Bu Huu

“I know my older sister loves me because she gives me all her old clothes and has to go out and buy new ones.” - Lauren, age 4

Ja-jah, at the tender age of four Lauren has not yet meet Reality. Kuigi kui aus olla, siis mina kannan küll rõõmsalt oma noorema õe vanu riideid. Probleem on ainult, et need on mulle suureks jäänud.

Nädalavahetusel sai siis sagrada familiaga Tallinnas käidud ja sugulasi külastatud. Vanaema kupatas meid kohe kaalu peale ja selgus kurb tõde: jah, Liisa kaalub endiselt 44 kg. Huumor oli muidugi see, et õeke oli must tubli viis kilo raskem. Ise ka ei usu millised rasvarullikesed me oleme. Samas nagu vanaema pidi nentima, me reaalselt sõime. Ja üsna palju. Ületasin iseennast ja sõin kõiki kolme kooki, sest viimased aastad olen muidu ainult kirjut koera söönud. Pärast ajasin veel igast nämmut sisse, sest teadupärast on Tallinna kapid täis ahvatlusi nagu suhkrustatud papaiatükid (võivad tekitada lastel uimasust ja keskendumisraskusi wtf), seesami seemnetega kaetud röstitud pähklid ja šokolaadi kastetud ploomid. Viimase olid lihtsalt taevalikult head.

Irvitasime, et pugime end korralikult täis, sest enne maikuist Tallinna külastust niikuinii süüa ei saa. Karm tõde, sest viimased kolm päeva pole ~päris toitu~ saanud.

Tee peal käisime Jägala juga ka vaatamas. Tallinna rahvas oligi naernud, kui me väidame, et hakkame hommikul tulema, jõuame ikkagi alles kuue tunni pärast kohale, sest tee peale jääb mõni juga ette. Nii ka läks. Mina ja venna panime igatahes haledalt käna ja issi pildistas igat jääpurikat iga võimaliku rakursi alt (ainult et pildid pole veel sisse imetud, nii et ei mingeid fotokunsti imesid seekord). Ja nagu alati oli ilus kui talvemuinasjutus.

Autosõit mõjus mu muusale suurepäraselt, sest mõtlesin lausa kaks juttu välja ning kirjutasin need ka esmaspäev-teisipäev valmis. Pole ilmselt varem midagi nii ruttu valmis saanud, kuigi jah – üks oli tegelikult drabble ja ainult 200 sõna pikk. Samas teine jutt oli igati korralik ja hopis teist masti, kui ma tavaliselt kirjutan. Pidin õekesele pärast ümberjutustuse tegema, sest ta ei jaganud otseloomulikult matsu ära. Aga jah, üldjoones on mul hea meel, et ma need jutud oma süsteemist välja sain. Nüüd võib jälle rõõmsalt totakaid jutte ja „Pärsia printsi“ edasi kribida. See on mul preagu täpselt enne le grand finale algust pooleli. Et viimati sai seda kirjutatud Jaapani maavärina päeval, lõpeb jutt hetkel niimoodi:

Ja siis tuli tsunami ja pühkis kogu Pärsia impeeriumi maamunalt. Lõpumadinat ei tulnudki, sest kõik olid surnud.

The end.

Well. Oleks tore küll, sest mul on ploti veel oma 30 lk jagu.

Vaatasin just kolm korda U-Kiss uut 0330 MV-d ja see oli nii ilus. Värvid olid ilusad ja kaadrid ja laul ise ja poisid nii poisid. Ainult siis, kui Eli alguses suu lahti tegi, oli natuke naljakas. Dongho oli nomnom nagu alati ja endiselt nii alaealine. Mul tõmbusid silmad niiskeks ja seda pole ühe video pärast ammu juhtnund. Vaene U-Kiss. Neist olid just saanud mulle olulised iidolpoisid, kui kogu see draama juhtus. Ja arvake ära, kelle üks lemmik oli Alexander? Oijah, samas ma loodan, et fännid ei tee kahele uuele liikmele seda, mida elfid tegid kunagi Henryle ja Zhou Mile.

Eksistentsiaalsed küsimused:

1. Miks on nii, et kui ma tahan mingit eriti hea kvalideediga pilti salvestada, mida mujal ei ole, siis selgub, et see on firefox dokument ja ei salvestu? Ja kui ma seivin siis selle ilma suurendamata ära, on see alati hästi kehva kvaliteediga.
2. Wae Suju M-i Taiwani dormipaigutused ei toeta mu OTP-d? Ainult Ryeowook ja Kyuhyun peaksidki kohad vahetama, et sünniks mu unelmate dorm: Henry, Donghae, Zhou Mi ja Kyuhyun. Ei, oota. Veel lahedam oleks kui Zhou Mi ja Eunhyuk kohad vahetaks. Henry, Donghae ja Eunhyuk põletaksid kolmekesi ilmselt kogu maja maha.
3. Wae ma olen tehniline maun ja ei oska tumblrit kasutada?
4. Miks õilsa eesti keele vägistamine on nii lõbus tegevus?
5. Miks on nii, et kohas, kus fännid ja reporterid mind kätte ei saa, jälitab mind siga?

It's Friday, Friday

Aish, kuidas kummitab. Mu tunded on üsna sarnased Taeminiga.

Kummalise kombel on see väga sõltuvust tekitav laul ja muutub iga korraga järjest geniaalsemaks.

