Olen nüüd viis päeva vabadust nautinud ja see on võrdlemisi intensiivne tegevus.
Muude tegevuste seas:
- Käinud esimest korda Korean BBQ’s ja see oli niiiii ootamatult odav? Maksime nelja peale lauas toidu eest igaüks 7000 woni nägu, mis on u 5 eurot. Ja ma sain nii palju liha ja sidedishe.
Kui ma üritasin ise neid seenekesi ümber pöörata, saabus tööaja poizu ja haaras mul riistad käest. Edaspidi laskisin profidel kogu töö ära teha.
- Olen proovinud õlut, sojut ja õlut-sojut kokteilina koos. Õlu: hea lahja. Soju: kahest proovitud sordist maitses esimene nagu lahjendatud viin. Teist aga sai võetud mekjuna ehk siis segamini ja kas oli soju ise parem või pehmendas õlu maitse ära, aga see läbipaistvas pudelis sort oli etem. Meeldis, ja meeldis isegi ehk natuke liiga palju, nii et järgmine päev pidin nurgapoest vitamiinijooki ostma. Sain hiljem teada, et noored joovad teist sorti ja mina muidugi ostsin endale vanainimeste pohmaka napsu.
olen vana
- Jep, mul on juba lemmik nurgapood. Olen käinud viies erinevas toidupoes, neist üks on suur kaubamaja toidupood, kus valik on muidugi korralikum. Välja arvatud kui asi puudutab teed. Tänan õeke, et ta sa ütlesid, et Koreas pole normaalset teed, sest vau, Koreas tõepoolest pole normaalset teed. Toanaaber S. ostis endale rohelist teed ja koju jõudes avastas, et 30% sellest on roheline tee, ülejäänu riisiloputusvesi. Kui teega hätta jään, palun humanitaarabi!
- See-eest suutsin poes edukalt korea keeles küsida, kus on suhkur. #survivalskilss
- Peale BBQ käisime vahetusüliõpilastega baaris ja sealne kontseptsioon oli tropical ehk siis jookide kõrvale telliti snäkiks puuvilju. Ma arvan, et need ananassid on hetkel maitsvuselt teine asi siin koreas, mida olen söönud, kohe vetikasnäkkide järel ja kimbapi ees.
- Järgmine õhtu aitasid meie uued korea sõbrad meil linnaosa avastada. Näitasid, kust mida odavat saab, kus saab trenni teha ja viisid meid pärast jooma. Oli lõbus, hariv ja hakkas veidi maksale.
- Eile sai teiste vahetusüliõpilastega turistitamas käidud, Gamcheon Culture village’is, mis tänu covidile oli hurmavalt tühi ja kus mahtus seetõttu liikuma ja ilulema ja mille kauneid pilte ma vast mõnes järgnevas postituses jagan.
- IKEAs käisime ka. Autoga, mis oli ootamatu ja vägagi meeldiv. Ühel meie korea poisudest oli valge hiiglaslik Hyundai Palisade, mis mind muidugi kohatult lõbustas. Ma olin eeldanud, et võtan selle retke bussiga ette, aga noorhärra oli nagu, ma viin teid autoga. Ja ükstapuha kui viisakas ma ka poleks, sellisele pakkumisele ei saanud ei öelda. Tuiasime nagu kari eksinud lambukesi mööda ruume, saime majapidamiskraami, tegime awkward ikea pilte, sõime jäätist ja ikea lõunat ehk ikka full pacakage.
- Selgus et Ikea oli merest vaid paari minuti kaugusel, nii et sõitsime ka merd vaatama, mis oli totaalne boonus. Taifuuni hoiatus oli, aga ehkki osa Koreast sai üsna tugeva laksu, oli Busan lihtsalt pilves ja lained suured. Nagu suuremad kui kunagi Eestis oleks võimalik. Samal ajal oli selline meeldiv niiske soojus ja esimest korda ei tundnud õues viibides, et sulan ära. Pärast sõitsime scenic route’i kasutades tagasi ülikooli juurde, nii et sain läbi auto akna ka vaadet Busani lahele ja randadele. Ületasime kuulsaid Busani sildu, mis oli kummaliselt rahuldust pakkuv tegevus. Väike korea põks taustaks ning tunne nagu filmis.
- Ja homme lähme mägedesse matkama.
Elu on lill eks ole.
PS. Nüüd on homme juba
käes ja peaaegu möödaski. 25k sammu tehtud ja imetore!
PSS. Põhjalikumad lood
ebamäärases tulevikus
