Lumi vesternis tähendab halba õnne

Päeval jalutan mööda metsaradu ja õhtuti joon halba veini ja binge watchin Colin Farrelli filme. Life’s swell.

Ülemöödunud laupäevaga sai kaks kuud kestnud pidude orgia läbi ja võib jälle rahulikult olla. Oleskleda. Vedeleda. Tunde igavikku veeretada. Youtube’ist kõik Colin Farrelliga videod ära vaadata. Produktiivsus, eks ole.

Selle käigus olen õppinud kaks olulist tarkust:

1. Kui sa teed sex tape’i, võta video lahkudes endaga kaasa
2. Ja kui sa ikka oled nii obviously mitte blond, siis ei maksa end (lasta) ära blondeerida.

Ehk hei, mul on uus obsessioon. Mr-fashion-terrorist-kolm-nööpi-alati-lahti-jubedad-vuntsid-colin-fuckin’-farrell. Sest Liisale on kombeks üks tumedat verd iirlane aastas. Täitsa müstilisel kombel sündinud samal päeval, kui mu eelmine obsessioon, ainult 46 aastat hiljem. Ja täitsa sobivalt teeb hetkel rolli, mida ka Clint Eastwood kunagi mängis. („Beguilled“).

Rewind aastasse 2002.

Ilmselt.

Liisa on raskekujulie „Sõrmuste isanda“ fänn. Ulmekate fänn. Filmifänn. „Star wars“ on teema. Ma kogun mõlema filmiseeria kohta väljalõikeid.

TV Nädal on Ekspressi telekava, kus kirjutati ka filmidest ja staaridest. Keegi noormees, kelle nimi mulle hetkel meelde ei tule, teeb TV3’s filmisaadet, mille nimi mulle samuti meelde ei tule ja mida ma huviga vaatasin (sest alati oli lootust, et ehk nad näitavad midagi LOTRi kohta). Need olid ajad enne Youtube’i, ajad, mil meil polnud kodus arvutitki.

Ja üks saade on mul eriliselt hästi meeles. Seal räägiti Joel Schumacheri filmist „Telefoniputka“ ja sellest, kui eriliselt see tehtud on. Ja ma mäletan kinos selle treileri nägemist ja mõtlemist: vot seda ma tahan näha! Ja kes oli peaosas? Ei keegi muu kui noor Colin Farrell (ja bad facial hair choices).

Järgnevad 2000.-ndate esimese poole mälestused.

Minority Report. Ja ma mõtlesin tollal, et ta tegelane on namja. Ta pidi seda filmides max 25 olema, dear god.

Alexander. Kolmel CD’l, mille vaatamiseni me kunagi perega ei jõudnud. Siiani kusagil kapi otsas kastis. Liisa mäletab review lugemist. Review ise? Parim asi kogi filmi juures on Colin Farreli päevitunud reied. Eks ta ole.

Miami vice. Issand kui palju haipi sel oli. Ja siis see sai mõnusalt heiti.

Ja siis on vaikus. Rohkem ma ei mäleta midagi.

Vot.

*

Mõningaid olulisi möödunud sündmusi.

Mu sünnipäev oli crazy. Mahtuda 15 inimest ühte tagasihoidlikku elutuppa, kus laiutab ka kuusk, ei olnud just kergemate killast ülesanne. Missest et üks neist 15 inimesest oli aastane ja ei võtnud seega just eriti palju ruumi. Õgisime, veinitasime ja produtseerisime lihtsalt nii palju lärmi. Eriti kell pool kaksteist õhtul, kui ootamatult meenus mõningatele kodanikele, et me peaks ka veel viimased jõulukingid välja jagama. Kalevipoeg tuli papal see kord eriti kenasti välja.

Liisa istus kahe kena noormehe vahel, paraku üks neist sugulane ja teine potensiaalne sugulane, aga mis seal ikka, silmailu oli ikka. Ühel hetkel läksime Oltsiga salavarblasi tegema, mis nii salajasteks ei jäänud ning nii leidiski Liisa end köögis oma tavapärases ametis: kokteile segamas. Nimelt polnud mõned mu kallid nõbukesed ja teised sulelised ja karvased seda Tartu imejooki kordagi pruukinud. Liisa polnud valmistunud. Jää sai otsa. Siis sidrun. Ehk sündis uus hädaabi varblane: greibi, lume ja külmutatud rabarberiga.

Ja siis see huvitav laupäev, kus hommikul olid matused ja õhtul naabrimehe sünnipäev. Liisa jõi elus esimest korda kell üksteist hommikul viina. Mis sa hädaga ära teed.

Veel.

Metsa eksisin ära.

Teatris käisin.

Kunstinäitusel.

Rabas ka. Sinna ei eksinud ära.

Luulekohtumist aitasin läbi viia. Ei ropendanud kordagi.

Filmiviktoriinil läheb hästi, mujal nii nagu ikka.

Reede jõin 12 tundi jutti, liialdusteta. Selgelt muidugi kogustega liialdades. Laupäev oli sellest tulenevalt täpselt selline nagu oodata võis.

Noored poizud keerutavad jalga. Ja Liisat.

Suured poizud leiavad, et ma pole mitte ainult ilus, vaid ka intelligentne.

Ainsad Colin Farrelli filmid, mida ma pole veel näinud, on need, mida ma kohe üldse vaadata ei taha.

Selle aseme vaatan masendavaid filme Jake Gyllenhaaliga. Ikkagi vana crush.

Ma nüüd lähen ja vaatangi seda masendavat filmi edasi.

So long.