Tomorrow is Saturday and Sunday comes afterwards!

Ja mina lähen Tallinnasse ja elan kaks päeva ilma neti ja arvutita. Jei!

Peaks oma muusikavarusid täiendama ja vahelduse mõttes mõne teise grupi arvelt kui Super Junior. Ausalt, mul on varsti nende laule rohkem kui Simple Plani omi. Ma ei saa aru, mis ajast Suju nii normaalseid laule teeb? Paradoksaalsel kombel pole ma harjunud neid iidolgruppe kuulama, keda ma kõige rohkem fännan. Varemalt oli mul vist kõige rohkem Big Bangi, kui kõik soolod sisse arvestada.

Avastasin, et mu lemmik laul Suju M-i uuelt albumilt on hoopis Henry soolo Off my mind. Ma olen seda juba pea kuu aega täiega fännanud. See on lihtsalt nii päris-päris ja kaasa lõugama panev. Eriti kui mõelda, et ta kirjutas nii sõnad kui viisi ise. Henry, kirjuta rohkem laule! See on lihtsalt täiuslik Ameerika pop, selline mõnus JB song. Henzz võiks muide kõigist JB lauludest coverid teha, see sobiks talle nii hästi. 

Ja Suju M-i In my arms esimeselt albumilt...Miks ma seda laulu varem ei teadnud? Ma olin kohe peale esimesi noote lummatud. Mul on suht nadi muusikaline kuulmine, aga mulle tundub nagu vahetuks laulu keskel helistik. Salm oleks nagu minooris ja refrään mašooris.

Ma ütlen, ma olen mingil muusikaavastuslainel. Vaatasin eile järjest Infinite’i asju ja mõtlesin, miks ma nad varem kahe silma vahele olen jätnud. Nad ei olegi nii valusalt alaealised nagu ma peale vaadates kartsin. Ainult üks neist ongi alakas ja üks liige on isegi must vanem. Ja Before The Dawn  MV on üsna minu maitse. Ilusad poisid ja vägivald, eksole.

Uued grupid teevad vastikult normaalset muusikat. Praeguse aja stiil? Kui vaadata vanade gruppide algusaegade laule ei saa muud teha, kui ennastunustavalt mõnitada. Samas võib-olla viie aasta pärast vaatad praegusele ajale tagasi ja irvitad samamoodi.

Random hetk internetis: vaatan pilti ja mõtlen oh what a lovely random couple...wait...they seem familiar...yeah, it’s Khuntoria. Feil.

Minu „Suju Wars“ jutus oli Kyuhyun igati teenitult jõu tumedal poolel. Proof that Cho Kyuhyun is a sith lord. Ma armastan Star Warsi. Ja gife. Ja Kyuhyuni ka. 

Chinese, japanese, dirty knees, look at these

Hiina keel on üks naljaks olend. Ropult raske, aga kohati kerge ka. Hääldus on nagu mingi after school nightmare, aga märkide kirjutamine on kerge. Ilmselgelt tänu jaapani keele õppimisele. Palju on sama ja joonte järjekorrast saab juba peale vaadates kuuenda meelega aru. Aga jah, hääldus on muidugi killer. Õekese sõnul on see palju lahedam, kui ma hiina keelt harjutan. Jaapani keel kõlab liiga normaalselt, aga hiina keel nagu hiina keel, kui te saata aru, mida ma mõtlen.

Täna oli meid hiina keeles üldse ainult 11 õpilast, nii et lakkamatult pidi valvel olema. Suht jabur, sest kui ma end rühma registreerisin, olin järjekorras  92 inimene. Inimesed, kus on teie järjekindlus? Kadi ja Irina sõitsid Tallinasse mingi visual kei bändi kontsertile, mis tähendab, et meie nihongo no seltskond kahanes 50% võrra. Aga neil on muidugi korralik vabandus.

Selgus, et eile oli KAT-TUN-il viis aastat debüüdist. Ma tunnen end nüüd paha olendina, sest mul polnud õrna aimugi. Nad on siiski ju mu esimene Aasia poistebänd, keda ma hullunult fännasin. Otsisin oma kaustadest mingit lahedat pilti ja avastasin, et mul polegi neist eriti pilte. Ma olin tollal piltide salvestamisel väga valiv (ja mul polnud oma arvutit). Nüüd aga vastupidi ei suuda ma kiusatusele vastu panna ja tõmban neid liiga palju. Ei jaksa enam kaustasidki läbi vaadata.

Igatahes, alati lemmik KAT-TUN-i pilt. Mitte keegi ei ole normaalse näoga, mistõttu see pilt on eriti tore.

Proovisin tähtpäeva puhul oma lemmiklaulude järjekorda ka paika panna ning selgus, et see polegi nii raske:

1. Crazy love: nii ilus viis, nii ilusad sõnad, Jini hääl...Aish, miks ma seda enam laulda ei oska?
2. Real face: üks parimaid debüütvideosid ever, Jini nomnom soolo...mulle selgelt meeldib Jini hääl, eksole
3. Harukana yakusoku: mu lemmik live neilt. Nii kaasahaarav ja elav ja hüplema panev

Kahjuks on Youtube pussy ja kõik need videod eemaldanud. JE, wae u don't understand the power of Youtube?

