Jõulueelne õuduslugu

Toomapäev sai veedetud väga rahvakalenderlikult: koristades. Nüüd on jaks otsas ja korteri kaunistamine mitmesuguste rohkem või vähem maitsekate küünlajalgade ja põhjapõdrakeste kujukestega jääb homse peale. Nagu ka kuusk, millele me isiklikult metsa järgi läheme. Soodsam ja lõbusam. Ja seekord paagib issi vast auto ka täis, mitte nagu kaks aastat tagasi, mil meil keset Eestimaa kolkateid tiirutades bensiin otsa sai ja me aurude peal viimaks ühe putka leidsime (ning kust me üritasime lahkuda, kuusk katusel ja lont endiselt paagis. Good times)

Tänane on oluline ka selle poolest, et kaks aastat tagasi oli esimene Exo ja ühtlasi siis ka Kai teaser. Info, mida ma muidugi täna lõunalauas kõigiga jagasin.

Eile oli ka väga jõulune päev:

• Käisin peale gümnaasiumi lõppu esimest korda kirikus. Venna kooliga. Kahjuks oli see rohkem kontsert kui jumalateenistus, mis tähendab, et enamus aega esineti väga igavate jõululauludega, mida ma kordagi varem kuulnud ei olnud, ja meil endil lasti ainult kaks laulu kaasa lauda. Ja ma lootsin, et ma saan valjult ja valesti Ristirahvast ja Üks roosike on sündind kaasa üürata. Vähemalt „Püha ööd“ sai oreli kõrvale lõõritada. Ma ei tea, kuidas need poisid mu ees sellesse suhtusid: ma oskan seda laulu umbes sama hästi kui vennad Winchesterid.
• Venna tahtis kogu aeg teada, mil nad Jeesuslapsukeset rääkima hakkavad. Nimelt läks ta täitsa iseseisvalt Piiblilugude tundi ja on nüüd kohutavalt haritud. Kui ta esimest korda seal käis oli ta õhtul koju tulnud ja mamale öelnud, et käis tunnis, kus räägiti huvitavaid muinasjutte. Põnev, sest mina pidin oma piiblilood Madlikesest ja teistest kirjandusteostest ise aastate jooksul kokku koguma.
• Kingiralli. Tund aega valisime ja kui siis maksa asusime, tegi mu kaart kurvalt piiks ja teatas, et kontol pole piisavalt raha. Andkekas (aga täna sain ma asjad korda aetud ja astusin muuseas ka kinost läbi, nii et arvake ära, kellele toovad päkapikud homseks sussi sisse Kääbiku piletid)
• Piparkoogitegu lapsed omavahel. Esimesed 15 minutit on rõõm, järgnevad kaks tundi puhas orjamine. Aga maja lõhnab hästi, piparkoogid on maitsvad ja Liisa nimetas ühe piparkoogipoisi Deaniks ja ingli Casiks ja etendas nendega siis esmakohtumist. I’m the one gripped you tight and raised you from perdition omandas kohe sellise uue tähenduse. (yep, ahi oli Põrgu)

Veel?

Õe sõbranna sünnipäev, kus ma kartsin, et ma näen vana välja ja kus 18-19-aastased (nunnud) poisid arvasid, et ma olen 16. Eks ta ole.

Vanaisa 80 juubel, kus loodetavasti keegi ei avaldanud mu vanuse üle arvamust ja kus täitsa juhuslikult oli üks väiksem laud, mida me kutsusime ’alla 50-aastaste lauaks’. Pidu oli muusikaliselt nii üleorganiseeritud, et ainus vaiksem hetk oli ilmslet kirikuõpetaja kõne (jep, ka kirikuõpetaja oli kohal, mis andis kogu sündmusele piduliku ja Midsomerliku hõngu, nii et ma olin lausa suti üllatunud, kui peo lõpuks ühtegi laipa e tekkinud). Pereansambel koosseisus paps, süntekas; onu, akustiline kitarr ja onutütar, basskitarr näitasid end parimast küljest ja esitasid lausa 20 laulu (õnneks mitte järjest, jumal õnnistagu minu noort isa, kes onule aru pähe pani). Ja vanaisa oli palganud kõrtsimuuiku, kelle järgi sai jalga keerutatud ja siis oli veel seal vanaisa sõber akordioniga...jah, muusikast meil puudust ei olnud. Nagu ka toidust ja kõigest juurdekuuluvast. Lol, aga lõppkokkuvõttes on mul hea meel, et see karm üritus nüüd selja taga on.

Ja siis sain ma ka Sanna-chaniga üle mitme-setme aasta (sest kevad oli praktiliselt juuraajal) kokku ja veetsime selle veiniga kohas, kus ikka Kyuface sünnipäeva saab tähistatud, ja ei rääkinud vähemalt viis minutit iidolitest. Võimas.

Ja väga võimalik, et kusagile siia vahele jäävad ka seiklused meditsiini- ja akadeemikavallas.

Ilusat jõuluootust kõigile.

PS. Need Exo rohelised kostüümid on ko-hu-ta-vad. Miks siis Kai nii nunnu välja näeb?

(Sul seljas on üks hirmus hõlst

kuid ikka kena on su lõust)