit võimalust seda
confirmida. Aga tumblr ise pandi juba lukku. Andke nõu, noored ja targemad,
mida ma tegema peaks. Sest jah, ma kasutan seda küll nüüd harva, aga ikkagi:
lisaks mälestustele, arhiivile ja kontaktidele, tunnen nagu oleks ma kaotanud
ka osakese iseendast. Sest peaaegu viis aastat olen ma seal pea iga päev kasvõi
korraks käinud. Ja sellest niiviisi ilma jääda. Jamh.