Ja Suju M on Hong Kongis. Ma tahan ka. Vahepeal me räägime Miaga nagu ta oleks seal reaalselt käinud. A la mäletad suvel Macaus seal lõbustuspargis või mäletad seda õhtut, kui Hong Kongis põuavälk oli ja Kyuhyun ja Zhou Mi sind Henryga rõdule luku taha panid. Ah, ilusad mälestused! Suvine reis koos Suju M-iga mööda Hiinamaad oli selgelt parim rollimäng ever. Missest et skisofreenilised teised minad olid täies hoos ja reaalselt olime me Lätis mitte Hiinas. Ja otseloomulikult ilma iidolpoisteta. Aga vähemalt olid meil iidolkaardid kaasas. Neid ei tohi kunagi maha unustada.

Huvitav kas Zhou Mi ka midagi maha unustas?

Tema pagas on lihtalt liiga kližee. Ausõna, ta on nagu iseenda paroodia. LV käekott, kleepsukestega ehitud kohver (kusjuures üks neist on tema enda fashionista a la satorialist pilt), lilla kohver...Oijah.

Zhou Mi on vahukomm. Ma olen seda öelnud ja ütlen ka tulevikus: Zhou Mi on vahukomm. Aga üks paganama bamf vahukomm.

Kus kõik sujub

Parafraseerides Maria tegelase kaudu iseennast: oo Suju, burkee ma teid nii palju armastan?.

Hakkasime eelmine nädal õekesega EHB-d üle vaatama ja avastasime taas kui armastusväärsed nad kõik koos on. Tunne on lihtsalt selline, et naerata ja raputa õndsalikult pead: ah, nad on Suju. Kammoon, tänu EHB-le ma üldse  Sujut rabuma hakkasingi. Olin mingi 38+ palavikuga kodus, vahtisin osasid suvalises järjekorras ja muudkui irvitasin. Tol hetkel tundsin ma umbes vaid Heechuli, Teukie ja Kangini ära. Aga kui ma lõpetasin...well, Sungmin ja Ryeowook olid veel mõnda aega problemaatilised.

Nõme on muidugi see, et mul ei jätkunud eelmine kevad, kui ma EHB-d esmakordselt vaatasin, seda nutti arvutisse tõmmata. Mul ongi vaid vee, metsa ja DBSK-ga osa hea kvaliteediga olemas, muud mitte. Ma arvan, et ma olen tänu sellele vee osa vähemalt kuus-seitse korda vaadanud.

Oo, Han Gengi lõust. Lemmik lõust ever.

Tänu vee osale sai Mariast vist ülse ka Suju austaja. Tuli koolist koju ja ma, värskelt näinu ja muidu hüper, pidin talle kohe näitama hingekinnihoidmisvõistlust (lol mis sõna, ma olen üsna kindel, et nii seda ei kirjutata, aga see näeb liiga jabur välja, et muuta). Ta oli suht lol Kibumi juuste üle ja teatas, et näita järgmist parti ka. Tulemus oli see, et me vaatasime osa lõpuni ja õeke teatas, et tahab ka EHB-d vaadata. Nojah, ma vaatasin seetõttu kogu EHB praktiliselt kaks korda järjest läbi. Aga teine kord ma juba teadsin, kes on kes, nii et see oli igati praktiline. Ja lõbus.

Maria teatas ootamatult nüüd EHB-d vaadates, et talle meeldib Kibum. Tüüp ilmus lihtsalt randomly kaadrisse ja me olime muidugi lol, hello there, but who are u?

Mul on päeva otsa olnud veider tunne, et Kibum tuleb viienda albumi ajaks tagasi. See oleks lihtsalt nii absurde ja lahe. Tegime mingeid võõrutusravi ja alkoholismuse naljasid, sest teadupärast oleme me pahad fännid.

Tegin paar kuud tagasi mingit testi, mis tüüpi Suju fänn ma olen. Ma eeldasin, et saan vastuseks, et paha, aga ei. Vastus oli hoopis: sa ei ole fänn. Ma olin muidugi haa-haa, vähemalt ei määratletud mind antiks.

Õdeolend on muidu hetkel kinos. Ma irvitasin, et ta läheb Heechuliga deidile, sest vend, kellega ta läks, pole mitte ainult Heechuli nägu, vaid ka juttude järgi Heechuli iseloomuga. Tõde, tõde. Huvitav tüüp igatahes.

Vaatsin kõige seduce’ivamat Suju fanvidi ever. Liigutused, laul...Sexual frustration on defineeritud. Käed üles.

Now meet Heechul. And meet Heechul’s tongue. He can put his tongue into good use.

Well then.

Malaisia Super Show mõned pildid on nii ilusad. Jätan oma lemmik Kyuhyuni pildi tuleviku tarbeks ja postitan hoopis Yesungist lemmikpildi. 

Ta tundub nii nukulik ja noor. Peaaegu laps.

Passion for fashion

Ma olen väsinud kui iidol promotion perioodi ajal. Viimased päevad on saadud tädikesega ringi tramburaitatud ja muudkui suheldud, mis teadupärast on üks kurnavamaid tegevusi maailmas. Aktiivsel puhkusel on puhkusega üsna vähe ühist. Nüüd kus Karin hommikul tagasi Tallinna poole läks ja mussikud teatris on, tundub korter kummaliselt vaikne. Nuuskan siin vaikselt oma ajusid välja ja ei tea, mida oma vabadusega peale hakata. Silmad ja pea valutavad ning uni on, aga niisama ka ei taha vedeleda.

