Augustilõpu melanhoolia

Kui tuleb kord sügis, meid enam siin pole~

Kui sobilik. Aga augustilõpu melanhoolia hakkab juba üle minema ja tuju on isegi hea, vaatmata sellele, et suvi on läbi ja Heechul läheb homme sõjaväkke ja mu silmad valutavad suurest ulgumisest, sest me tegime kõik koos hoidissalatit ja sibulad olid erilised killerid ning dehüdrateerisid (on see sõna?) mind.

Minu elu muutub ka, muutub üsna palju ja et uut algust tähistada, lõikasin ma oma juuksed maha. Õieti lõikas küll Maria, kes on kääridega üsna osav, vaatamata sellele, et ta õppis juukselõikuskunsti Beauty Pop mangast. Valisin isegi Hair ajakirjast sobivat soengut, aga et juuksed on mul nii õhukeseks jäänud, ei saanud suurt midagi teha. Lõpuks tegi Mia lihtsalt klõps-klõps ja saatis ühel hetkel mu peegli ette kontrollima.

Karjatasin. Issi ja venna ehmatasid. Lahe.

Viimati olid need mul nii lühikesed neljandas klassis, viiendast saadik on need alati pikad olnud. Noh, nüüd on need õlgadeni ja kui ma tahan, saan päris juuksuri juures poisipea teha lasta. Mulle meeldiks Ga-Ini soeng. Mia meelest näen ma välja kui manga tegelane ning kui ma oma patsi kõrgele kinnitan, näeb see täpselt välja nagu joonistatud (õhukesed=kerged=püsivad ülal).

Aga jah, tegelikult ma olen raskelt rahul. Palju ilusam on, sest enne olid need ikka parajad nartsud. Muidugi ma poleks raatsinud neid maha lõigata, kui nad poleks ise välja langenud, sest ma olen ikkagi pikajuukseline neiu tüüp, aga hetkel on küll tore. On vist tõde küll, et kui tahad vanadest muredest vabaneda, tuleb juuksed maha ajada ja kohe on kergem.

Eile oli lisaks juustelõikamisele ka maalimisõhtu. Tegin Yesungi lõpuni ja maalisin ka pisikese käesuuruse pildikese Sungminist, sest mul oli lihtsalt tuju veel midagi teha. Oma kaks-kolm tundi tegin, Vennaskond taga lõugamas ja mina rahul, sest ma mäletasin endiselt kõiki sõnu ja maalid tulid hästi välja. Yesung tuli suti liigagi hästi, nii et ma ei raatsi seda veel kohe Kadile ära kinkida. Sorri, Kadi, küll sa ta kunagi kätte saad.

Ausalt, ma pole veel kedagi maalides nii rõõmus olnud kui Yesungi. Ma olin kogu aeg suht: ah, sa oled tõesti handsome oppa; ah, sa meeldid mulle nii väga. Kui ma Kyuhyuni tegin, sõimasin ma pool aega tema nina, sest seda oli lihtsalt võimatu õigesti teha ja Donksiga õiendasin ma muudkui tema vastiku lõuajoone kallal. Mimi pääses suht hästi, kuni ma talle selle aprikoosikarva tausta tegin ja õnnetuks muutusin.

Aga Yesung. Yessu, Yessu, Yessu. Ma tegin tööprotsessist pilti, sest juba ette joonistades tuli ta enda nägu. Ausalt, fotorealismi alged, ehkki fotorealism on kole. Ja seekord on aluseks lõuend, mistõttu tekstuur jäi hoopis teistmoodi. Edaspidi ma proovingi lõuendile teha, ehkki värvi läheb rohkem.

Yesungist korralikku lõpptulemuse pilti ei  ole,sest ma ei viitsi hetkel issi kaameraga teha. Allpool on pisipilt küll.

Sungmini pilt on lihtsal made for fun. Cammoon, see on tehtud pintsliga, millel oli kolm karva, šokolaadikarbi põhjale. Aga naljakal kolmbel see meeldib mulle, ehkki eks ma teen kunagi päris suure pildi ka.

  17x10 cm. Kõik valgusmängud päiksekatel on karvhaaval värvil lisades maalitud

Täna päeval käisin Kadi pool tema Suju albumit üle vaatamas ja holy shit, that’s a big woman. Nagu grammafonplaat ja nii kõva. CD eksis sisse praktiliselt ära. Kui pildid seest välja võtta, saaks seda edukalt mapina kasutada.(Katsetasin kohe peegli ees, et see oleks mulle täiuslik aksesuaar.) Vahtisime siis piltide huvitavaid detaile, nagu vuntsiude, veresooned silmades, käekarvad, kubed...Jep, creepy fangirl is creepy.

Mis veel? Irvitasime Koyashige üle ja leidsime, et Teshi on tegelt täitsa okei, sest hello ainus johnny, kes on Eestis käinud. Jõllasime Heechuli uut soengut, Kadi ammandamatud Yesungi piltide tagavara ja naersime palju, nii et pärast valutasid mul lõualuud.

Mu öökapp on paras Suju altar. Iga öö põlvitan ma selle ees, pilk itta suunatud ja laulan Supermani. Yeah right.

 Zero fotolavastust.

P.S. Mu maja taga on hetkel kolm tuletõrjeautot, kiirabi ja politsei, aga ma ei saa küll aru, et midagi põleks. Aga see-eest vilguvad nende tuled nii ilusti siniselt ses pimedas öös.

Hommikuti joovad šampanjat ainult aristokraadid ja degenerandid

Q:If you had a sister, which member do you want to introduce(to sister)?

Donghae:If I had a sister…(look around the table)
Donghae:um.. Henry!
Ryeowook:Why? cause he seems to have a pure love?
Donghae:NO. Henry is not pure!

Mul on õde ja ma tahaks teda ka Henryle tutvustada. Ja siis nad võiks koos olla oosom ja kui asjalood edasi arenevad, reprodutseerida terve karja heledanahalisi pilusilmseid nunnudikkudest õgard gängstasid.

Veel viimane päev suvepuhkust ~maal vanaisa juures~ ja siis on taas päris elu. Vat kui tore.

August on see aasta liiga ruttu läinud, kuigi august läheb muidugi iga aasta liiga ruttu.

AL oli paar päeva siin, mis oli hurmav, sest hei, me arutasime, et tunneme teineteist teoreetiliselt juba 19 aastat (sõimerühma arvestades ja puha), aga Tõrva sattus ta alles esimest korda. Kuidagi müstilisel kombel olid imeilusad ilmad, nii et me vedelesime pool aega õues. Peesitasime rannas, jõime tõeliste aristokraatide kombel hommikul šampust – või vähemalt plaanisime seda, aga lõpuks oli ikkagi õhtu, ning pläkutasime nagu muiste. Õhtul näitasin talle EHB-d, sest kes oleks mina, kui ma ei üritaks inimesi suju osas harida. Muidugi mitte empsi ja issit, papsi meelest on kõik koreapoisid niikuinii Kim Hyun Joongid.

AL aga tunnistas, et mõisatab nüüd, miks ma neist sõltuvuses olen, ning õppis veel paar suju selgeks.

Ja eile ilmus ka Mia välja. Pole tüüpi kolm nädalat näinud ja vahtisin siis terve õhtu, et ta on hoopis Annakas. Luulud.

Tegime küünaldega tüdrukute jahvatamisnurka, kleidid seljas ja puha, ja hiljem üritasin talle kuidagi kõike seda, mis selle aja jooksul iidolmaailmas on juhtunud, ära näidata.

Ja seejäerel igasuvine kohustuslik „Rentslimiljonär“, sest me lihtsalt armastame seda filmi. Ma olen seda nüüd juba nii palju näinud, et mul on quoted täiega peas. Computer c D lock yeda! D lock yeda!

