Sagrada familia

Kas te mõtlete ka natuke liiga palju, kuidas oma blogipostitusi pealkirjastada? Näiteks sõidan bussiga või pesen nõusid või vahin enne uinumist lakke (muidugi kujunduslikus mõttes, sest tavaliselt üritan ma ikka silmad kinni uinuda thank you very much insomnia), mõeldes samal ajal, millised oleks hästikõlavad pealkirjad. Ja ideid on kümneid ja ma olen all hei that’s a good one, aga kui ma reaalselt jõuan blogimiseni, on need mul kas ununenud või ei sobi need postitusega. Sest kasvõi väga varjatul kujul peaksid need kuidagi olema postituse sisuga või vähemalt siis minu hetkemeeleoluga seotud.

Sest pealkirjad on olulised. Kui ma olen raamatukogus ja mul ei ole õrna aimugi, mida ma laenutada tahan, langeb mu tähelepanu raamtule kahel alusel: huvitav pealkiri ja ilus kujundus. Nende kahe kombinatsioon on piisav jõud, et panna mind kätt sirutama ja tagakaant lugema.

Ja ma ei tea praegu veel, kuidas ma selle postituse pealkirjastan.

 Ok

Lihavõtted olid see aasta tõeliselt oma nime väärt. Paps ostis sellise koguse liha nagu me oleks tõepoolest tublide kristlastena korralikult paastunud. Tõsiasi, et me seda ei olnud, ei takistanud meid siiski nagu verejanuliste koerte kari seda hävitama asuda. Kahjuks ei olnud ma aga suvest saadik vanaisa saatanlikus ahjus süüa teinud, mille tagajärjel ajasin ma liha koos kõigi lisanditega kärssama ja olin siis masendunud. Kõik söödi ära but still, see oleks võinud palju parem olla. Järgmine päev õppisin oma vigadest ja liha enam ahju ei pannud, mille tagajärjel valmis lihtsalt hurmav hautis ja ma sain kõhuvalu, sest sõin liiga palju. Mjah.

Suurushullustuses papa oli ostnud ka nii palju kohupiima, et lõpuks oli meil üle kolme kilo pashat. Tavaliselt paneme me pasha sisse vaid ühe mandli ning see, kes selle leiab, saab soovida, aga Maria leidis, et tuleb algatada sööjasõbralikum kampaania: nimelt panna pasha sisse pool pakki mandleid (sest niisama söömiseks peab ju ka midagi jääma), et kõik saaksid soovida. Ja mitte ainult ühe soovi.

Et aga kõike seda tasakaalustada, värvisime kuue peale vaid 20 muna. Ja nagu alati, oli aastaga meelest läinud, millised niidid annavad okeilt värvi ja kas need rohelised sametpüksid jätsid rohelisi laike või ainult teesklesid seda. Emme vana lilla seelik on aga halavastikinnitatud riidevärvi musternäidis ja nii olid kõige kaunimad munad hurmavalt tumelilla poolt domineeritud. Sekka roosat, rohelist (andsidki näe), helesinist ja teisi pastelseid pooltoone. Eeeeeggs! Eeeeggsss! (quote pärineb YAB’ist btw)

Ehk mulle meeldivad lihavõtted. Ainult lihavõtte jänku ei käinud ega toonud meile šokolaadimune, sest küllap oli keegi temastki prae teinud. Kõike head ka ei saa.

Mussikud-vanemolendid lähevad laupäeval kahekesi Veneetsiasse kudrutama ja gondliga sõitma (loe: emme tahab absoluutselt kõiki kirikuid külastada, sest ta on sakraalarhitektuuri friik ja papa absoluutselt kõigest pilti teha ning saab ilmselt halva üllatuse osaliseks, kui ta pildistades taganeb ja kanalisse prantsatab). Mis tähendab, et kuni kolmapäevani olen ma üksikema ja hoian venda. Fun times ahead, eks ole.

Venna inglise keel on taas arenenud. Eriti selliste väljendite osas nagu fucking awesome, fucking idiots, õu my gaawd, fuuuck, shiiit, you idiot ja veel kord fucking. Fucking awesome on muidugi otsene lauluquote, sest ka vennaksese meelest on see laul fucking awesome. Teised aga, well ta vahib YT mingeid gamerite videosid ja elab nende mängudele nii kassa nagu nood isegi elavad: ehk siis lakkamatult kirudes. See oleks lõbustav, kui see ei oleks nii kohatu. (ok, see on naljakas. Aga ainult koduseinte vahel)

Oh, ja papsil on uued prillid, millega ta näeb ta väja nagu fashionista hipster. Igavesti kuum, nagu me õekesega leidsime. Erinevalt vennast, kes  oli nutma hakanud, kui paps talle esmakordselt neid kandes lasteaeda järgi läks.

Videosoovitusnurk, et natuke fandomit ka oleks. Super epic Supernaturali fanvideo, kus heli ja pilt läheb lihtsalt liiga hästi kokku. See jätab SPN super gory ja creepy mulje, rohkem horror, kui sari ise kunagi olnud on. Ainus miinus on ehk veidi liiga ületuunitud pilt, aga sellega harjub ära. Nii et jah, vaadake.