Tjotja tuli siis neljapäeva õhtul, mis tähendab et reede hommikul oli ta kui truu koer mu voodiserval ja teatas, et keegi ei tegele temaga ja tuleb kohe poodi minna. Minu esimesd unejärgsed sõnad olid:“Issand, sa oled nagu Zhou Mi.“ Nimelt on mul esimeses ficis, kus Suju ka sees on, stseen, kus Mimi üritab Kyuhyuni tähelepanu võita ja et tast lahti saada, lubab Kyuhyun temaga šoplema minna. Kui õeke seda luges, teatas ta kohe, et Zhou Mi on täpselt nagu meie tädi. Noh, võib-olla mõne koha pealt tõesti.

Pärast käisime pooled Tartu second handid läbi (veetsime neis kolm tundi ja vähemalt mina zombistusin küll viimaks) ja hiljem suundusime Triinu poole, kus sõime eriti nommi nuudlirooga ja maasikaid jäätisega. Maasikaid märtsikuus! Ah, kuidas ma armastan sugulasi, kes oma nooremate sugulaste kõhu heaolu eest nii hästi hoolt kannavad. Koju saime alles üheksaks, sest neiud pidid kogu Triinu kleiditagavara läbi proovima (mulle on kõik suur) ja bussist jäime ka maha. Karin on Karin, mistõttu läksime lõhnaosakonda aega surnuks lööma. Mina langesin Armani ohvriks ja nutsin pärast kogu kojusõidu kibedaid aromaatseid pisaraid (aga see-eest oi kui šikke). Suutsin nimelt mingil eriti imeliselt idiootsel viisil endale meestelõhna silma pihustada. Bussis kõik jõllitasid kahtlustavalt.

Eile keblutasime siis taas kohe peale hommikusööki Buduaari moeturule, kus oli ropult rahvast, palav ja üsna kallis. Pisike roosa Miu Miu clutch jäi igatahes letile, sest ükskõik kui suur mu veider fetiš Miu Miuga ka ei oleks, kulub 30 eurot mulle ka muudeks asjadeks ära. Roosa mantel oli ka ultrailus, aga kallis ja õnneks ka suur. Pärast käisime veel Müürilille täikal, kus mina ja õde lihtsalt uinusime, sest ka meie võime poodlemisest üledoosi saada. Kuulasime keset saali Suju „Our love’i“ ja ümisesime kaasa.

Lõppsaak oli mul üsna madal: ostsin kahe päeva peale kokku vaid kuldsed kontsad, kameega kõrvarõngad ja jaapanlannade ning kirsiõitega pusa. Aga see-eest on kõik väga ilus, nii et ütleme, et rõhusin seekord kvaliteedile.

Oh, ja õekesele jõudsid viimaks tema nabaneedid kohale. Suju neet on ikka totally Suju sinine, lihtsalt nii ilus puhas värv. Ennustasime just tema nababeetide pealt tulevikku. Roosa, sinine ja südamekujuline koos näitasid selgelt, et Mial (roosa) tuleb ühe sujuga (sinine) romance (süda).

Tagajärjed? Loomulikult sellised. Ma mäletan, kui me Kadiga irvitasime, et Hello Baby Suju versioon oleks ilmselgelt katastroofiline. Paistab, et ka sujulased ise teavad seda väga hästi.

Tegelikult mul oligi kavas mingi räme iidolmaailma spämm teha, but I got carried away. Ilusad poisid ja ilusad riided on siiski kaks mu lemmikteemat.

Mis toobki meid DBSK uue MV-ni. Kolm läbivat mõtet:

1. Vau, nagu SMEnt on plotiga video teinud. Uskumatu. Lahe
2. Mhm...laul meenutab „Hot times’i“. Kindlasti hakkab Changmin huilgama...ja hakkaski
3. Changmini särk. Zhou Mil on samasugune päris elu. Huvitav, kes disainer on?

Aga tõeline mood, tõeline mood on see. Kui päris aus olla, ei oska ma isegi seisukohta võtta, kumb on ebašikim. Valgetes dressikates uimane Kyuhyun või Adi pusas ja püskmoodustistes vahele jäänud ilmega Mimi?

Hüsteeriline ja hurmav on see pilt aga igaljuhul. Ja rohkem kui ühel moel.

My life is average

Elu on raske. Ja siis sa sured ära.

Kuidagi õnnestus mul (mis kuidagi? Kesse loll käis mütsita õues ja unustas kindad maha, sest esmaspäeval oli teadupärast Ibiza, aga eile-täna Severnaja Zemlja?) haigeks jääda. Kurk on juba pühapäevast kahtlane ja nüüd on palavik ka. Hommikul loengus panin külma tõttu mantli õlgadele, kuigi siis süüdistasin ma lihtsalt selle otsaklassi alalist jahedust. Pea lõhkus ka otsas ja ehkki nüüdseks olen juba kolm tabletikest alla neelanud, pole valu kuhugi kadunud. Skipin hiina keele, sest mis toonidest seal rääkida, kui pea on (hiina)pulki täis ja olemine nagu tanki alla jäänud üliõpilasel. Mul nii kohutav huumor, ma tean.

Lisaks tavalisele külmetusele langeb mul kamulaga juukseid peast. Nii palju pole neid oktoobrist saadik välja kukkunud. Peab arstile aja panema, kuigi tegelt ma ju tean, milles viga on.

