Pole midagi paremat halvast ilmast

Nii et sujupujud tulevad siis novembris Londonisse. Vaatasin juba lennupiletite hindu (Riiast saab päris ok hinnaga), aga pole siiski kindel, kas saan minna. Mis on kummaline, sest ma olen Euroopa supershowd nii väga oodanud ja nüüd ma järsku ei tea. Ma pole ss5 fancamegi väga vaadanud (miinus crossdressing, damn you girlfriends/serialkillers Wookie ja Sungmin). Kui ma teaks kindlalt, kas Henzzz ja Mimi kaasa võetakse...neid ja Kanginit pole ma ju live’is näinud.

Suju Euroopa tiim käis siis puhkust Saksamaal veetmas ja oh seda üllatust, külastas ka Oktoberfesti. Thjah Kyubb, ma oleks sust ikka Riesling veinide degusteerimismaratoni oodanud (loe: tsükkel). Tubli siiski, avardage oma alkoturisti piire, kes teab, ehk ühe päeval jalutate te käsikäes soome turistitega mööda Tallinna vanalinna ja ajate viinapoodi taga.

Tegelikult kui Wookie rääkis nii kuu tagasi, et ta tahab väga Helsingisse ja Stockholmi minna, hakkas minu väike peake hellitama lootust, et nad tulevad Skandinaavia tripile ja põikavad nii muuseas ka Eestist läbi. Eks peab nüüd järgmist aastat ootama.

Kõrvalmärkus: mu Ryeowooki kiindumus on jõudnud punktini, kus ta on kuidagi väga sneakilt ja märkamatult vist mu Suju number kolmeks saanud. Kes seda küll kolm aastat tagasi oleks osanud aimata. Tegin huvi pärast seda bias sorteri testi, ja noh, pärast esikolmikut, muutub kõik suht üheks ’te meeldite mulle kõik’.

Lol, tegin nüüd Exo oma ära ja selle järgi olid üllatuslikult karjääri redelil agaralt üles roninud Sehun ja Kyungsoo. Esiviisik oli muidugi sama, mis aasta tagasi (ehkki Chen, Kai, Chanyeol suhted olid proportsionaalselt veidi nihkunud). Ja ma peaegu ei teagi Sehubist midagi, kui kõrvale jätta tema bitchface ja küsitava väärtusega otsustusvõie juuksevärvide osas. (tal on mõned väga head fännsaidid tho, mis teevad lihtsalt super pilte – samas, kõigil on.)

Aga. Pooleteise kuu jagu kpop mv’sid ootavad käsitlemist. Nagu ma oleks neid kõiki vaadanud. Lühidalt mõnest:

• Gdragon „Coup d’Etat“: A+, no more words needed
• Gdragon „Crooked“: pagan, ka see on alatult hea laul ja mv, mis pani mind niivõrd tugevalt endaga kaasa elama. Mulle meeldib see self-destructive, narkootikumidest ja meeleheitesegusest lõbususest läbi imbunud õhustik. Nagu rockstaar oma kuulsuse tipul, kus vint on juba ülekruvitud ja järgmine samm saab olla vaid langus. „Lõpp saabub muidugi kolinal, sampanjapudelite paukudes ja hüsteerilise naeru saatel,“ nagu ma kunagi neli aastat tagasi kirjutasin ja damn, need read tulid mulle seda mv’d vaadates kohe meelde. WC’s nutmise koht pani mind endki peaaegu pisarat poetama, sest see oli esitaud lihtsalt nii reaalselt. Täpselt fucking niimoodi sa uludki, kui sa mõistad kui persses sa omadega oled. (ja andestage mulle mu french, seda lihtsalt tuli niimoodi öelda.
• Seungri staff: täitsa ok klubitümm, aga iga kord kui poisu sensuaalse ilmega kaamerasse vaatas (ja seda juhtus tihti) ei suutnud ma irvitust alla suruda. Oh, strong baby, sa oled suureks kasvanud.
• KARA värgendus: laul oli rohkem jpop ja pihvide toolil istumise kostüümid Dolce ja Gabbana eelmisest kollekstsioonist inspireeritud
• Block B viimatine üllitis: kuidas mina ploti mõistsin: üks kättemaksuline laheda nahktagi ja meigiga blaseerunud olekuga tsikk lasi mingil põhjusel kambal kuttidel Ukwoni aegluubis läbi peksta. Kes selle peale märgatavalt vähem hambaid kaotas kui loogiline oleks
• Exo minidraama part2: klizeed on klizeed seetõttu, et nad toimivad. Ja käesolev juhtum oli lausa klizee ruudus. Või siis oli produtsent-nim tõesti liiga palju „School 2013“ vaadanud (mida mina pole tegelikult näinud, aga hei, ma olen gife näinud ja see teeb pea sama välja!). Kai sõbrana tegi iseenesest sümpaatse rolli ja Luhanit pole kunagi valus vaadata. Võitlussteen oli paras Kai/Tao tiimitöö, sest korrga olid kõik teised kuhugi kadnud. Isegi oma vägivaldset salarelva ChenCheni ei toonud nad lagedale. Positiivne noot: ülesklobitud poisid koolivormides näevad alatult kobedad välja. Kohe selline nostalgiline Gokusen tunne tuli pääle.

