Inimkonna suurimaks nuhtluseks ei ole sugugi mitte sõda, nälg, katk ja sääsed, vaid hoopis laiskus. Sest ükskõik kui dissiplineeritud sa oled või kui kõrgel motivatsiooni laineharjal sa ka surfad, ühel päeval püüab laiskus su kinni ja lööb oma teravad hambad su säärde. Ja kui ta on kord sind juba kätta saanud, siis niisam lihtsalt ta lahti ei lase. Ehk siis tere suvi ja juunikuu keskpaik!
1. Nädalajagu hilinenult, aga juuni algus on üks mu aasta lemmik aegu. See aeg, kui sirelid on just õitsemist lõpetamas ja valged kibuvitsad vanade agulite hoovidel õide puhkenud, kui õhtul seguneb meeldivalt muruniiduki müra lastev hõigetega ja kellegi hoovist õhkub isuäratavaid grillimishõnge ja õhtud on soojad ja valged ja sa mõtled, et kõik on peaaegu täiuslik ja siis – ründavad sind sääsed. Võib-olla on see aeg eriline kogu selle hea koolilõpunostalgia tõttu: tühjenev koolimaja üksikute suvetööliste ja järgmise aasta õpikutega, klassilõpureisid ja ees ootav pikk vabadus. Sa ei pea koolis käima, et tunda koolilõpu nostalgiat.
Juunikuusse sobivad laulud: Vennaskond “Õhtud Moskva lähistel”, “***(Öösinine taevas)” (mõlemad tuletavad mulle alati meelde meie Peterburi klassireisi, mis leidis aset just juuni esimesel nädalal)
Sobilikud raamatud: A.Lindgren “Meisterdetektiiv Blomkvist”, G.Durrell “Minu pere ja muud loomad”, Bulgakov “Meister ja Margarita” (missest, et tegevus leiab aset aprilli lõpus, Moskva on palav ja ilmad suvised)
2. Exogexod said viimaks oma esimese võidu kätte! Õnnesoovid, musirullid. Lol, Suho tho. Itsitasin omaette ja patsutasin ekraani. Oh neid emotsionaalseid liidreid küll, sama võimetud meeleliigutust alla suruma kui Jules Verne'i raamatute tegelased.
3. Exo albumit ei saa veel arvustada. Tõrva kõlarid osutusid katkisteks ja läpakakõlar jätab soovida. Ja et ma olen korralikult albumi vaid korra läbi kuulanud, on hinnangut anda varavõitu. Lemmiklugu on aga olemas küll: nimelt “My lady”.
Sama kehtib ka Henzzi albumi kohta, mis mulle aga ühekordsel kuulamisel jättis oma popilikkussega juba igati positiivse mulje.
4. Henry “Trap” siis. Te võite kolm korda aravata, kas see meeldis mulle ja kui palju see mulle meeldis. Õigus, see meeldis mulle ja see meeldis mulle väga. Nii laul kui mv. Jah, ma lolisin, aga mitte ülemäära. Kõige enam kusjuures selle koha peal, kui Kyuhyun välja ilmus. Esimese hooga aravasin ma, et ta hakkab räppima. Jah, ridiculous, aga tõde. Kammoon, see tema koht oli täpselt selle koha peal, kus kpop lugudel tavaliselt räpiosa on pluss ta ilmus pimedusest välja nagu mingi ninja assassin. Ja siis tegi ta suu lahti. Ja mu silmad läksid üllatusest pärani ja ma ei suutnud jätta ekraanile sosistamata: wae. Meil on Kyubb, üks selgelt madalama ja mahedama häälega iidollaulja ja siis te panete ta falsetiga laulma. Olgu, tüübil on hea hääleulatus ja puha, aga siiski, see oleks madalat nii palju paremini kõlanud. Ehk siis äärmiselt üllatuslikult on mu ainus etteheide kogu laulule just see Kyuhyun ft koht. Taemin see-eest oli uno namja perfecto. Laulis nii ilusa madala häälega, et ma olin kohe võlutud. Lol, naljakas seda praegu öelda, aga neist kolmest on ju tegelikult Henzz ise see kõige nadim laulja.
MV'st kah:
- Intro oli lihtsalt super! Pls bb, mängi rohkem instrumente (hell yeah, see eilne sõu, kus ta intona viilulit kääksutas). Mina mitte, küll aga õeke irvitas see-eest, kui tüüp eriti sensuaalset i'm trapped õhkas.
