Look at my son, pride is not a word i'm looking for

Veetsin nädalavahetuse Pärnus grillfestil ja see oli kohutav. Las ma parandan end: see oli katastroof. Jube, õudus, uuzõst, rõvedus kuubis. Kui reede ilmutas veel mingeid lootusrikkaid märke, siis laupäev uhtus kõik minema. Telefon näitas õhusoojuseks kaheksat ja pool kraadi ning kallas konstantselt. Lõpuks tuli härrastel geniaalne mõte: nad panid ühe grillkasti sütt täis ja tassisid selle meile telgi alla. Mis tähenab, et lõpuks istusime kõik nagu New Yorg hobod selle ümber ja soojendasime oma jäätunud kehasid ja külmunud hingi. Selleks hetkeks oli meil sügavalt ükskõik. Ainult koju tahtsime.

Ja koju me saime.

Järgmine päev sõin hommikust peaagu poolteist tundi. Nii hea oli oma soojas köögis järjest mitu teed juua ja vennaga lobiseda. Tüüp tegi mulle ettepaneku üksteist roastida ning et ma tulin just ürituselt, kus grillimise asemel sai rohkem chillida ja seda ka sõna esialgses tähenduses, tundus väike roastfest just sobiliku hommikuse tegevusena.

Hiljem lugesin lihtsalt mitu tundi voodis raamatut. Paradiis.

Ja mängisin vennaga sõda. Ja sulgpalli. Ja sõin kaks korda lõunat, sest mul oli lihtsalt kõht nii tühi. Ja käisin saunas. Ja siis kuivatasin pea kolm tundi juukseid, sest ma olen Rapuntsel.

EXO tegi comebacki. Mida ma midugi sandraliku innukusega ei jälginud, sest no tumblr nuuks nuuks. Aga. Nagu wow, Sment on oma mv game’i kõvasti parandanud. Continuity ja Concept, wo is impressed.

„Lucky one“

• Kaameratöö paneb mul veidi pea ringi käima
• Kõik on sellised mõnusad plasside ilmetega nukud
• Tulnukatega ei ole ilus eksperimente teha. Ma tean küll, et neile inimõigused ei laine, aga ikkagi
• Lol, ma mõtlesin algul, et nad sõidutavad Lay krematooriumisse
• Run run run run (ehk plusspunktid mitte ainult võimete vaid ka labürindi tagasi toomise eest)
• Lol, need plahvatavad pead tõid mulle kohe „Kingsmen’i“ meelde
• Ja naised ja koridorid meenutavad mulle „Ex machinat“. Väga Keiko look

„Monster“

• Tümm tümm tümm yay
• Yep, kunstipäraseselt peksasaanud poizud on ikka Liisa maitse
• Dem dancemuuves Xiumin
• Xiumin ja Chen on niiiiiiiii ilusad
• Damn, need kohad, kus Chen ainsana tagasi vaatab. Intense
• auch
• Sehun laulab/räpib. Maailm on tõesti muutumas
• I’m creepin’ in your heartbeat?? Hea refrään muidu

Ehk maladets.

„Hamiltoni“ rindelt, Tony awardid on selleks korraks jagatud ja Hamilton sai neid tervelt üksteist tükki! #uses Aaron Burr’s Non-stop voice (if u know what i mean, which u prolly don’t)

Minu põhisoov oli, et Daveed Diggs (lol, who am i kidding, ma olen selles faasis, kus ma kutsun enamus casti eesnime pidi) saaks oma Jeffersoni osatäitmise eest featured actori Tony, and fuck yeah, he did! Well, pooled tema kaasnominatidest olid samuti hamiltoonlased, mis on suht hurmav. Ma mõtlen, Chris Jackson Washingtonina oli suurepärane (that’s some method acting shit there. Plus dude has the voice. And eyebrows) ning Jonathan Groft kuningas Georg’ina lihtaslt hüsteeriliselt naljakas. Aga jah, Daveedi Jefferson oma sarmi ja eneseimetluse, oma maneeride ja kõnnakuga, ja muidugi oma multifilmi pahaliku naeratusega on klass omaette. Eriti arvestades, et see oli tema esimene näitlejatöö.

 

Winning?

wat, like it't hard?

Minu teine tagasihoidlik soov oli, et Leslie Odom Jr saaks Aaron Burri eest best leading actor Tony and fuck yeah, he did! Sest Lin saab niikuinii kõik need autori auhinnad, pole talle seda näitleja oma vaja. Ja well, Leslie mängitud Burr on ikka creepy good. Kinda creepy god too, in a way.

Mu esimene favourite, kuni Tjeff tuli and stole the show.

Ehk tegin pahandust. Sorri Lin, aga ma lihtsalt pidin selle kurikuulsa bootlegitud Hamiltoni ära vaatama. #no regrets

Kuidas see elamus küll lühidalt kokku võtta, ilma et laskuksin sügavsemiootilisse teatrikriitika mülkasse?

Well, lühidalt:

OMG IT’S SO FUCKING GOOD WAE U SO FAR WAE THERE NO TICKETS WAE!!!

Ehk ühel päeval, kui mu stiil on Eestmaa pinnal rohkem tunnustust leidnud, kui mul on rohkem lugejaid kui need käputäis, kes sel blogil (ilmslt küll vanast harjumusest) silma peal hoiavad, sel päeval, teeb Postimees mulle ettepaneku nende jaoks teatriarvustusi kirjutada ja kahetseb siis seda kuni – antud asjaolusid arvestades – minu üsnagi lühikeseks jääva lepingu lõpuni.

Creepin’~