Ma ei tea, mida öelda. „Sõrmuste isand“ telekas (samuti peas), mistõttu mulle tuli meelde, et ma sain kunagi üht keerulisemat ja pikemat testi tehes vastuseks, et tegelastest olen ma Denethor. Väga kurb lugu küll, aga isegi veidi tõde.

Proovisime mõelda, mis tegelane keegi suju oleks, aga meil tuli vaid pähe, et Eunhyuk ja Donghae oleks Merry ja Pippin. Sobilik.

Ma olen näost punane, sest me olime üle kahe tunni rannas. Ma olen kogu aeg näost punane, nagu õeke sõbralikult täheldas.

Okei, ma lolisin raskelt selle fancami üle.

Tuletab mulle meelde seda korda Kassinurmel, kui me kindluse katusel karglesime ja immaginaarsete mõõkadega vehklesime, lauldes taustaks otseloomulikult Kariibi mere piraate.

 

 Ta ta tan tan ta ta tan tan ta ta tan tan ta ta taa!

Ma arvan, et ma ei ütle Supermani MV kohta midagi. See fic ütles juba kõik ära.

In memoriam of Kim Heechul

Niisiis, Heechul läheb 1. septembril sõjaväkke. Nagu Janek tavatses ütelda: kõik halvad asjad maailmas juhtuvad esimesel septembril. Maria kommentaar oli muidugi: nojah, mina lähen kooli. Beat that.
Endal tõmbusid esmalt silmad niiskeks ja seejärel hakkasin valjult naerama, sest reaktsioon oli liiga tobe. Sain naermisest köhahoo, mis lõppes iiveldusega ja pärast oli pool päeva kehv olla. Aga jah, suti ootamatult tuli see uudis. Ma arvasin, et see kõik juhtub järgmise aasta algul või umbes nii. Isekas fänn. Kui nad jälle Euroopasse tulevad, on minu võimalus Heechuli veel näha kahjuks väga madal. Peaasi, et Teuk veel ära ei läheks, sest muidu oleks neid isegi koos Henzzi ja Mimiga nukralt vähe. Suju mõttes muidugi, mitte normaalse grupi.

 Why so high?

Heechul pole kunagi olnud mu lemmik liige, aga ta on mulle alati meeldinud. Ta on esimene suju, kelle nime ja lõusta ma teadsin juba sellistel kaugetel aegadel nagu 2009 sügis, kuigi tollal ma veel ei teadnud, et ta sujutis on. Ja siis kui sujudega alles tutvust tegime, võis pelgalt Heechuli nime mainimine viia meid Miaga naeruhooni. „Heechul!“ Haa-haa-haa. Ma ei tea isegi kohe miks. Ma ei oska siiani öelda, mitmes ta mu suju listis on. Ma mõtlesin, et ta on mu viie lemmiku seas, aga siis ta ei mahtunud sinna ära ja ma ei oska teda ka kuhugi mujale panna. Las ta siis hulbib kui sateliit avakosmoses, universumi big star Kim Heechul.

Katkend minu ja õekes ühisloomingu tulemusel sündinud „tegelaste“ tutvustusest eelmisest suvest, kui mul oli vaja Annakale, kes ei teadunud (ja ei tea siiani) k-popist suurt midagi vähemalt fici tegelased selgeks õpetada. Mis oli üsna raske, kui tegelasi on 40 pluss mõned, keda vaid mainitakse.

Kim Heechul – a chick with dick; suured silmad, suur suu, suur nina ja suur iseloom; drag ja eksentrik; pole rõvedat soengut, mida talle poleks pähe tehtud; tema Twitter on Heedictator, mis ütleb tema kohta üsna palju; boykisser, on ühes saates otse välja öelnud, et ta tegelikult tõesti ei ole gey

Teistest sõjaväes olevatest tüüpidest:
Kangin bought albums of 5jib  At Kwangwhamoon. With Leeteuk , Siwon & Ryeowook on the cover. When he saw SiWon’s cover.He was shocked…

a)      kanginil on halb maitse

b)      ta kavatseb neid hiljem väljapressimiseks kasutada

 Ma kahtlustan viimast.

Ja Mr. Simple’i B-versioon tuli välja, nii et ma tahan seda nüüd omandada. Kuigi ilmselt alles jõuludeks või nii. Tükk aega mõtlesin, keda Yesung seal mulle meenutab. Lõpuks jõudsin otsusele, et Akanishit.

Eile õhtul tegin endale kummalise meelelahutuskava. Tutvusin nimelt 90.-ndate iidolitega ja sain taas aru, kui tore on elada 21. sajandil, sest let’s face it, võrreldes tollase ajaga on praegu kõik riided ja soengud nii normaalsed. Irvasin HOTi üle ja tänasin jumalat, et SME ei ole nagu JE, kus kõik iidolid peavad mingil hetkel vanade olijate rõvedad kostüümid ära kandma.

Esimese põlvkonna iidoliteni jõudsin ma taas väga keerulist teed.

Vaatsin „Immortal Songi“ ja mõtlesin, et Kyuhyun on tõesti vanemate härrade põõsasse tõmbamise ette võtnud. Läksin siis kontrollima, kui vana Kim Min Jong on ja sain teada, et 40. Siis mul tuli meelde, kui ma sügisel SMTowni LA asja vahtisin ja nad Kangtaga lennukis veine serveerisid ja mu esimene mõte Min Jongist oli tollal, et tüüp näeb välja nagu parm. Kangta tema kõrval tundus väga noor ja kui järgi mõelda, siis eks Teukie ja Heechul on tast vaid mõned aastad nooremad. Mis teeb nemad ilmselt hoopis vanaks. See-selleks.

Siis mul tuli meelde see HOTi laul „Aiya“, mida sujupujud Sukiras laulsid ja ma läksin seda netiavarustesse otsima, mis oli üsna raske ülesanne. Seda thes lugesin HOTist ning koperadsin hoopis ühe teise esimese põlvkonna iidolgrupi otsa, nimelt NRG, sest Kangta oli olnud väga heartbroken, kui üks NRG liige ära suri.

Ja siis ma saingi teada, et üks NRG liige, Kim Hwan-Sung, oli jäänud kopsupõletikku, langenud koomasse ja lõpuks olid ta vanemad ta masinate küljest ära võtnud. Nagu aastal 2000 ja Lõuna-Koreas surevad 19-aastased iidolid kopsupõletikku? Sorry, see pole Dickensi romaan ega mitte kdrama plot, see on tõde. Ja see on nii jabur.

(Ning kogu aeg tuli mul paralleelina pähe, et Kyuhyun oli 19, kui neil autoõnnetus oli, ning kõik oleks võinud minna sama stsenaariumi järgi. Ja siis ma vaatsin seda videot, mis nad Hwan Sungi mälestuseks tegid ja olin suht baawl, ma küll ei teadnud sind, aga see on ikka nii kurb, sest kõigil teistel oli nii kurb ja 19 on liiga noor et surra, eriti nii idiootsel moel, sest vaid 9 kuused või 90 aastased surevad kopsupõletikku)

Ta tundus olevat such a nice kid

Tegelikult ma ei plaaninud üldse iidolitest rääkida. Hoopis kingadest, sest see on ju nii palju olulisem teema.

Homme tuleb Annakas ja ma saan asuda teda ajuloputama.

Meie reliikvia on meie vabadus

Täna 20 aastat tagasi olin ma emmega Tallinas ja liiga väike, et midagi mäletada.

Täna 20 aastat hiljem olen ma perega Tõrvas ja ei mäleta endiselt mitte midagi.

Taasiseseisvumispäev on olnud üsna produktiivne, kui jätta kõrvale, et ta pea kogu aeg sadas. Tegime moosi, aurutasime mahla ja paps keetis lönset, mis tähendab et ma puhastasin umbes kuuskümmend miljonit küüslaugu küünt ära. Pidin ka õunu hakkama puhastama, aga siis tuli venna ja röövis mu ära, et minuga joonistada. Tegin umbes kaks tundi oma järgmist meistriteost, mis loodetavasti saab kunagi ka valmis ning kuulasin poole kõrvaga kontserti kõrvale.