Ja magada ei saa jälle. Enne poolt kolme pole lootustki unne suikuda. Ükskord vähkresin poole neljani hommikul ja mõtlesin juba tõsiselt end üles ajada, et raamatut lugeda. See on ilmselt vihasemaks ajavate asjade esiviisikus: see tunne, kui sa tahad magada, aga ei saa.

Ja külm on, aga ka selles pole midagi uut. Viisin nädala alguses oma neljanda teki elutuppa ja mõtlesin vaid kolme teki ja pleediga magada. Tulemus oli see, et pärast veerandtunnilist lõdisemist ajasin end üles ja tõin teki taas enda peale. Ma arvan, et mitte keegi teine maailmas ei maga viie teki ja pikavarrukalise öösärgiga. Tore on ikka olla lugre.

Jes! Ma sain rakendada oma äsja omandatud teadmisi Aaviku keeleuuenduse vallas. Käisin eile Treffis mälumängul ja seal küsiti, mida lugre esialgselt tähendas. Miku teatas kohe, et luukere, mida me muidugi ei uskunud, sest tal on komme silmapilgutama mulle täielikku udu ajada, mida ma mingil arusaamatul põhjusel kippun uskuma. Seekord aga, mil ma teda ei uskunud, oli tal õigus. Õnneks panime õige vastuse ikka kirja, illustreeritult ja puha. Spordiküsimused olid muidugi ultimate feil ja teenisid meile ainsa nulliringi, aga ega seal palju muud oodata polnudki. Libahundipoissi nägin ka, mis oli natuke lol.

Eile lugesin Akunini „F.M-i“ lõpuni. Tuli taas meelde, miks ma „Kuritööd ja karistust“ lugeda ei suutnud. Isegi Akunini versioonis olid mõned tegelased nii vastikud, et mul tuli tahtmine raamat minema visata. Ausalt, ma sain täiega tigedaks. Dostaojevski puhul tahaks pooltele tegelastele kontsantselt lõuga anda. Umbes nagu Korea draamadeski.

Viimasel ajal ei jaksagi ma eriti lugeda, põhimõtteliselt ainult krimkasid. Väljavaade, et ma peaks kuu lõpuks 1500 lk ajaloolist kirjandust lugema, täidab mind hirmuvärinatega, seda enam,et sealhulgas Stalini elulugu, mille kohta issi ütles, et see oleks ta peaaegu ära tapnud. Arvestades raamatu paksust, tapaks see pähe kukkudes üsna edukalt. Võib-olla olekski hea sellega vastu kolu saada: pole Liisat, pole probleemi.

Posiitvse külje pealt, homme õhtul või reede hommikul tuleb tädike külla. Mis tähendab, et ees seisab ränk poodlemine. Tahaks endale mustasid kontsi ja pikavarrukalist minikleiti.

Kuigi sellise pusa vastu poleks ka midagi. Mitte küll minu stiil, aga armas ikkagi.

Lõpetuseks, get well Liisa!

Don't call my name

Leidsin dokumentides möllates nimekirja, mille ma mõni aeg tagasi olin koostanud. Mõtlesin, et postitan selle siis siia. Ehk siis nimekiri sellest, kuidas ma iidolpoisse alguses kutsusin.

Enjoy!

SS501

1. Hyun Joong: alguses ilus poiss. BOF-iga muutus Ji Hooks ja hiljem lihtsalt Liidriks
2. Kyu Jong: Näpupoiss. Ainus veidratest hüüdnimedest, mida me siiani kasutame.
3. Young Saeng: Kõrgehäälega poiss. Cammoon, seda oli ikka päris raske öelda
4. Jung Min: Nunnupoiss, sest ta naeratas kogu aeg nunnult
5. Hyung Joon: Baby. Lugesin alt kommentaaridest, et teda kutsutakse Babyks ja võtsin selle üle. Pärisnime ei kasuta vist iial, sest see läheks muidu Liidriga sassi.

SHINee – nimed põhinevad Ring Ding Dongi MV-l

1. Onew: Onew. Tänu sellele prožektorile, mis talle peaaegu pähe oleks kukkunud, jäi mul ta nimi meelde. Kui aus olla, siis tänu sellele ma üldse SHINee vastu huvi hakkasingi ilmutama
2. Jonghyun: blond tüüp
3. Key: Adam Lambert
4. Minho: Lokk
5. Taemin: Piimapoiss

Big Bang – hüüdnimed Kara, Kara GO! mv järgi

1. TOP ja GD: teadsin neid juba enne
2. Daesung: Roosa
3. Seungri: Sirgekulm
4. Taeyong: see viies tüüp (või ka nigga tüüp)

SuJu

Naljakas küll, kuid neil ei ole esialgseid hüüdnimesid. Mul õnnestus kuidagi nende nimed niisama ära õppida, mis on üsna müstiline saavutus, arvestades, et neid on umbes 650 tükki ja puha. Shindong oli ilmselt alguses paks tüüp ja Kangin suur tüüp, kuigi seda viimast kasutasin ma rohkem oma õekese jaoks, sest ta ei teadnud veel nimesid. Ahjaa, ning Han Geng oli äärmiselt ebaoriginaalselt Hiinlane. Aga muidu netu. Nii et jah, kahjuks ei mingeid lolle hüüdnimesid Sujule

