Maretsa jõe kaldal kord istusin ma

Vahepeal olid suurejoonelised pidustused koos karja sugulastega, sest minu väike õde on viimaks in legal drining age ja võib nüüd ilma nukratele tagajärgedele mõtlemata teha kõike seda, mida ta varemgi tegi.

Maja oli rahavast täis: emmed-issid, onud-tädid, nõod, armukesed, koerad, iidolid...Iidoleid kahjuks siiski polnud, aga fantaseerida ju võib. Meie sünnipäevapihvile torti näkku ei löönud, aga immaginaarsed Luhan ja Kai tegid seda (ja paraleeluniversumis oli tordil 19 küünalt).

Alles eile õhtul jäime täitsa omaette, isegi vendolend suundus tagasi lastaaeda. Papa sõnul on majas nüüd nii harjumatult vaikne, et kõrvus lausa karjub. Idk, ainus asi, mis siin karjub, on mu läpaka ventilaator ja õues ulguv tuul.

Klimaatilised olud on jätkuvalt hurmavad: 15 kraadi sooja ja hoovihm. Tänane poolpäikesepaisteline 20 kraadi tundus lausa kõrvetava kõrbekuumusena. Korjasin selles lõõsas vapralt punaseid sõstraid ja tegin just üle kahe tunni mahla. Ma olen selline imelik inimene, kellele tegelikult täitsa meeldib marju korjata. Parim aeg mõtete uitama laskmiseks ja fanficide plottimiseks. (ääremärkus: kui asi puudutab maasikaid, siis nende korjamist ma jälestan. Pole sääserikkamat piirkonda maal kui maasikapeenar ja ainus, millele ma mõelda suudan on see, mil ma küll ükskord siit minema saan)

Niisiis, vahepeal pikalt oodatud SPY mv on siis viimaks väljas. Ma kartsin, et mv tuleb sel ajal välja, kui külad siin on, sest ei saa ju ometi rahus nautida üht mv’d, kui iga nurga tagant võib ootamatult välja hüpata mõni tädike. Aga nõup, mv ootas ilmselgelt viisakalt ära, mil ma vabanen. Aga et ma olin juba üle nädala iga hommik truult kontrollinud, kas nüüd on viimaks väljas, oli see suti antiklimaatiline hetk.

  Die, jedi, die

MV enda kohta ei oskamagi suurt midagi mõnitavat või põnevat öelda. See oli...normaalne? Väga Suju. Selgelt mängiti Bondi filmide opening’ide peal, mis sobitus igati okeilt lauluga (mille parim osa on endiselt tõtõtõõtõntõntõõ, mida me eelmine nädal lakkamatult kollektiivselt ümisesime). Et Konseptsioon oli nii selge, polnud isegi mul, vanal Konseptsioonimeistril, suurt midagi juurde kujutleda. Verd oleks võinud rohkem olla. Või eneseirooniat. Näiteks nad oleks võinud üksteist maha lasta.

Aaaga. Minikommentaarid:

• Milline kaunis komplekt briljantiiniga võitud päid (mis juhtus, kas sasipea Sungmin suutis noonade eest ära joosta?). Kuid müstilisel kombel on Kyuhyuni kolmveerand juukselahus midagi kummaliselt lummutavat. Kas see on hea või halb, ei oska öelda.
• No aga vähemalt Kui Xian sai viimaks oma pikad koivad kätte.
• Mulle meeldivad need peegelpõrandad. Efektne. Ning stseen, kus Kyuhyun Ryeowookiks muutub, on ka päris stiilne.
• Ryeowook on ikka nii naljakas. Ja Yessu käed pagana kuumad
• Kui kümne-kahekümne aasta pärast endiselt Bondi filme tehakse, võiks Siwon seal vabalt peaosa saada. Teukie võib peaosa saada vaid pedokarudest rääkivas dokfilmis.
• Eunhyuk on paras new center. I appruuv.
• Ma tahan Shindongi püssi.
• Lol, kas selle pärast viibiski see mv pea nädala, et te pidide otsusele jõudma, kas tsenseerida sõna ’butt’ ära või mitte. Mhjaket, eks n-ö lääneartistidel ole sarnane probleem, lihtsalt ühe f-tähega algava sõnaga.
• Jaaaa Sungmin tappiski mu ära. Well, ta nägi kõigist sujupujudest kõige badassim välja ka, kuigi ilmselt kui ta mind päriselt maha lööma tuleks ja oleks nii rumal, et enne suu lahti teeks, saaks ma vist küll naerukad.

Aga nüüd mul tuli uni ja postitus saab enne lõppu läbi. Vot.

PS. Luhan on Jeesus

PSS. Hapukurgid on niiii head

PSSS. Ma peaks Exost ka vahelduse mõttes jahvatama

PSSSS. Mul kummitab alatu hulk sõjalaule