Ülestähendusi põranda alt

1. Mõtelda, juba algabki Eurovisoon! Eelmine aasta oli finaalipäeval 30 kraadi sooja ja ma käisin järves ujumas. See aasta sajab ilmselt lund.

Olen mõningaid laule tutvustavaid saateid vaadanud ja enamus lood on üsna meh olnud. Suurima mulje (ja kui te videot vaatate, saater aru, et ma kalmbuuritsesin) on jätnud Poola üllitis, kus loos korduvalt mainutud slaavi tüdrukud on näost kui supermodellid ja kehalt isegi enamat kui pesumodellid.

2. Tanja nägi eile punasel vaibal oma helesinise kleidi ja punupatsiga välja kui Elsa. Väga armas.

3. Esimene mai oli selle hooaja grillpidude avaüritus. Sobilikult oli kuus kraadi, sadas vihma ja lõõskas meeldiv tuuleke. Kahekümnest inimeset oli vaid kolm vaprat, kes suutsid peatelgis istuda, kõik ülejäänud põgenesid erinevate lõkete juurde, et seal kui vahukommid, kord nägu, kord taguots tule poole, end grillida ja õdusalt tunda. Ammu pole ma nii suvaline välja näinud (seljas mu aiatöö jope, mis on tuntud ka kui Liidri-jope ja mõnikord ka Yohji Yamamoto jope). Ja et oli nii külm, jäi ka enamus alkoholist alles, pigem võis täheldada teatavat juurdekasvu. Juhhei!

4. Vahepealsed ilusad ilmad tingisid aga selle, et preili Liisa muutus ülbeks ja pani end liiga napilt riidesse. Tagajärg: nohu ja kurguvalu.

5. Suured mussikud käisid Prahas, mistõttu mina hoidsin väikestel mussikutel ja kanepikasvatusel silma peal (ja narkopolitseile selgituseks: eelpoolnimetatud istanduse all pean ma silmas tomatitaimi). Käisime vennaga ka üle mitme setme aasta palmimajas, kus valitses põrgumuumusest veel paar kraadi toekam temperatuur (va kaktusemaja, mis oma tagasihoidliku 30 kraadiga oli praktiliselt lähis-artika).

6. Töövõidud! Lugesin viimaks Steinbecki „Vihakobarad“ läbi, mis on igati ära teeninud most depressing book award’i. Kogu 542 lk peale oli vaid kaks helget hetke, millest üks oli seotud sooja vee ja teine täis kõhuga.

7. Mõtlesin üks päev exopoistele ja tegin hirmuäratava avastuse. Ma ei kuula enam laule, ei vaata live’i ega variety show’sid ega loe ka fice. Kõik, mis tuleb, tuleb tumblr’ist: parimate palade kontsentraat gifeeritud kujul ja airport fashion. Sisuliselt olen ma jõudnud punkti, kus ma võin tõesti öelda: in it for the eyecandy.  Eks ta ole.

8. Ükspäev seisin bussipeatuses ja sain ilmutuse osaliseks. Minust kõigest paari sammu kaugusel seisis nunnu poisu. Ja mitte tavaline nunnu poisu, vaid eriline. Poisu, kes nägi välja nagu noor Sammy Winchester kogu oma hiilguses. Ja milline rõõm, kui ta minuga sama bussi peale astus! Üritasin siis mitte liiga avalikult jõllitada: ülesanne, milles ma paraku ebaõnnestusin. Vägisi tükkis muie huulile ja pilk vilksas aina poisu suunas, kes seda lõpuks ilmselt märkas, sest bussist väljudes piidles ta mind üsna kahtlustavalt vastu. Aga Liisa oli õnnelik, sest hommik oli ju nii paljutõotav. Missest (sest kõiges heas on paraku peidus konks) et poisu oli nii umbes 14-aastane. Nunnu on nunnu ja Sammy on Sammy.

9. Pean nüüd ka Signe tarbeks silmad lahti hoidma, et talle Dane Dehaan’i koopia leida (aga kas sa selle peale pole mõelnud, et kui ma ta leian, tahan ma teda hoopis endale hoida?). Oeh, on mul ikka nõrkus nende külmade silmadega poiste vastu, kes näevad välja nagu nad ei magaks kunagi ja toituksid põhiliselt kokaiinist.

Aga nüüd olen ma sunnitud lõpetama, et ma jõuaks oma vaimu Eurovison song contest number whateveriks valmis seada ja ära otsustada, millisele naabrile seekord hääl anda.