U-Kiss

1. Alexander: Alexander, dj Marko (Marial oli ta nimi valesti meeles ja mingil põhjusel kasvas selleset välja dj Marko nali)
2. Kevin: Kevin
3. Kibum: Baby vend
4. Soohyun: Henry-Daesung (lol mis nimi! Ilmelt ta meenutas neid veidi, mis on naljakas, sest tegelikult ta ei meenuta neid üldse)
5. Dongho: see, kes Man Hanis peaga nõksutab
6. Kiseop, Eli: ülejäänud tüübid

Beast – nende kõigi nimesid ma ei tea, nii et nad ongi hetkel parim näide, kuidas ma alguses iidolgrupi liikmeid kutsun

1. Yoseob: Yoseob, sest vau! ma tean ta nime. Kuigi ka nunnu Toshio moodi poiss ajab asja ära
2. Hyunseung: Mossnägu 1 (Leopardimuster)
3. Mossnägu 2 (Valge)
4. Blond eurooplase moodi tüüp, kes näeb välja nagu jalgpallur ja peaks vist maknae olema, lühemalt siis lihtsalt Eurooplane
5. Nigga
6. DJ
7. Veel keegi, keda tegelikult olemas ei ole, sest neid on kuus. Ilmselt surrogaat Niggast ja DJ-st, kui me ei suuda neil parasjagu vahet teha

 Jep, vajalik info on vajalik.

In which pretty people tend to be pretty

Üleeilne hommik algas muidugi paraja akira shockiga. Lähen mina õndsas teadmatuses arvutisse ilusate poiste pilte vaatama ja mida ma näen – no kpop today, ainult looduskatastroofid. Ja mitte mingil tavalise maal, vaid minu armastatud Jaapanis. Üle pika aja sai reaalselt taas pärisuudistel silm peal hoitud ja närvitsetud. Põnev oli ka: vaadata tsunami liikumisskeeme ja arvestada, mis kell see migile maale jõuab. Lõppkokkuvõttes võib vist öelda, et ülejäänud Aasial läks õnneks ning Jaapanis oleks võinud kõik veel palju hullem olla.

Nihon, fighto-o!

Aga Tõrva tagaaias õitsevad lumes lumikellukesed ja kraadiklaas näitab kümmet kraadi.

See kõlas milegi pärast nagu Sõpruse pst laulu lõpp. A la ka tänagi öösel seal paistavad tähed.

Ühesõnaga, maailm keerleb edasi.

Aga et mitte rääkida kurbadest asjadest, teeme sellest postitusest hoopis tribüüdi ilusatele noortele Korea modellipoistele, täpsemalt Lee Jong Sukile, kes mängis „Secret gardenis“ võluvat geipoiss Tae Ssuni (kellest – väga kurb lugu küll – ei saanudki lõpus Oska boy-toyd). Sellele vaatamata (või just seetõttu) on mul nüüd tahtmine kirjutada neist eepiline fanfic. Jep, ma olen veider.

 Härrased armurivaalid. Kuigi ma kordan end taas, ma oleksin täiesti rahul, kui tädi ja Oska poisi lapsendaksid.

Mulle meeldib kohutavalt selle pintsaku värv, selline mõnusalt rooskas-kreemikas. Poizu juuksevärv on ka kütkestav. Huvitav kas Zhou Mi sai inspiratsiooni?

 Tõestus, et ilusad inimesed on isegi koledates kalurikostüümides ilusad.

Ja et modellipoisid jäävad modellipoisteks isegi filmimise vaheaegadel

 

Taaskord, mulle meeldib see jakk ja selle värv.

Being fierce runaway model onstage...

...and backstage

Ja lõpetuseks rõõmsal toonil:

So do I, so do I.

What is my life

Lihtsalt jätan selle siia ja suren, kui tõene see on.

Ainult MSN-i dsp ongi veel Liider ja see on ka selle pärast, et ma käisin msn-is viimati augustis.

Random note. Mida näitab Kyuhyuni käe lugemine: armastuse joon on hea, hariduse/karjääri joon on hea, saatuse joon on hea, elujoon on...erakordselt lühike.
Ee...jamh.

Everybody wears only white and black, that's so chic~. Yeah right

Ma olen hetkel liiga laisk, et Suju M-i riietest rääkida ja kõike seda, mida nad Kyuhuni kandma sunnivad, mõnitada. Kuigi ma olen üsna kindel, et ta on mõne stilisti ja cordi-noona korralikult välja vihastanud, sest kui kõik teised saavad enam-vähem normaalsed riided (välja arvatud Eunhyuk, kel on ilmselt kehv õnn), siis tema peab mingeid monstrumeid kandma.

Ja ha-ha stilistid, mis te arvate, et te petate meid ära? Mis need on mingid ümberpööratavad kostüümid?

Veel tõestust: kõik on väga dashing, va Kyuhyun ja Hyukkie.

Suju M-i riided on muidugi omaette nali juba algusest peale. Õeke suht vihkab mõningaid neist, sest sa nägid neid lihtsalt kogu aeg. Eriti 2008 aasta omasid. Et ma vaatasin enamikku 2008 ja 2009 promotion show’dest ühel ajal ja suht lühikese perioodi jooksul, jäid riided ju meelde. „Super girli“ ajal polnud hullu – siis olid stilistid tublid olnud ja iidolpoisid kandsid enamasti erinevaid ülikondi ja nägid kütkestavad välja, samas kui 2008...Well, igakord oli suht: oi, seda riietust olen ma juba näinud või kurat, jälle see rõve särk..