Oh jah, loominguline tegevus.

Hakkasin Kadi jaoks fanfici soovituste listi tegema ja avastasin selle käigus, et üks mu lemmik ficidest on maha võetud. Ma saan aru küll, miks ta seda tegi, aga ikkagi. Ma ei saagi seda enam lugeda. Ainult lisasid ja porno cute. Nuuks, nuuks. Loo moraal: kopeeri alati oma lemmikud Wordi. Ainult et 20 ptk on üsna nüri kopida, eks.

Ühesõnaga, tegin listi ja otsustasin siis, et märgin selle kõrval üles kõigi oma kirjutamata jäänud juttude ideed. Mida tuli lõpuks päris palju. Osad jäävad kindlalt kõigest ideedeks, aga mõni tuleks küll ette võtta.

Lolisin täiega, kui Kadi nimetas Nuuskmõmmikut mu meheks, sest noh, kaks fici ideed olid sellised:

1. Kus Kyuhyun on Nuuskmõmmik ja Zhou Mi pisimutukas (ainult mitte eriti pisike).

Muumitrolli „Kevadlaulust“ ispireeritud.

2. Kus Zhoumitroll on kurb, sest sügis on käes ja Kyumõmmik suundub taas oma iga-aastasele rännakule lõunasse.

Muumitroll!AU

Mulle meeldivad muumid, eks. Soome reisi ajal oli mu lemmik päev ka Muumimaa päev. Seal oli lihtsalt nii nostalgiline. Mul ei õnnestunud ainult endast ühtegi head pilti koos mõne tegelasega saada, aga Miast küll. 

 Selle pildi koht peaks olema ~Facebook, Facebook~

See-eest õnnestus Haisuloomal mind kaks korda ehmatada ja üks kord sain ma selle isegi ultraprofi paparazzina foto peale.

 Boom!

Aga jah, tagasi kirjutamata jäänud juttude juurde. Vaatasin seda nimekirja igatsevalt, mõtlesin nukralt kuuele poolikule folderis ootavale ficile – ja alustasin hoopis täiesti uuega. Peaaegu, sest songdrabble’ina on katkend olemas. Aga mis ma teha sain? See oli juba kuu aega mu hingel ja nüüd andis Donks oma twitpildiga veel viimase vajaliku inspiratsiooni. Sest hei, kas see jutt ei rääkinud mitte sellest, kuidas Kyuhyun, Eunhyuk ja Donghae autoga ringi kihutavad ja täiesti pöörased on?

Viimatine Suju M-i fanmeeting on mu sujumite ärajäämanähte veidi ravinud ja üllatuslikult tekkis mul palju HenMini mõtteid. Küllap seetõttu, et vahetult enne tulid need Golden stage pildid välja ja ma olin suht: aaahh, miks te seda sõusse ei lisanud?

 Sorry, ma ei suutnud lemmikpilti valida

 

Terve tee Elvast Tõrvani kuulasin bussis Zhou Mi soolosid, sain taaskord valusa selgusega aru, et tal on tegelikult väga hea hääl ja muutusin siis vastikult nukraks, kui igasugused what-could-have-been stsenaariumid mulle pähe kargasid. Kui ta vaid oleks SMEndile ei öelnud...Aga nüüd on juba liiga hilja ja wondering lihtsalt ebatervislik.

Henzz ei muuda mind pea kunagi sedasi kurvaks. Henry on liiga oosom, liiga norm, liiga chill, the most talented of them ja ühel päeval saab temast uus JB, kes lõõritab kõigis raadiojaamades i just can’t get u off my mind, teeb Bruno Marsiga duette, on õekese hõumi ja viimaks mängib mu matustel viiulit, must ülikond seljas ja nokats viltu peas.

Aamen.

 Kantoni keel on ikka täitsa teistmoodi kui mandariini

Lihtne ja ilus elu

 Mida tarka (ja mitte nii tarka) ma vahepeal teinud olen ehk Jelizaveta Hannovna lihtne ja ilus elu.

1. Käisin Tartus. Ja kodus. Kui üllatav. Külastasin ka arsti, kes ütles mulle, et on täiesti normaalne, et 80% (77, ütleb Mia) mu juustest on välja langenud ja et ei, ma ei pea neid lühikeseks lõikama, sest noh, nii kuue kuuga kasvavad need tagasi. Karin ja Triin üritasid mind ikka veenda neid lühikeseks lõikama ja Taavi (ikkagi poisi arvamus, eks ole) arvas, et mulle võiks lühem soeng sobida küll. 20 cm tuleb vist küll maha nüsida, sest muidu ma näen välja nagu juurapihvist grillkana, kes on oma juukseid liiga palju blondeerinud. Mitte et mul midagi juurapihvide vastu oleks, mkm, üldse mitte. Ja Amberi soeng oleks ilmselt liiga radikaalne, sest well: hello uus garderoob.

2. Käisin härraste alkohoolikute ja mitte nii väga alkohoolikutega väljas. Kalleid kunstikooli klassivennasid nägin, mis oli hurmav, sest me pole aasta aega kohtunud. Taavike oli sõjaväest väljas ja tema pruunid lokid polnud veel täispikkuses tagasi kasvanud, mistõttu nägi ta oma suurte kõrvadega välja nagu Kui Xian eelmise aasta juulis. Väga nunnu ja ma ei saanud seda talle mitte mainimata jätta.

T: kesse?

M: Kyuhyun, korea iidol; ma võin pilti näidata #krapsab välja telefoni ja asub pilte näitama#

Ühesõnaga piinlik, piinlik, piinlik

3. Astusin leti juurde ja tellisin midagi elektrisinist. Mul tuli hull idee, et kunagi peaks nii palju siniseid shote tegema, et neist saaks SJ kokku moodustada.Aga see nõuab kas rohkem elfe või lihtsalt suuremat rahakoti ja head alkoholitaluvust. Well, vähemalt üks kahest mul on. 

 Ta-daa!

See värvis mu keele täiesti siniseks. Kui ma hommikul peeglisse vaatasin, oli see endiselt sinine.

(lol, väga halva kvaliteediga pildi veelgi halvem edit. Mei you programs)

4. Kõndisin paljajalu Tartu kesklinnast koju, sest üle mitme kuu olid mul kontsad jalas, need kuldsed, mida ma olen varem vaid korra kandnud+ mu varbad on ikka veel veidi paistes, ja loomulikult hakkasid need hõõruma. Edevus.

Aga karmidel kohtadel kanti mind süles ja mina kõlgutasin ülbelt jalgu. Kõik katsed lenksu peal sõita, lõppesid plikalike kiljetega

 

5. Külastasin Irinat, viisin oma Brüsseli kingi üle ja sain vastutasuks Peterburi kingi ja üllatus-üllatus – kas me kinkisime teineteisele anime plakateid? Mul on nüüd nii suur Code Geassi plakat, et ma ei tea, kuhu seda panna. Vahtisime Ourani dorama esimest osa, mis tõi mulle meelde hoopis Suju M-i OuranAU fici ja selle täiusliku rollijaotuse. Nüüd ma pean plaani YAB-i jp versooni vaatama hakata. See pole kindlasti nii stiilne, aga seal on Hikaru. See on tähtis, eks ole.

Selgus ka huvitav tõsiasi, et Irintsikust oli vahepeal SHINee fänn saanud ja meil on ühine lemmik Onew ning lääged fantaasiad sellest, kuidas poiss meie ukse taga lillekimbuga ootab. Kui Onew oleks nädal aega hiljem sündinud, oleks me astroloogiliselt täiuslik match. Jõudsime ka nukrale järeldusele, et ilmselt saabub 2012 tõesti maailmalõpp.