PS. Kas ma tõesti peaksin trendianimeid, milles ühes on ujuvad poisud ja teises võitlevad poisud, vaatama hakkama?

PSS. Kuidas saab igavesest suvest üleöö gotilik talv saada?

Võluri tagasitulek

Siin ma seisan (metafoorlilselt muidugi) ja teisiti ei saa. Üle ridade puhuvad vesternipõõsad, bloginurgas ripuvad ämblikuvõrgud, lingid kolksuvad kui kummituslinna tühjaks jäänud aknaluugid plinkides ’error 404’, ja seal seisan mina, hilisõhtune kauboi. (lisaks ka nagu üksildane tütarlaps prantsuse filmis, kes lihtsalt ei suuda jätta Vennaskonna reference tegemata).

Igaveses suves seisan ma keset sooja ööd, roosa liibuv kleit ja hõbedane tagi üll. Nagu prfessionaalne call-girl naeratan ma mööduvale turistile ja ta pilgust loen ma sama meeleheitlikku soovi, mis meid tol hetkel rohkem kui miski muu ühendab: leida odav takso, mis sind kui mitte koju, siis vähemalt sinna, kus on soe ase ja loodetavasti ka purk marineeritud kurke, viiks. Ja kui see pole palju palutud, siis ehk ka normaalne hambapasta. (te arvasite õigesti, see hambapasta nimeline ollus, mida ma olin sunnitud täna kasutama, oli leebelt öeldes kohutav. Aga kurgid olid see-eest super, sest mingi õiglus peab siin ilmas ikka valitsema)

Flashbackid peole, kus muusika oli üldiselt kehv, aga inimesed see-eest ilusad ja kus Liisa andis tuhinaga lubaduse oma vahepeal kustunud blogi taas lõkkele puhuda ning täita teie halle argipäevi oma sütitavate, motiveerivate, vaimukate ja ennekõike enseirooniliste postitusega. Pinky promise on pinky promise, nii et jah, siin ma olen, ja ennekõike: aitäh, Signe, motivatsiooni eest.

Jep, järjekordne netitutvus on end materialiseerunud füüsilisel kujul, nii et jah, kui ma veel enne ehk võinuks kahtlustada, et tegemist on 42-aastase tüsedusele kalduva perverdiga, siis nüüd ma võin julgelt kinnitada: ei, täitsa blond eesti tüdruk on. Perverdi osas ei või muidugi kunagi kindel olla. Lisaks leidis kinnitust, et eksisteerivad ka sellised mütloogilised kangelased nagu Gerda ja Linda, kellega oli mul samuti au tutvuda, kuigi mitte ilmtingimata sellises järjekorras. (Mademoiselle J, you’re next!)

Mu kaks suvemissiooni said augustilõpuks edukalt täidetud:

1. Miaga SPN esimene hooaeg lõpuni vaadatud (lol, kuidas ta viimase osa lõpus ehmatas. Well, mina kes, ma nägin seda osa neljandat korda, ehmatasin ka)
2. „Kellele lüüakse hingekella“ edukalt alistatud. Nüüd ma ei loe vähemalt kolm aastat ühtegi Hemngwayd.

Kolmapäev oli siis massive fänngöörl moment. Nimelt tuli väja teine Supernaturali 9. hooaja treiler ja ma lihtsalt sulasin oma istmel. Because damn awesome! Mu pea juba ketrab eel-metat ja loeb päevi, mis ma veel kannatama pean. Kuni ma natuke teistmoodi kannatama hakkan. In it for the pain and tears, eks ole. But not necessarily mine.

Oh, ja muidugi gag reel, mis täiesti ootamatult välja hüppas. Fave scene:

Oh brutters.

Kpop jääb järgmiseks päevaks, sest ma olen nii maha jäänud. Ainult seda võin öelda, et kuigi ma üldiselt eelistan GD Big Bangi jaoks kirjutatud lugusid neile, mis ta endale kirjutab (miinus Heartbreakeri album), siis paganas, Coup’d’Etat ei oe mitte vaid visuaalselt väga kena, vaid ka lihtsalt ülihea laul.

Lõpetuseks, palju õnne mu lemmikule, kõige sassymale exopepule, kes on viimaks nii vana, et võib ka USAs rahus juua. Tere tulemast nende iidolite ridadess, kellega ma tahaksin koos klaasikese või seitse tõsta.

That eyeroll

PS. Ja sügisöö on õues, veel pole viga ilmadel, laulab Trubetsky. Järelsuvi, mil hull Liisa võttis veel septembri keskpaigani ette karastavaid suplusi merevees. Selleks aastasks on eesriie külll paraku langenud. Ühel eriti soojal nädalavahetusel õnnestus mul isegi lühikesed püksid jalga päevitada. Mina, kes ma olen kogu suvi suutnud hoida täiuslikku randivaba pornostaari päevitust!

PS2. Mul oli just Park Bom moment, kus ma andunult nagu zombi säärekonti, maisi järasin