Ain't no grave can hold my body down

Exo jõulumuusikal. Nagu ma plotist aru sain, olid seal kolm tulnukat exoplanetilt, kes laulsid kurba laulu poistest, kel kõigil olid immaginaarsed tüdrukud. Ja siis oli seal jõuluhaldjas Tao, kes otsustas korraldada väikese jõuluime ja võluda kõigile poistele päriselt tüdrukud. Ime aga hajus, jõuluhaldjas oli kurb, poisid olid veel kurvemad ja ainsad, kes võitsid, olid kolm tulnukat exoplanetilt, kes kirjutasid ilmselt alla planeetidevahelisele plaadilepingule ja kontserttuurile.

Sest kolm tulnukat kõlasid tõesti hästi kokku. Dramaatilne jõuluballaad töötab, kui sa tahad hääli demonstreerida. Cheni kõrge hääle kõrval kõlasid Do ja isegi Baekhyun harjumatult madalalt. Aga ilusti.

Spn viimatine osa oli ka kurb. Me ei räägi sellest. Vaatame hoopis kuuesajandat korda maailma parimat jõulufilmi „Üksinda kodus“, hüüame Kevin! ja kirjutame fanfici kogu sellele lost potential’ile, mille nimeks olnuks Supernaturali jõuluosa ehk Üksinda punkris.

Sujudel tuli vahapeal lausa kaks photobooki välja. Tahaks muidugi mõlemat, aga ei saa. Mahalo plaanin endale siiski kingiks paluda. Sest ehkki hobused jätavad mind üsna külmaks, olid Donksist ja Kyuhyunist lihtsalt nii armsad pildid. Ja namja Sungmin vees möllamas ja kõik need autopesemispildid...jaa. Aloha lemmikpildid olid vast autos istuvast Donksist. Tüüp näeb casual olekus ikka parim välja.

Peomaraton silme ees.

Esimene vestapost on selja taga, kuigi inimesed, kes leiavad, et parim aeg jõulupeo pidamise on teisipäev, on fašistid ja sadistid. Mul on siiamaani uni ja täna oli esimene päev üle pika aja, mil ma väljusin majast absoluutselt sõjamaalingute vabalt.

Ootan „Kääbikut“. Ja jõulusid. Lund.

Üks hommik juba lubas päris talve oma roosaka varjundiga taeva ja aeglaselt juustele langevate lumehelvestega, mis teevad igast tüdrukust ilusa Vassilissa. Aga tutkit brat, ööks oli järel vaid lobjakas ja hommikul oli üldse soe sügisilm. Mille peale ma kuulasin kohe DDT Sto takoje osenn’it ja soovisin taaskord, et ma poleks ise just se ajal Soomes olnud, kui nad Eestis käisid. Vast tulevad veel. Tahan papale jõuludeks nende kassette kinkida, aga mul pole õrna aimugi, kus 21. sajandi teisel kümnendil lintkassette veel leida võib. Sest ehkki need kuus kasetti, mis meil autos on, on toredad, oleks vahelduse mõttes põnev ka midagi uut kuulda. Sellised me oleme: Vennaskond, Sõpruse pst, DDT, Brati soundtrack ja Spin.fm. Ja Elmari Eesti top 10, kui pühapäeva õhtul õigel ajal koju sõita.

Boonus rec nurk:

• Johnny Cash „Ain’t no grave (can hold my body down)“. Hello mu uus Supernaturali theme song
• Ja midagi official theme songiga. Nii nunnu (isegi Jensen oma pornostaari habemega)
• Jep, keegi kodanik on teinud Wrecking ball’ile Dean/Cas fanvideo. I is amused

Jõulude puhul avame taas luulenurga, et oleks mida päkapikule esitada.

Lumi langeb tasa tasa

Kõnnin läbi lörtsja pasa

Ja ma ikka veel imestan, miks mind avaldatud pole.