Täna 25 aastat tagasi

Sõda läbi, halleluujah.

71 aastat hiljem ja mulle jalutab tänaval vastu auväärses eas meeskodanik, roheline munder seljas ja rind aumärke täis. Kiliseb koliseb lonkab ja möliseb oma täies hiilguses. Ja samas on ka grupp umbes kolmeteistaastaseid eesti tüdrukuid, rinnas georgi lindid. Ja sikk naine, ja keskealine meesterahvas, kõigil rinnad ehitud. Elav ajalugu.

Ka see aasta on toonud kinnitust faktile, et kevad on Maavallas harukordne nähtus. On vaid talv ja siis suvi.

Suvehooaeg on alanud ehk asjad, mida see aasta esimest korda tehtud

• Ujumas käidud. Vennaraas hüppas kogu täiega sisse, mina oma kolmemeetriste juustega olin vaoshoitum, ronisin redelist sisse ja tegin ühe tõmbe. Ja siis kordasin. Üllatavalt mõnus.
• Aiapidu peetud. Aasta esimene šašlõkk on alati kõige maitsvam (ja seoses ohtrate laatade ja simmanitega, on mul tavaliselt juba juuni lõpuks lihast sügavalt kõrini, nuuks nuuks). Niisutasime siis oma küpsetist õllega, poisid hüppasid, et teevad kõige kõvema grilli üldse ja tähistasid siis oma saavutusi paari pitsi haljaga. Ühesõnaga, läksime nii äksi täis, et kärsatasime kogemata liha ühelt poolt ära. Eks ta ole.
• Rattaga sõitmas käidud. Keerasime külavahele ja satusime rohkem ja vähem kahtlastele radadele. Muuseas vaatasime ka hoonet, kus mu kallid vanemad oma pulmapidu pidasid ja mis nüüdseks on võrdlemisi hüljatud ja rohtu kasvanud.
• Esimest korda lühikesi pükse kantud. Kombineeritud nabaka ja rattateega ning ka selle aasta esimene autosignaali tunnustus on kirjas. Venna: miks nad tuutu lasid? Mina: sest mõnikord mehed arvavad, et nii saab tüdrukute tähelepanu. Ja sest su õde on kuum.
• Õues monopoli mängitud.
• Kell pool kümme õhtul aias sulgpalli mängitud.
• Esimene mahalöödud sääsk.
• Raekoja platsil välikohvikus istutud, siidrit libistatud ja jäätist limpsitud. Vestlusteemad: Kadi reis ja Troonide mäng. Lol, Tai päevitusega Kadi-shhi oli ikka veidi valgem kui mina, kes ma olen vaid parmupäevitust kogunud. (valetan, selle nimi on tegelikult rohimispäevitus)
• Väljas natuurist joonistatud
• Oma oranže 15 cm lakknahast stilletosid kantud. Nagu tõeline fashionista, sokkidega.
• Ilmselt midagi veel

Oh, geniaalne graafik, mille ma surematust varasalvest wikist leidsin. Ausalt, ma pole kunagi vist nii eksitavat diagrammi näinud. Lolisin kohe tükk aega.

Palun, Ameerika Ühendriikide presidentide pikkuste võrdlus.

Pange tähele esimest nelja. Washington, Adams, Jefferson ja Madison. Eriti hüsteeriline, kui mõelda, et Tjeff oli nii Adamsi (enne kui nad tülli keerasid ja üksteist hermafrodiitiks ja antikristuseks sõimama hakkasid) kui Madisoniga semukaru. Ma kujutan ette, kui hurmavad nad koos patseerides välja nägid.
ps. See kõige pikem kriips on Abe Lincoln.

Ja siis on veel see suht vaimukas tabel, mis reastab presidente erinevate kriteeriumite järgi nagu õnn, intelligents, moraal, poliitika edukus, kujutlusvõime, partei juhtimine, taust, riskialtidus jms. Läksin ja vaatasin kohe enda jaoks kõige põnevamat alakriteeriumit ehk siis ajusid ja üllatus üllatus, G.W. Bush ei olegi kõige lollim pressu, kõige lollim on hoopis William Harding (kes oli pressu 1920.-ndate alguses ja suri oma ametiajal ja muud ma temast ei tea). Tõe huvides peab muidugi märkima, et G.W. Bush hoiab kindlat eelviimast kohta. Ja natuke vähem üllatuslikult, kõige intelligentsemaks USA presidendiks on selle arvestuse järgi Thomas Jefferson, followed by Madison ja Lincoln.

Parim õnn? Washington. Halvim õnn? Lol, poor Herbert Hoover. (see vend kadi, kelle nime me üritasime kunagi Trepis meelde tuletada)

Selle hariva ja loodetavasti lõbustava nupukesega lõpetame.

Boonus: selle suve hitt?