6. Ja Kadi külastas mind. Mis tähendab, et me rääkisime veidike mu Soome reisist ja väga palju iidolpoistest, unustasime ära veini ja tantsisime A-Yo järgi, vaatasime Choseon perioodi draamade fmv’sid ja üritasime Suju memeberite lemmikjärjestust teha, mis osutus vägagi keeruliseks ülesandeks. Välja arvatud muidugi esimese ja viimase liikme puhul. Well, sorry Siwon.

 Meie imelise hääle ja kummalise iseloomuga lemmik oppad. Ehkki ma lööks ennast ise näkku, kui ma Kyuhyunile kunagi oppa ütleksin (kuigi mul on kahtlane tunne, et ma kutsusin Jekat üks kord nii. Ma mäletan, kui ta mu saraghae hääldust parandas. Piinlik, piinlik)

7. Käisin ~deidil~. Lol. Tegelikult küll Tavotšokaga „Autod 2“ vaatamas. See oli ülihea (wtf jaapani tualettid), nagu Bondifilm. Tüüp pani oma kogenud silmaga muidugi tähele ka selliseid visuaalseid detaile, mida mina ei märganud. Tahab ta ju ikkagi Pixarisse tööle saada.

8. Vaatasin 27-minutilist Suju M-i Pekingi fanmeetingu fancami. Fancami for godness sake! 27-minutilise. Mingilt hiina saidilt. Aga see oli niiiiiii hea kvaliteediga ja ma igatsesin sujumeid ja nende feil hiina keelt. Eriti armastan ma Eunhyuki ja Sungimini oma, sest nad on veel natuke halvemad kui mina. Wo bu xihuan ta! (liiga laisk, et toone otsida). Ja nüüd ma avastasin, et ka 125- minutiline on ülespandud ja mul on raske kiusatus selle kallale asuda. Henry deprived, eks ole.

 Ma teadsin, et peab olema mingi alateadvuslik põhjus, miks see pilt mulle nii väga meeldib (muu kui see, et seal on KH ja EH peal). Ma mõtlesin selle täna hommikul välja. Kas keegi arvab ära, miks?

9. Käisin miniostutuuril ja soetasin muu trääni seas ka neoonoranžid lakknahast platvormid. Häppi, häppi, häppi! Kahju vaid, et ma neid suve algul ei saanud.

10. Vaatasin Sujuga Sukira ära. Aww, miks te kiusate Yesung-oppat? Aga paistab, et teaser piltide osas oleme me Kyuhyuniga ühel meelel: Teukie ja Ryeowooki omasid me kanda ei tahaks. (Ning ka tema oli vaadanud, et suleboad on Ryeowooki pükste (jõle) osa.)

11. Ulala, milline hurmav photoshoot. Kui te nüüd veel neid kaadreid muusikavideos kasutaks... püstoliga üliseks Donks, badcop Eunhyuk, käeraudadega SiChul, Kyuhyun, kes surub oma revolvri Shindongi kuklasse...aah, milline materjal, milline materjal! Ausalt, kui nad oleks ühte laulu kasutanud, olekski paras mv algmaterjal olemas.

 Ei, mul ei ole mingeid fici ideid, mkm, üldse mitte.

Chateau de Corbin Micho

Täna viimaks Tartusse, kus ma pole käinud juba jaanipäevast saadik, mis on ilmselt mu viimaste aastate koduvältimise rekord. Isegi on raske uskuda. Kuigi suvine Tartu ongi suht mõttetu koht. Kui me veel pisikesed olime ja kõik suved Haabneemel veetsime ning suve lõpus viimaks peale kolme kuud äraolekut koju naasesime, lõhnas kodu alati teistmoodi. Jusnagu sa ei läheks oma koju, vaid kellelegi külla. Kuigi ma olen täheldanud, et suviti lõhnavad linnad üldse teistmoodi.

Minu jaoks on mälestused enamasti peidus lõhnades, mõnikord ka maitsetes. Teatud lõhnad muudavad mind nii nostalgiliseks ja tekitavad sellise eriti mõnusa kibemagusa tunde. Tihti peale on need just suvega seotud lõhnad. Ja on mõned lõhnad, mis toovad mulle alati ühe ja kindla asja meelde.

Sorri, nüüd ma olin veidi liiga melanhoolne ja sentimentaalne. Aga me oleme koos papsi ja onuga kolme peale seitse pudelit veini ära seletanud. Õnneks küll kahe päeva jooksul, aga ikkagi.

Onupere, igavesed bursuid, käisid nimelt jahiga Prantsuse Rivieras. Rentisid kohapeal nädalaks jahi ja sõitsid mööda Vahemerd ringi. Cannes, Nica, Sant Tropez...Ühesõnaga, kadedusest heleroheline. Kusjuures nagu nad ütlesid, oli nende neljakajutiline purjekas nagu pisike paat kõigi nende luksuskaatrite kõrval, millest meri must oli. Tõeline jõukurite paradiis. Ma loodan ise ka kord sellist elu elada, eks ole.

Igatahes kaasatoodud vein (ja ka kohalik) ootas degusteerimist, nii et reede õhtul läks olemine päris mõnusaks (ah, oleks vaid Kui Xian seal olnud, siis ta oleks võinud avec moi veini libistada). Ajasime juttu, kuulasime DDT-d ja Nautilust (oo vene keel, miks sa mulle nii väga meeldid?), onutütar näitas mulle reisi pilte (Liisa raskelt kade) ja palus soovitada talle hiljem ilusaid poisse, kelle pilte läpakasse tõmmata. Lõpuks ta guugeldas lihtsalt korean guys ja asus ise valima. Nüüd on tal olemas Kyu Jong, Donghae (kelle ta kuulutas kõige ilusamaks sujuks), GD, TOP, Liider, Lee Minho, otseloomulikult Song Seung Hyun, kelle ta juba eelmine aasta iidolikaartidelt välja valis...Võib-olla keegi veel, ma ei mäleta.

 Parim Prantsusmaa mahl, mida nad iga hommik kaanisid. Väga appropriate

Laupäeva õhtul oli siis Tõrva Loits, aga meie ei hakanud minema. Onu, vanaisa ja onutütar küll läksid, aga meie otsutasime kui tahame, õuelt kuulata. Niikuinii päeval kõik proovid kostusid ära ja õhtul oli heli isegi parem. Nii et ma liigun su poole läbi öise Tallinna on nüüd live’is ära kuuldud küll. Venna laulis seda ja otseloomulikut ka öö on ees meile ka hiljem. Ta on kohutavalt nunnu, kui ta seda teeb. Mia sünnal jäid kõik lihtsalt ammulisui kuulama, kuidas üks viieaastane põnn Ott Lepplandi lõõritab. Maria on laulnud ja talle on meelde jäänud. Isegi paps laulab aegaajalt ehkki ta pole originaali kordagi kuulnud. Küll aga Miat ja vennat.

Ah, ilus muusika. Reklaamin taas oma lemmik tumblri elanikku ja fanfici kirjutajat, aga kuidas sa seda mitte teed, kui ta koostas Kyuhyuni soolalbumi? Plylist on lihtsalt julmalt repeati peal. Mul on täielik nõrkus, kui Kui Xian hiina keeles laulab. Kahju ainult, et ta „Tears of Polarist“ pole terviklikult laulnud.

Vaatasin viimaks Kyuhyuni „Immortal songi“ cutid ära ja nüüd mul on (nagu mu lemmik tumblr inimene väljendub) lot of Kyuhyun feelings.

 

Ho Young!

Esimene ep oli lihtsalt nii lõbus ja ma lolisin juba alguses. See viis, kuidas klipid olid monteeritud, jättis mulje, et nad rääkisid, kuidas nad mingi pantvangidraama või loodusõnnetuse üle elasid: sellele võiks vabalt libasubtiitrid teha. Ja siis need kolm kahtlast rassi fanboyd, kes karjusid we love you kyuhyun; ütleme – ma pidin pausi tegema, et piinlikkustunne endast välja itsitada. Ja kõik rebisid muudkui kildu, Kyuhyun jättis palju vabama mulje kui Yesung, laul oli vahva ja Ho Young oli lihtsalt niiii sarmikas, nii särav, nii naerune. Ma ei teadnud teda varem, sest ma olen varasemate gruppide osas üsna võhik (ainult HOT-i tüüpe tean) aga ta võlus mu kohe ära ja ausõna – ma shipiks neid täiega. Minu meelest Kyuhyun – pisike manipulaator nagu ta on – julmalt flirtis tüübiga. Kellelegi meeldivad vanemad mehed...