Positiivse poole pealt, sellest ajast pärineb Donghae särk ja kaelakee, mis on täpselt samasugused kui Mial. Ilmselgelt on nad meant to be, eks ole.

Oota, kas ma just ütlesin, et ma ei viitsi sujumi riietest rääkida. Yeah. Niipalju siis sellest.

Ja et ülejäänud Suju end kõrvale jäetuna ei tunneks:

Teukie, mulle meeldib su huumor

Feil, Yesung. Feil

Heechul, ma arvan et sa oled üks kirjanduslikuim inimene, keda mul on au mitte tunda. Ja see on minu suust alati kompliment

Shindong, sa nägid Kangini WGM-is väga hea välja. Ausalt.

Tänan, et meid toetate! We are Super Junior!

Kus Liisa obsessib Secret Gardeni üle. Jälle

Aish, eile õhtu pidin loobuma eurovisioonilikust meelelahutusest, mida pakkus ultrainteraktiivne reality show „Valimisstuudio“ ja vahtima selle asemel SG järgmist osa. 17. episoodi angst lõi täiega näkku ja pani meid praktiliselt pisaraid valama. Minu puhul siis rohkem vihast. Eelviimastes osades pole kunagi hea peategelne olla.

Samas stseen, kus Oska oma poizi lennujaamast ära röövib ja too teda bolševikuks sõimab, pani meid hullunult õnnest kihistama ja huilgama. Maria avastas õudusega, et ta on siiani hypocrite olnud ning talle tegelikult meeldib gay romance.

Ausalt, Oska ja poisi vahelises olematus romance’is on nii palju potentsiaali. Sexual tension on õhus nii et vähe pole. Vahepeal ma olin, et Oska ja pihv võiks juba kokku saada ja poisi lapsendada, aga nüüd ma olen nääh. Oska ja poiss võiksid hoopis kokku saada ja pihv võiks nendega lihtsalt ringi siiberdada.
Kas nad pole mitte täiuslik paar?

Põhjused, miks vaadata „Secret gardenit“

1. Tegelased ei pane sind tahtma neid ära kägistada, ekraani peksma ja muidu vihast jalgu trampima (va üks lühike stseen 17. osas). Korea sarja tegelased teadupärast on muidu kõige suuremad iduajud maailmas, kes räägivad täpselt vastupidist sellele, mida nad mõtlevad.
2. Mees on rohkem peategelane kui pihv. Plika pole tüübist alguses üldse huvitatud.
3. Kõrvaltegelased on olulised ja sümpaatsed
4. Puudub kuri rivaalpihv. Pihv, kelle kohta sa esimeses osas arvad, et temast saab kuri rivaal, on tegelikult jumala hea tegelane.
5. Ühes osas juhtub väga palju ning ei nämmutata lakkamatult ühte teemat
6. See on kõige reaalsemate suudlusstseenidega Aasia draama, mida ma olen näinud. Tavalised suudlustseenid Aasia sarjades panevad sind tegelaste peale karjuma
7. Kõik tegelased on paganama ilusad
8. Ja kannavad otseloomulikult ilusaid riideid

Tõestus meestegelaste näol:

Hyun Binil on nii ilus luuehitus. Ta nägu on lihtsalt nii proportsioonis ja ühtlane.

Lee Philip, rahulik kena mees, selline Hiina printsi välimusega tüüp

Oska. Hello, näitleja, kas sa ei ole mitte 37?

 

 Pretty young thing ehk modellipoiss

Kui juba Korea draamadest juttu, siis ma leidsin ühest tumblirist selle listi: things-you-can-learn-from-a-korean-drama, kus on hirmuäratava ja loliva täpsusega Korea sarjade kližeed kokku võetud.

Eriti tõesed: 24, 25 (üks eelis, mis Korea sarjadel on jdoramade ees – kõik vahetavad kogu aeg riideid), 29, 31, 34. NEED KEHTIVAD ABSOLUUTSELT ALATI.

Oijah, aga mingil põhjusel vahin ma neid sarju ikkagi.

I suck at blowjobs

Inimese mälu on lühike. Reede hommikul ärkasin üles mõttega: alkohol, ei iial enam. Ja eile õhtul meie sulni tibulinnukese Marii sünnipäeval oli see mul isegi nii pool tundi meeles. Ei, tegelikult hoidsin ikka harjumatult madalat profiili. Creepy korraliku inimese tunne tekkis lausa.

Neljapäev oli siis ekvaatoripidu, mida ma üldse ei oodanud, sest see läks mul lihtsalt meelest ära. Õnneks tuletati mulle seda meelde ning koos Kadiga suundusime Stiina poole end soojendama. Et ürituse teema oli lipsud-slehvid üritasin Kui Xiani cosplay’ida, mis nägi nii välja, et sidusin endale valge salli kaela ja laenasin õelt pintsakut. Musta karvamütsi polnud mul kusagilt võtta ja silmalainerit peale panna oskan umbes sama hästi kui hiina keelt. Ilmselt halveminigi. Sarnasus oli muidugi metsik.

Õhtu jooksul sai laiendatud oma teadmisi Aafrika geograafiast ja ajaloost, appruuvitud punases adi dressikas poisi tantsusoolot, räägitud kadunud klassivennadega ja nostalgitsetud Appufliga. Elu on ilus. Ja siis sa ärkad üles.