- Fuck yeah klaverid on mõeldud nende peal tantsimiseks ja neilt coolilt maha hüppamiseks
- Põhimõtteliselt on siis tegemist stockholmi sündroomist rääkiva looga. Kusjuureks röövijaks on selgelt pedonoona, sest kes see teine vangistaks alaealised välimusega poisu laeta tuppa, kus esiletulevamateks esemeteks on vaid klaver ja kuldne linnupuur. Ehk siis metafoor ja sümboolika much. Ning sugugi mitte vaid SMEndi aadressil (lol, Henry alustas küll kastis, aga ta murdis sellest välja!). Meil on tüdruk representimas fänne, suletud laeta ruum ehk kõik, mis sa teed, on avalikkusele näha, klaver ehk lõbusta meid oppa ja kõike seda koondav kuldne linnupuur kui iidolielu võrdpilt. Ma küll ei arva, et Henry seda kõike nii mõtles, sest teadupärast väärtustab ta oma fänne väga (ja siit järjekordne viide stockholmi sündroomile), aga see on esimene tõlgendusviis, mis mulle pähe tuli. Ja mulle pole juba ammu mv'dega korralike Konseptsiooni tõlgendusi pähe tulnud.
- Naljakas kui erinev ta ülespandud juustega välja näeb. Tavalise soenguga on selline 12-aastane poisu, et ise ka ei usu. Paned aga tuka üles ja selline coolbro kukub välja. Kohe oma 16 aastat pakuks ära.
- Ma olin nii ametis laulu kuulamise ja Henry vaatamisega, et esimese hooga ei pannud tanstu tähelegi. Laive vaadates teen nüüd aga alati seda käega lehvitamise liigutust kaasa. Ja õhku hüppamine ja rätiku tants (selgelt exo rätikud btw) on ka efektsed.
Nii blond ja roosa
5. Mulle väga see Exo Ceci photoshoot ei meeldinud, see-eest meeldis aga selle bts video. Kõik nägid lihtsalt alatult head välja. Jah, Ceci bts'is on kindlalt parimad, sest need on ise juba väiksed muusikavideod.
See et Chenchen iga päevaga järjest ilusamaks läheb, ei ole vist mingi üllatus. Sootuks ootamatumad on Xiuminiga aset leidvad tranformatsioonid. Poiss on endale kas haldjast ristiema leidnud või oma hingekese maha müünud.
6. Hinge maha müümisest rääkides. Olen neil päevil nii palju Supernaturali fanfice lugenud, et see peaks varsti juba tervisele hakkama. Hetkel olen kaevunud sellisesse põnevasse alakategooriasse nagu outside pov. Sellele eelnesid pre-series, eriti stanford-era ficid ja mitmesugused serial killer!AU'd (ja mõnel juhul ka non-AU'd, arvestades, et tehniliselt nad on ju sarimõrvarid) ning muidu tagaotsitavad või peast soojade Winchesterbrodega ficid. Kummaline tähelepanek: ehkki sarjast lähtuvalt olen ma selgelt Dean/Cas parteis, siis ficide puhul võin ma ka üsna edukalt Sam/Dean jutte lugeda. Alguses oli ebamugav, aga teate, kui üks korralik dark fic ja sarimõrvarlus ette võtta, siis insest on veel see kõige vähem häirivam asi. Üldiselt olen ma niikunii gen fici austaja ja eelistan, kui romance on tagaplaanil või kuidagi peenelt ploti sisse põimitud.
7. Tegin elus esimest korda sushit. Vastikult põnev tegevus ja igati maitsev tulemus. Ehkki ma väga palju korraga süüa ei saa, sest suuremas koguses hakkab mulle midagi maitses vastu. Lol, lemmikosa sushist on hoopis need seesamiseemned, millesse neid pista saab.
8. Ingridi sünnipäev kui selle aastane esimene rannapidu ja Emajões käik. Söötsime sääski ja vennastusime (või tuleks öelda õestusime) paari pihviga, kes olid alles hiljuti kpopi ridadega liitunud ja kellest õks oli suur Suju ja Kyuhyuni fänn. Jaa, tore oli armastust jagada, fan-girl screame kuuldavale tuua ja noormeeste (kes valdavalt, oh seda õudust, olid ka reaalselt nooremad) kergelt hämmeldunud pilkudest absoluutselt mitte hoolida.