It seems you choose friendship over heterosexual love. Parim kommentaar ever.

 Aww, milline nunnu roosa süda

Aga teine episood. Nagu auts. Ma olen alati leidnud, et Kyuhyun on üks kõige rohkem loppis iidol, aga nii kokkuvarisemise äärel pole ma teda veel onscreen näinud. Tüübil lihtsalt raskelt käed värisesid. Tõsiasi, et nad ta vahepeal haiglasse viisid, kõneleb muidugi enda eest, aga ikkagi. Eriti lööv oli minu jaoks see hetk, kus hääl kaadri tagant küsib, kas kõik on korras ja Kyuhyun on lihtsalt: phuuhh

Irooniline on aga see, et ehkki tal nii halb olla oli, sobis see esituse ja laulu olekuga nii hästi kokku. Muutis selle emotsionaalsemaks ja andis sügavust. Eriti see paus enne lõppu: ma ei tea, kas see peabki teadlikult nii pikk olema või mitte, aga see pani i-le sellise täpi, et ise ka ei usu.

Tuletab mulle meelde, mida ma mõni aeg tagasi Judy Garlandist lugesin. Kuidas nad lihtsalt erugite peal 72 tundi töötasid, siis unerohtu täis pumbati ja nelja tunni pärast jälle ergutitega üles aeti ja filmima saadeti. Old school Hollywood võis seda muidugi teha, aga vahepeal on küll tunne, et ega tänapäev väga ei erine. Nüüd nad lihtsalt IV dripivad neid.

Nüüd on lõpp nii morbiidne. Oi jah.

Aga nüüd Tartu, mis loodetavasti saab olema väga partie, partie~

She blocked me on the Facebook

Lol, Suju oleks võinud seda versiooni laulda. Läheks ilusti Boom, Boom’iga kokku. Ja ma isegi ei mõnita väga palju. Ei, ausalt. Kas on olemas midagi kummitavamat?

I met this girl online, with a nice profile~

I fell all over heels for her big blue... Boobs! ...eyes. Mhm, ja ma nii lootsin.

Ma kujutan liigagi hästi ette, kuidas Henzz seda laulaks. (random märkus Kadile: kas sa tead, et Henry YT account on kolme z-ga?)

Aga nüüd viimaks jõuame Mr. Simple’i videoni.

Esimesed mõtted, mis tekkisid esmakordsel vaatamisel (ehkki need on mul juba peaaegu meelest läinud):

• Lol. Kast. Ja vilkuvad tuled. Ning sein. How suprising
• Everyday I’m shuffling! Endiselt überlol

• Millised ilusad mustad silmad ikka Kyuhyunil on. Ja kas see jakk, mis tal õlgadel on, pole mitte tema musketäride esinemiskostüüm?
• Nad kõik tahavad end ilmselt üles puua
• Sungminil on ebaselgetel põhjustel lihuniku põll ees
• Shindongi meik on lihtsalt ko-hu-tav
• Mis kuradi sinine vilkuv Blow your mind! Sorry, aga see näeb odav välja. Nagu mingi paganama 90-ndate alguse video.

• Eunhyuk! Aish, ma armastan däänsbreike. See koht, kus ta klaasi puruks lööb, saab ilmselt olema mu lemmik. Ainult et jah, teistel võiks ka rohem rolli olla.
• Suju kohta nii normaalsed tantsuliigutused. Jei, lahe liigutus! See, kus käelt vett maha raputatakse. Või verd (seletus: SS501 minidraama mv-s on stseen, kus Liidrile lüüakse nuga kätte ning ta vaatab hiljem oma veritsevat kätt eriti blaseerunud ilmel ja lihtsalt raputab vere maha. Ma olen alati leidnud, et see on ultimately badass ja cool.)
• Siwon näeb päris lahe välja, kui ta seda lõuksi andmise liigutust teeb

Niisiis, video tuli juba nädal aega tagasi välja ning ma polnud selle üle siiani obsessinud. Esiteks polnud mul aega ja teiseks pidigi see ehk veidi seedima. Esimene asi, mida ma pärast vaatamist tegin, oli igatahes see, et ma läksin kurtsin issile, et Suju tantsis jälle vilkuvate tuledega kastis. Mitte et see poleks mulle meeldinud, aga ikkagi. Kuigi Bonamana puhul see mind ei seganud, nii et ma ei teagi kohe. Ega see Mr Simple’i puhul ka ei sega, lihtsalt – kas on nii raske teaseris olevad kaadrid ka videosse panna? Mul tuleb meelde, et ma lugesin üht üsna kriitilist arvustust, kus see oli samuti välja toodud. Miks on nii, et päris MV ei vasta kunagi teaseri ootustele? Aga eks seegi video is growing on me, nii et ta meeldib mulle iga korraga üha rohkem.

Kui Maria reedel Tõrva tuli, vaatsime teineteisele korraga otsa ja hakkasime naerma. Ilmselge, millest me mõlemad mõtlesime. Seda enam, et õeke laulis woo-hooa. Kui emps läks teistele küladele aeda näitama, sirutasime end läpsi ette ja vaatasime video koos ära. On ülimalt oluline, et sa saaksid koos kellegi teisega spazzida ja oma tundeid jagada, sest oleme ausad: paps pole just kõige parem variant ja vennal on tujud.

Kui mulle tuli laulu kuuldes esialgu shuffling pähe, siis Mariale hoopis You now you want me pähe.

Minu kommentaari peale, et seekord on nii normaalne koreograafia, oli Mia muidugi: camoon, vaata neid liigutusi. No ma siis vaatasin. Ja loomulikult nägin kõiki neid toredaid liigutusi, mida ma polnud enne märganud. Aga et see kõik sobib kenasti kokku, pole väga midagi mõnitada. Bonamanat ei biidi ju miski.

Minu lemmikliigutuse lemmikkoht. Kui sul on käsi märg, teed sa nii. Või kui sa kedagi ülbelt ära ajad.

 Shoo

Laulus endas on teatavat ühisjoont Luciferiga. See tähendab, et sa ootad, millal laul pihta hakkab, kuid ta ei hakkagi kunagi. Konkreetset läbivat meloodiat ei ole, küll on aga selgelt eristuvad kohad. Ja neid iseloomulikke kohti on selles laulus palju. Nii et ma olen juba nädal otsa ringi käinud ja suvalistel hetkedel Bloyama või Alright või Just get it, get it või bada Mr Simple lõuanud. Kummitusfaktor on täitsa tugev.

Minu enda lemmikkoht on aga Yesungi geudae ga namja ramyeon chingul manna. Küllap, sest seal on sees sõna namja. Lemmik korea sõna mulla yo kõrval.

Maria kommenteeris, et Yesungi ja Kyuhyuni duett kõlab kogu ülejäänud looga võrreldes liiga rõõmsalt, nagu oleks hoopis teine laul vahele pistetud. Aga muidugi mitte halvasti.

Rõivavalik ja meik rõõmustas ilmselt paljusid oma normaalsusega. Võib-olla vaid kaks fopaad: Sungmini lihunikupõll ja Shindongi kole meik. Mu on aga okei.

Teukie ei kanna vahelduse mõttes lainerit, mistõttu ta näeb kuidagi eriti värske ja kena välja. Teda on palju ja ta on ilus. Ryeowook on mingil eriti sedjuusival lainel ja üritab pilguga veenda, et ta ei ole nunnu, vaid seksikas. Ja nagu alati, on ta kõige sissymad liigutused endale saanud. Oh seda vedamist. 

