Ma avastasin, et olin 22.dets
kirjutama asunud, aga pooleli jäänud. Mis võtab mu elu kenasti kokku. Sest 22.
detsember oli ka mu viimane vaba päev. (olgu, 25. dets ka, aga siis ma nautisin
harukordset olukorda ja lugesin noortekat, mitte ajalooalast artiklit või
raamatut).
Detsember kadus ja rohkem kui pool
jaanuarit on läinud. Olin tubli, ehk liigagi. Mis ma küll tegin, et mind
perfektsionismiga karistati? Miks ma ei võiks lihtsalt asjad ära teha (aga
seejuures alati ära teha), mitte nõuda vaid parimat või siis üldse mitte midagi
teha?
Uus aasta lubadusi ma ei anna, aga
hambad risti, gambatte liisa-chan!
Mia on läinud. Voodi on minu ja Mia
toa laud ilmselt esimest korda kahe aasta jooksul korras. Spring day jalutsist
on koristatud ja mul on ootamatult tekkinud terve riidekapitäis uusi hilpe,
mida ma kandma pean. Ma ei jõua enda omasidki ära kanda. Palju mugavam on võtta
lihtsalt kõige pealmised kihid, seda enam, et niikuinii on kõik kampsuni all
peidus. Kui sul hakkab kergelt külm ja sul on psoriaas, siis jäävad nii paljud
riided lihtsalt suve ootama. Mis teha.
Tahan teha aasta kokkuvõtet, aga
see nõuab natuke rohkem mõtlemist, kui minu hetkel harukordset vabadust nautiv
aju võimeline on pakkuma (see kokteilike ei aidanud ka ehk kaasa.)
Lisaks Mia updeitidele on ainsateks
värvilaikudeks mu võrdlemisi hallis elus olnud Taehyungi juuksed. Vat seda ma
kutsun juba siniseks. Yoongi sai viimaks oma punastest juustest lahti ja on
nüüd hall, mis on suurepärane, sest must on super, blond hurmav, plaatina seks,
roheline edgy, aga puanane – nääh.
(jah, juuksevärvid teevad 2019
liisa blogis cambäkki)
anime
Mia ja Caro lähevad laupäev BTSi
kontserdile. Noh, meie läheme siis nädala pärast kinno. Igaüks vastavalt oma
võimetele. Või vastavalt rahakoti võimetele.(et mitte öelda üle võimete, damn
those tickets were expensive)
Veel väga oluline Bangtan uudis.
Bangtan univesil on nüüd weebtoon. Ja
see on angsty, dramatic ja animeeeeee. Me likey. See oli nagu kirsiks koogil,
nagu auhinnaks pärast viimaste päevade jõupingutusi (jõupingutuse nimeks oli
Eesti Vabariigi sisepoliitika ja jõupingutuse tegijaks Liisa, keda ei huvita
isegi mitte kaasaegne poliitika).
What’s going on~ on väga relevant
read ja kas kõigele sellele ka happy end tuleb, on üks suur küsimus, mis ei
pruugi sugugi vastust saada.
Coming up!
2018 kokkuvõte