Reede hommik ajasin end siis märterlikult üles ja jõudsin vaadata Lady Gaga uut videot (mis oli muide suht igav ja laul ka), „Too perfecti“ live ja lugeda ühte fanfici enne kui tagasi voodisse vajusin ja neljani põõnasin. Viimane une-eelne tegevus oli eriline raiskamine, sest fic sisldas Suju M-i uut konseptsiooni, oli healt autorilt, Qmi ja NC-17.

(Born this way? Porn this way!).

Õhtul arendasin oma kokakunsti ja tegin esimest korda üksi Caesari salatit ja avastasin muidugi poole peal, et juustu ja küüslauku praktiliselt polnud. Well. Sellegi poolest nommisime selle suht ruttu ära. (Ja eilne ja tänane kana...Paganas, ma ikka oskan mõnikord süüa teha.)

Laupäev oli üldse eriline päev. Kui välja jätta see 1-2 lk „Pärsia printsi“, mida ma edasi kirjutasin, ei tegelenud ma üldse iidolitega. Ausalt, ma vaatasin netist ainult „Secret gardenit“ edasi (mis jäi nii põneva koha peal pooleli, et ma karglesin ja hüplesin suurest erutusest mööda tuba ja halasin, et ma edasi ei saa vaadata, sest ma pean sünnipäevale minema).

Secret garden, Secret garden~! Üle pika aja on mul taas draamaobsessioon. Kuigi ma elan nüüd eelviimaste osade angsty hirmus tahan ma ropult teada, mis edasi saab. Panin juba osagi kerima.

Vaatasin reedel üht Suju M-i intervjuud ainult hiina keeles ja avastasin, et ma saan lisaks tuvustustustele veel paarist sõnast aru. Suht jabur hetk oli, kui Zhou Mi rääkis Sungminist ja kutsus teda Sungmin-ge’ks (ge tähendab hiina keeles vanemat venda). Peale vaadates ei usuks iial, et Sungmin vanem on. Enamus intervjuust oli muidugi paras Qmi giggling and laughing and being obvious.

Nad meeldivad mulle, okei.

Henry:"Super Junior's dorm life is shocking and frightful"

“For the first 2 weeks, I couldn’t sleep and had to tremble in fear.”

Usun, täiega usun. Fandom on alati arvanud, et Henryl on esmasest Sujuga kokkupuutest lapsepõlve trauma ja nüüd kinnitab ta seda viimaks ka ise. Suju dormielu oli kindlasti väga ee...valgustav kogemus. Arvestades, et Henzzi meelest olid nad kõik geyd ja Heechul pealekauba veel ka transeksuaal.

Me siin nädalavahetusel tegime õekesega Secret Garden’ist inspireerituna nalja, mis siis juhtub, kui Maria ja Kyuhyuni hinged peaksid vahetusse minema (sest hinged peavad vahetusse minema ikkagi sellise inimesega, kellega totaalselt piinlik oleks). Maria oleks vähemalt selles mõttes paremas olukorras, et ta saab aru, kus ta on. Leidsime siis, et ta peaks võimalikult kiiresti mulle helistama (et ma paljalt mööda tuba ringi ei käiks ega muidu loll ei oleks) ja Henryst oma vandeseltslase tegema. Henry oskab vähemalt inglise keelt ja mõistaks Maria probleemi iseärasusi. Ta küll ilmselt mõtleks ka, et Kyuhyun on hulluks läinud, aga see on juba väiksem (ja Kyuhyuni) probleem. Ei, tegelikult ta ilmselt arvaks, et see on mingi varjatud kaamera, arvestades et tegemist on ikkagi iidolpoistega.

Vaatasin just Kangini WGM-i seda osa, kus Suju neil soolaleival käib. Ma naersin nagu poolemeelne, sest Suju on lihtsalt nii random:

• Kangin paneb nad tagatuppa luku taha
• Kyuhyun üritab ust krediitkaardiga lahti lõgistada, keegi kasutab traati ja taustaks laulab ülejäänud Suju MacGyveri tunnusmeloodiat. Nagu MacGyveri! Ma olin suht vau! vaatamata eri kultuuriruumidele oleme me lapsena ilmselt samu sarju vaadanud.
• Samal ajal istub meie wierdo Yesung isiklikult toanurgas maas ja loeb mangat nagu poleks midagi juhtunud
• Pepperoni mäng, mil kogu Suju filmib ennastunustavalt nagu tõelised paparazzid oma mobiilidega Kangint ja tema pihvi

Ja siis nad muidugi söövad.

Mul käib kodus ka mingi nomfest. Et eile parandasid head onud viimaks praeahju ära, saab taas söömisväärseid toite süüa. Ma olen ilmselt kahe päeva jooksu sama palju söönud, kui viimatise kahe nädala jooksul. Üsna uudne tunne küll, kui sulle toit ka reaalselt maitseb ja sa sööd seda, sest see on nomnom, mitte selle pärast, et teised arvavad, et sa oled muidu anorektik. Kui nii nämmu toidu tegemist jätkatakse, siis äkki saavadki mu riided mulle jälle reaalselt parajaks.

Sest ehkki paljudel on seda raske uskuda, mulle tegelikult meeldib süüa. Toit peab lihtsalt olema ~päris.

Ja seda peavd sulle pakkuma õiged inimesed.