Ja üllatus-üllatus: Eunhyuk kõige lahedamad.

Ja ka Maria võib liituda nende parteiga, kes vaatasid alguses, et Donks on Henry. Dongahae, pean ma mainima, on selles videos kuidagi eriti kobe, ehkki oma mulla yo näost ta ei pääse.

Ja Kyuhyun on muidugi Kyuhyun. Ma alguses mõtlesin, et vau! Kyuhyunil on seekord kuidagi eriti intense pilk. Kuni video edasi läks ja ta ilme muutumatuks jäi. Jep, see oli hoopis tema default glare. Nagu Maria tähendas, jätavad kõigi teiste läätsestatud silmad normaalse mulje, samas kui hoopis Kyuhyuni tavalised silmad näevad nii välja, nagu tal oleks süsimustad läätsed ees. Ja see jakk tema õlgadel jätab vähemalt mulle mulje, et ta on pidžaamas patsient, kes on lubatud haiglahoovile jalutuskäiku tegema.

Heechul, Kyuhyun ja Yesung on nii entusiastlikud, et ise ka ei usu.

Comeback stage’id on muidugi eepilised olnud. Ma pean tunnistama, et live’is kõlab Superman isegi võimsamalt. Selles on sellist mõnusat dramaatilist badasslust ja efektsust. Eriti see Inkigayo live’i algus. Ja mul läks kolm vaatamist aega, et aru saada, et nad laulavad duette pairingute kaupa. Kyumini tabasin kohe ära, teisel korral märkas Mia Eunhaed ja alles kolmandal märkasin ka Yewooki ning mõistsin süsteemi.

Aish, having too many thoughts right now.

Aga et kõik ei oleks ainult Suju.

Üritasime Mariaga Soomes lendamise pilte teha ja ehkki me esimene kord feilisime raskelt, tuli Turu botaanikaias see meil lõpuks enam-vähem välja.

 Just chillin~

I want your everything as long as it's free

Eile lahkusid lõpuks viimased külalised, emme läks tagasi tööle ja isegi vastne sünnipäevalaps Maria läks Tartusse pihvidega tähistama. Majas on rahu ja vaikus, ainult läpaks undab monotoonselt põlvedel. Tõrvasse puhkama jäid vaid ühiskondlikud logardid: pensionärist vanaisa, lasteaednik venna, ülikoolis töötav paps ja üliõpilasest mina.

Tegelikult pole siin mingit logelemist, marju tuleb korjata ja mahla teha. Ma olen iga päev kaks pange korjanud, nii et homme ehk on kõik. Ma vihkan mahlaauruti pesemist, nii et jumal tänatud, et emps on siiani seda teinud.

Eile oli ka tegelikult minu kalli õekese, wo meimei, wo de baobei Mia Maria sünnipäev, kes on nüüd taas sama vana kui Dongho ning Donghaest kõigest seitse aastat noorem. Vist. Vanuste väljaarvutamine sünnipäevade järgi on minu jaoks kõrgem matt.

Kummaline ja natuke kurb asi ka. Kaks päeva tagasi nägi Maria unes, et ta oli Donghae isa matustel. Lisaks olin seal ka mina, kaks blondi naisterahvast ja – lolin juba ette – Dumbeldore. Donks ise oli oma musta hõlstiga välja näinud kui mingi dark lord. Tähenduslik on aga see, et Donghae isa suri samal päeval, kui on Maria sünnipäev. Ilmselgelt on nad meant to be. Justnagu Kyuhyun ja Zhou Mi oma 19. aprilliga. Ma mäletan, et kui ma need mõlemad kokkulangevused avastasin, olin ma suht: awww, kui kurb.

Aga kurbades asjades on lõbusat ka: nimelt Maria ja Donghae ~armastuslugu/korea draama~, mille me Brüsseli lennujaamas aja surnuks löömiseks välja mõtlesime ja mis sisaldas stseeni, kus nad omavahel tülli lähevad ning Donghae läheb oma isa hauale ja avastab, et keegi on kogu haua ostasid ja tageeteseid täis istutanud. Ning siis nad lepivad muidugi ära. Kui me jutustamises ostadeni jõudsime, irvitasime nii hullunult, et pool lennujaama ei saanud ilmselt magada. Nüüd on aga nii, et igakord, kui ostat näeme, lolime.

Oh, ja ma kinkisin Miale Donghae sünnipäevaks. Kusjuures see tüüp ei saanud kuni lõpuni aru, et ma seda temale maalin. Ei, ma niisama tahtsin selle õhtu enne su sünnat valmis saada.

 3 down, 12 to go!

Maria sünnipäeva tähistasime küladega juba laupäeval. Tädi Karin, Sander ja Triin pluss naabrid. Nagu alati oli just see õhtu vihmane. Typical. Aga see-eest segasime neidudega mojitosid, mis põhjustas suurt elevust. Ega ma varem polnud teinud ja jääd oli vähevõitu, aga fakt on, et emme, alkoholivihkaja ja muidu suht karsklane, lasi endale pooleteist jooki segada. Head olid, nõustun.

 Protsess

Tulemus

 Tarbimine

Muidugi ei saanud me ka läbi väikse sujumiseta. Näitasin Karinile Mr Simple’i ära (ta spetsiaalselt küsis selle järgi, sest ta ju Tallinnas nägi, kuidas ma seda ootasin ja Marial iga õhtu telefonis teaser pilte kirjeldada palusin) ja üllatuslikult meeldis see talle väga. Tema meelest oli see kõige parem, mida ma talle Suju MV-dest siiani näidanud olin. Talle meeldisid signature tantsuliigutused (eriti käelehvitamine) ja muidugi Sungmin. Vaatasime live’i ka ning isegi Sungmini pilte. Juba Tallinnas, kui ma olin talle üritanud suju-pujusid selgeks õpetada, ajas ta Donksi ja Sungmini kogu aeg sassi. Igakord kui ta arvas, et nüüd on Donghai, oli tegelikult Sungmin, nii et lõpuks kutsusin ma Sungmini juba tema omaks. Ta leidis, et ta on selline mehise olekuga, mis näitab ilmselgelt, et ta ei tea fandom stereotüüpidest ja agentuuri loodud imagost midagi ning tajub tänu sellele tema tõelise olemuse ära. Liisa is proud.

Oh, ja lisaks võttis ta hommikul jänkuga tassi. Kui me tegime Miaga mängu, milline suju mis tassist joob, jõi just Sungmin sellest tassist. Mõnitasime kohe Karinit ja tal oli isegi veidi piinlik. Niikuinii vahtis aga nüüd tööl Sungmini pilte, tüüp on ju hingelt paras 13-aastane fänngöörl. Ainult selle vahega, et talle meeldivad nooremad poisid. Sungmin the noonakiller in action, eks ole.

Ning eile hommikul ütles siis Triin ka, et näidaku ma see värk ära, mida me kogu aeg laulame. Isegi Sander tuli vaatama ja kommenteeris veel õhtulgi seda paksu korealast. Kindel laks, et Suju puhul jääb asjatundmatuile esimesena Shindong meelde. Aga isegi tjotja pani tähele, et ta on alla võtnud.

Triin oli nii armas, et lasi endale ka teisi Suju videosid näidata (tema sõnul ilusad poisid ja ka tantsud on väga lahedad) ja Big Bangi kah. Suju puhul pani ta kõige rohkem Siwoni tähele ja Big Bangis jättis TOP talle positiivse mulje. Kusjuures ta kommenteeris kohe, et neil on huvitavad hääled. Big Bang on minu meelest ka üks iseloomulike ja erilisemate häältega punt. Seungril on veidi tavalisem tämber, aga alati toimib välistusmeetod.

Aga jah, nüüd tuli kuidagi ootamatu kõrvalepõige sujupujudelt bigubängudele. Küllap seetõttu, et ma nägin just öö enne unes, et TOP oli mu õpetaja. Aga et me olime õhtu enne Fast 5 treilerit vaadanud, oli t asegu Vin Dieselist ja TOP-ist. Ülikuul ja calm ja õpetas midagi kultuuriloo sarnast; käisime unenäos muuseumites, tegime ise asju ja avastaime mingeid mahajäätud kohti. Andra algatas kampaania, mille käigus koguti raha, et õpetaja palka tõsta, mille peale TOP oma rahulikul moel kulmu kergitades kuulutas:“Kas ma olen palunud teil raha koguda? Ma olen täiesti rahul oma praeguse palgaga.“ Unes oli see täiega mõjuv.

 Unenäos oli ta konstantselt selline

Aga jah.

Mr. Simple. Ma pole ei laulust, videost ega ka konseptsoonist siiani veel rääkinud. Viimasega olen ma küll kohutavalt hiljaks jäänud, aga mis ma teha saan, et mul pole varem sobivat võimalust olnud.

Ausalt öeldes, niipea kui ma seda nime kuulsin, mõtlesin ma kohe Mr. Taxile ja lolisin mõttes. Aga et ma lolin alati oma lemmikute üle, pole ses midagi uut.

Näiteks kui ma nägin, mis nende ~Konseptsioon~ on/peaks olema ja selle kõrvale teaser pildid panin, oli mu reaktsioon suht: Ha. Ha. Haa. Forever a bad fan. Samas ma pole veel kedagi näinud, kellele need teaserid oleks ülimalt meeldinud. Jumal tänatud, et mv’l pole nendega mingit pistmist.

Super Junior comeback concept is ‘Ubersexual’, means boys are going to present more masculine look in a seductive, but still in a sophisticated way.

Sophisticated. Hmm.

Kui ma peaks oma lemmikud valima, oleks need vist Kyuhyuni, Heechuli ja Shindongi omad. Riided riieteks, kuid neil on kuidagi normaalsed lõustad ees. Samas, kui küsimuse alla tulevad jubedamad teaserid, on mul kindel vastus olemas: Teukie, Ryeowook ja Siwon. Kui ma esimest korda Soomes arvuti avasin, oli Mia juba jõudnud mulle Siwoni taustapildiks panna. Ma pidin peaaegu õudusest infarkti saama.

Senikaua, kui me Eestis olime, tegime aga nii: Maria ütles mulle telefonis, kelle teaser väljas on ja kirjeldas seda. Teukie puhul oli ta suht: issand, see on ju kohutav. Ta ei olnud alguses isegi kindel, kas see on päris või fanart. Igatahes, tema kirjeldused värvilistest rinna ümber seotud köitest ja jubedast soengust ehmatasid muu nii ära, et ma nägin kohe samal öösel seda teaserit unes. Tagantjärele võin öelda, et min unenäo varjant polnud sugugu nii jube.

Ja kui Maria ka lõpuks Tallinnasse tuli, käskisin tal mobiiliga välja tulnud teaseritest pilti teha, et ma need ka ära näeks. Desperate times call for desperate measures.

Igatahes vahtisin oma 15 minutit Helsingist meie camping kohta sõites autos Kyuhyuni pilti ja tema täiuslikku cho-line'i. Jäin seda tehes magama ja kui üles ärkasin, oli aku tühi. No jah.

Aga ma väsisin nüüd ära.

Coming up: Mr. Simple

 Liisale meeldivad set'i pildid

Super Junior - The last man standing

Crying legimate tears right now.

Kõik on nii imelised, kõik on nii võluvad, kõik on stiilsetes tumedates ülikondades ja valgetes triiksärkides, mitte neoontoonides ujumispükstes ja suleboades; kõik on nii suurepärased, superpärased, superid, super juniorid. Mida iganes. Ma lähen ülekäte ja muutun imelikuks.
Ühesõnaga: burkee Suju ma teid nii palju armastan?

Yesung ja tema müstiline hääl alguses, bambambam, Kyuhyuni sarmikas hääl keskel, Eunhyuk ja Teukie ja Shindong nii mõjuvad mõjuvad ja ilusad ilusad, Heechuli laisk, kuid tungiv olek, imeilus Donghae, keda ei saa mitte märkamata jätta, intense ja alati fierce Sungmin, pisinunnutahanollasamasexykuimuhyungid Ryeowook, isegi Siwon - aish, te olete kõik nii kallid.

Alright! Alright!
Kuid et kohe saabuvad külalised, ei saa ma enam imelik olla, vaid pean selle asemel, et täiuslikkust, taiwanmeid, mille nimi on Mr Simple reviewida, hoopis süüa tegema.

I'm walkin' to the day~

Nii, ma olen nüüd tagasi Eestimaa pinnal ja seoses sellega ka ~back at microphone~.

Mul on kella viieni hommikul vaja aega parajaks teha, sest siis näen viimaks midagi ka otse ära. Kui just SME ei otsusta pussy olla ja mv hiljem välja lasta. Arvestades minu vedamist ja maailmas valitsevaid seaduspärasusi, nad ilmselt teevadki seda. Õnneks ei ole mitte tuttu jäämine raske: esiteks pole mul üldse und ja teiseks, mul on niiii palju asju, mida netis teha. Näiteks vaatasin just pea 85 lk Suju news’e läbi. Veel on mul sadades lehekülgedes erinevaid tumblreid läbi kammida, mis – ma kardan küll – sisaldavad suures osas samu asju, but well, nad teevad seda ju alati. Ning boše moi, kahe nädala jagu Suju fanfice, millest tuleb õiged ja head üles leida.

Väike matemaatika: 14 päeva, 20-30 fici päevas, oma 400 juttu kokku, neist parematel päevadel (lähtudes statistilisest keskmisest) lausa viis head, halvematel 0 või üks; kokku ikka kenake hulk lugemisvara. Oi jah, mida teadust. Ma süüdistan kellaaega ja reisiväsimust ja seda, et täna sai liiga palju magatud ja autoga sõidetud.

 Ok, see on random pilt, mis ei lähe konteksti, aga ilma tundus nii tühi. Seda enam, et see on ilus profiil ja kui ta oma juukseid nii koolutab, näeb Eunhyuk paganama hea välja. Nagu mingi cool blond poizu. .

Jõudsime Eestisse nimelt alles kolmanda öösel kell kolm. Ja Tõrva tagasi alles õhtuks.

Laev oli jobu ja jäi hiljaks pluss hilines ka merel tunnike. Nii et Helsinkist Tallinna tulek võttis koos passimisega aega seitse tundi. Kui Tamperest tulek kaasa arvata, siis veel pea kolm tundi juurde. Iseeneset oli see üks randomim laevareis, mis meil on olnud. Paat oli praktiliselt inimtühi, aga samas oli kogu kõht rekkasid täis. Peale meie olidki seal vist vaid paar peret ja rekkamehed. Viskasime end Miaga pärast kesköist suurt õgimist (oi kui solvunud me kõik papsi peale alguses olime, aga pärast lahenes kõik rõõmsalt) mänguautomaatide vahele põrandale ja avasime läpsi. Point oli selles, et meil oli seinakontakti vaja ja ainus koht oli mänguautomaatide pikendusjuhe. Me oleks vist mõne neist välja tõmmanud, kui vaba auku poleks olnud. Üks tüüp magas otse meie kõrval põrandal, aga me rõkkasime kogu aeg valjult ja naersime, nii et ta põgenes lõpuks ära. Bad for him.

Meil õnnestus isegi laeva netti minna, mis oli super-shuper.

Sest me saime SUJU uust albumit kuulata!

See on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea. Ma arvan, et see on kõige parem Suju album, isegi parem kui Sorry-Sorry. Kiired ja aeglased laulud on tasakaalus ja head tümakat on palju, mis teeb mu õnnelikuks, sest Liisa teadupärast armastab head tümakat. Ma pole mingi muusikakriitik ega muidu ekspert, kuid sound on kuidagi eriti mõnusa tänapäevase kõlaga. Nagu päris laulud, ütleb Mia selle kohta. Mitte aasia pop, vaid täiesti läänelik kõla. Ok, aasialike laule on ka, aga nad reaalselt kõlavad nii, nagu nad oleks arenenud. Või mida iganes, ma kõlan suti tobedalt; inimene ei tohiks kell kolm öösel albumiarvustusi kirjutada.

Viimasel õhtul Soomes õnnestus mul minutilised previewd ära kuulata pluss mõnda laulu korralikult. Täpselt siis, kui ma Mr Simple’it esimest korda kuulasin, tabas papsi aevastushoog, nii et jah, see sai veidi segatud. Ja laevas pidime me klappe jagama. Aga täna sain ma viimaks kogu albmi otsast lõpuni ära kuulata. Ma pidin vahepeal pausi tegema, et köögis erutunult üles-alla hüppata ja empsile jahuda, kui hea see on. Reaalselt siputasin kätega ja karglesin, endal silmad niisked.

Teate ju, kuidas inimesed ütlevad, et nad nutsid millegi peale, ehkki tegelikult ei nutnud. Well, ma hakkasin päriselt nutma. Juba esimesel õhtul peale kolme preview kuulamist olid mul silmad märjad. Ja ka täna.

On kolm laulu, mille peale mu silmad eritivniiskeks tõmbusid, sest need on lihtsalt nii paganama head: „Opera“, „Walkin’“ ja „My love, my kiss, my heart“. Nad on kõik üsna erinevad, aga meeldivad mulle juba praegu nii väga. Kui sulle lugu kohe esimesel kuulamisel meeldima hakkab, teas sa, et see on õige lugu.

Everyone says all the love and betrayal they’ve dreamed of is contained in these short three or four minutes

Mulle meeldib „Mr Simple“ ka väga, aga kui ma oleks managmentis, siis ma oleks title song’iks valinud kindlasti „Opera“. Selle dramaatiline kõla ja sõnad annavad nii häid võimalusi suurepärase mv tegemiseks ning ma loodan, et nad vähemalt promõudivad seda „Mr Simple’“ kõrval. Ikkagi teine laul ju. Võiks ju unistada, et nad teevad sellele video, aga ma tean, et ei tee. Run-up video on alati uus laul. Seda enam, et SMEnt ei oskakski sellist mv-d teha, nagu ma ette kujutan (ülidramaatiline ja ladygagalik, võite selles kindlad olla. Selle sõnad annavad nii häid võimalusi). Võib-olla vaid need YG tüübid, kes Big Bangile videosid teevad, saaks talutavalt hakkama. Oh, ja bridge on lihtsalt super. Miks on nii, et parim koht laulust kestab alati kõige vähem aega?

„Walkin’“ on aga lihtsalt nii stiilne, armas ja professionaalne korraga. Maria kommenteeris, et nagu Bruno Mars. Henzzile kohe kindlasti meeldib see lugu, eksole. Esimene laul albumilt, mis mul kummitab. I’m walkin’ to the day~

„My love, my kiss, my heart“ oli esimesel kuulamisel nagu Vau ruudus. Lihtsalt vau. Kuulasin kohe mitu korda järjest, ammulisui ja tiisikusehaige ilmega, safiirsinised pisarad laugudel helklemas, kui esmaklassilisel sentimentaalsel elfil, kes ma salaja olen. 

Ma teadsin, et see on KRY lugu, mistõttu (tunnistan pattu, häbi mulle) eeldasin, et see on tüüpiline veidi igavapoolne Korea ballaad. Oi kuidas ma eksisin! Kui kõik ballaadid sellised oleks, kuulaks ma neid ilmselt rohkem ja mitte ainult oma unelistis (kui ma olen oma insomniaci öödel endale rahulikku muusikat pannud, on kindel laks, et ma jään „Seven years of love’’ ajal alati magama. Algust veel mäletan, lõpu ajal magan aga norinal).

Igatahes Maria nimetas seda tränaballaadiks. Minu meelest on sel sarnast hõngu nagu „Monster’il“, mis on ülde üks Suju parimaid lugusid. Pole ime, et see mulle meeldib.

Oeh, peaks veel kirjutama, aga siis läheks pikaks. Pärast MV välja tulekut ehk.

Mida ma ootan kannatamatult. Tunnike veel.

PS. Ma sain täna teada, et ma olen õrn nagu pehme jäätis. Well then.

It's spazzing time!

Ma olen fandomis ajast nii maha jäänud ja mul on nii palju catching upi teha ja nii palju mõtteid, et ma ei tea, millest alustada.

Seetõttu oleme loogilised ja alustame lõpust.

Eile öösel sättisin end siis arvuti ette, netipulk pooleldi soome keelne ja mida veel. Kell kaks asusin refreshima. Ja veel kord. Ja veel kord. Mia läks lõpuks magama, aga ma püsisin üleval. Niikinii mul oli vaja alles kõik teaser pildid üle vaadata, nii et tegemist oli. Aga jah, kui poole neljaks polnud midagi tulnud, otsustasin põhku pugeda, sest jõle piinlik ju, kui sa oled külas ja teiste netti kasutad ning varane töölemineja sind ikka veel läpaka taga istumas leiab.

Aga täna hommikul sai need siis ära nähtud, isegi tüdrukud tulid vaatama, ehkki nad ei mõistnud, miks see nii lühike on.

Esimesed mõtted (teise teaseri kohta, sest seda nägin ma enne):

• Kyuhyun, oota see on Kyuhyun? Väää, niiii ilus lainer.
• Oo jee, korralik tümakas. Kuigi ilmselt pole sel lauluga midagi pistmist
• Kangin? Kangin videos? Wait, see on hoopis Sungmin...
• Ryeowook üritab silmadega seksida
• Yesung on seks jalgadel ja ta tahab sind ilmselt ära tappa. Ja võib-olla enne põõsasse tõmmata.
• Bondage? Kinky...

Igatahes, see on nagu mingi erootilise alatooniga thriller, kus pihv ei saa aru, kas ta kujutab seda kõike ette või mitte. Ja natuke nagu õudusfilm ka, eriti need mustad tühjad silmad ja mõranevad kehad. Ma kujutan ette, et ses filmis oleks üsna sadomaso seksitseene ja korralikku psühhoterrorit. Selline veidi creepy õhustik ja abusive relatonship. Ma ei tea ise ka kust, aga mulle lihtsalt tulevad sellised mõtted.

Teine teaser:

• Kyuhyun kõnnib. Ja kõnnib. Selg sirgu, poiss. Oota, see on ju nüüd Siwon. Lol, Kyuhyun digimuutub Siwonomonikis
• Oh, see on jälle see tüüp, kes neid mõnusaid laule laulab. Maria tähelepanek: ilmselt meeldib talle see laul rohkem, kui Suju enda uus lugu.
• Kellel nii jube mohikaanlase soeng on?
• Oo, jälle kast? Well, nad on ju Suju, mida sa loodad.
• Teukie ilme on kuidagi...awkward
• Võtan sõnad tagasi, Shindongi ilme on awkward.
• Yesung tahab sind endiselt tappa ja Sungmin on ikka Kangin.
• Donghae on kõigi teistega võrreldes nii vähe yeah, I’m dark and sexy. Ausalt öeldes ta ei jätagi seksmaniakki muljet

Igatahes, selleks hetkeks kui video välja tuleb, olen ma tagasi Eestis. Küll ma siis kirjutan oma seiklustest (nii Soomemaal kui ka kuidas ma netita üritasin end Sujuga kursis hoida) Homme öösel jõuame Tallinna, nii et albumi väljatulekut ma kahjuks kohe ei näe.

Aga senikaua, kui ma ei tea, milline see lugu on, laulan ma seda – otseloomulikult – Mr Taxi viisil.

Mr Simple, Simple, Simple~