Sunday, November 23, 2014

It's lonely in the saddle since my horse died



Ei ole vahet, kas ma olen seitse (14, 20, 24), kuid esimest lund nähes on mu reaktsioon jäänud endiseks: kilkega hüüatan ma ehtlapselikul toonil – sajab! –  ja torman siis akna alla, kus ma nina vastu klaasi surutud, õnnelikult väljas valitsevat pilti imetlema jään.
Sest ehkki veebruari lõpuks on mul talvest sügavalt siiber, on talve alguses midagi nõidusliku. Kõigepealt see eel-talv, kui esimest lund pole veel olnud, aga väljas on juba miinused ja hommikul kattab maad kirmetis ning kus end ootamatult ilmutanud päikesekiir annab taevale talvise värvingu ja sa käid külmetavatele kõrvadele vaatamata inertsist ikka veel paljapäi.
Ja siis muidugi esimene lumi. See ei ole veel päris talv, aga see on talveootuse üks kulminatsioone. Koos jõuludega, sest mis on talveootus muud kui üks suur jõuluootus?

See aasta tabas viimane mind lausa kaks nädalat enne detsembrit. Mõtelda, isegi advent pole veel käes, aga mul on soovinimekiri juba tehtud. Võimekas olete, naiskodanik.

Eelmine nädal tähistasime küll veidi hilinenult Irka sünnipäeva, kus Metsiku Lääne stiil tähendas, et absoluutselt kõik olid kohale ilmunud ruudulistes pluusides. Ühe erandiga. Nimelt üks tütarlaps tuli lehmana.
Winchesterid appruuvivad, eks ole.

Tegime seda, mida läänes ikka tehti:
Röövisime ronge ja olime Kadiga võidukad
Kummutasime Jacki
Puhusime suitseva tuki otsast immaginaarset suitsu
Üritasime mitte tripperit saada
Ratsutasime päikeseloojangusse
Varastasime kroone ja kergitasime kulme
Poseerisime wanted postrite tarvis
Ei astunudki sõnniku sisse
 Modellinduse kaks palet

I girl with a golden gun


Kyuhyun sai oma esimesed soolovõidud kätte, nii et kongratulatsioonid. Zhou mi kepsutas kõrval nagu ülierutatud viieaastane ja oli üldse nunnu kuubis. Hakka või jälle Qmi’d lugema. Materjaligi peaks olema, arvestades et ma pole kaks pool aastat suju fice lugenud. (ja tollal suutsin ma nii palju Qmi’d lugeda, et olin lõpuks suurest ficinäljast sunnitud isegi asian fanficside poole pöörduma. Kohutav. Kuigi üks täitsa hea üllitis seal ju oli...)

Ficidest rääkides, murdsin üleeile õhtul oma fici tsölibaati. Kaks kuud ilma fici pojukesetagi ja nüüd sai üks tagasihoidlik 75k Les Mis jutt ette võetud. Jah, olid ajad, mil ma oleks selle liigpikaks kuulutanud. Eks ta ole.
Laia ringi küsimus, mis on kõige pikem fic, mille te läbi lugenud olete?
Mul oli selleks vist üks „Vampire knighti“ fic, midagi 165k sõnaga ja muidugi ma lugesin seda tol nädalal, kui mul oli vaja ajaloo ettekannet kirjutada.
Siis üks esimesi SPN Deancas (suck it up, ackles) fice, mida ma lugesin ja mis oli kindlasti üle 100k sõna ja mis (wow), oli Jane Eyre!AU, kus Dean oli muidugi mr Rochester ja Cas teadagi kes. Ning see oli igati okidoki, mis sest, et kõnealune originaalteos mind üldiselt pigem ärritas.
Ja muidugi tuleks siin esitada veel terve rida liigpikkasid spn fice.

Ma ise eelistan fice, mis jäävad kuhugi 10-15k-50k sõna vahele.
Sest kui jutt on väga pikk, muutun ma kahtlustavaks. Äkki see on sitasti kirjutatud? (teate küll neid 200k sõnased kolme miljoni chäppiga üllitisi, mis on paras K. Perry laul). Ja kui ei olegi sitasti kirjutatud, kaasnevad sellega ikkagi ohud. Ma üritan selle korraga läbi lugeda ja väsin enne lõppu ära. Mulle meeldib vaid esimene 2/3 ficist. Ma unustan seda hiljem edasi lugeda (been there done that).
Lühikese ficiga kaasneb ka rida probleeme. Esiteks muidugi, ta on liiga lühike. Võib-olla sitasti kirjutatud. Või pretentious klizee. (vähemalt ei lähe aeg raisku)
Kunagi hallidel aegadel kpop fandomis loeti fici, mis olid 6000+, juba pikaks. Sealt võis loota juba üsna kindlat kvaliteeti. Nüüdsel ajal on see muidugi naeruväärne pikkus. Ehkki tegelikult nõudis neis nappides raamised kirjutamine üsna head oskust.

Oh ja muidugi Supernatural.
SPN eelised: nii palju häid fice!
SPN miinused: nii palju kõntsa, mille vahelt need parimad üles leida

Ja minu värske „Hüljatute“ kogemus.
Plussid: nii palju E/R college!AU’sid
Miinused: nii palju E/R college!AU’sid

You see where i’m standing.
(Mitte et spn just pairingute valikuga hiilgaks. Kuigi kummalisel kombel eksisteerib selles üdini homoerootilises fandomis vägagi tugev gen fic – nähtus, mis hakkab vist vaikselt välja surema)

Oh Supernatural. Viimased kaks osa on mu fiilingud jälle tagasi toonud, sest kui on üks asi, mida nad oskavad, siis see on enda üle nalja heitmine. Ja ma sain viimaks oma muusikal osa! Mitte küll nii nagu ma lootsin, aga ma olen siiski rahul. Sest muidugi ma olin selle osa pärast mures, aga lõpuks kukkus ju hästi välja. Väga meta. Kuigi natuke second hand embarrassement momenteid oli ka. Ja wow, Dean hakkab tõesti ’isa’ vanusesse jõudma.
Ja siis see viimane Cluedo osa. Meeldivad mulle ikka need suletud ruumi mõrvamüsteeriumid. (Lol ning minu ja õe tegelaskujud said personaalselt ära mainitud.)

Mis tuletab mulle meelde, „How to get away with murder“! #naerab maniakaalselt.
Haaa, ma teadsin, et ta on kindlasti involved! (aga et ma ei tea, kaugel Sandra on, siis ma rohkem ei kirjuta.)

Tänan.

Tuesday, November 18, 2014

Muinasjutt prints Kyuhyunist ja igavesest sügisest



Hilissügis akna taga
Koltund lehed, raagus puud
Soojas kodus läpsi taga
Liisal lahti on juutuub.

Tema kallis Kyuhyun bb
Viimaks maha sai ta ju
Millega? Eks albumiga.
Jälle lahti on juutuub.

Laulu nime aga Liisa
Kirjutada küll ei saa
Hääldamatu monster: At gwangwhamun
Lihtsalt sisse lööb ta „a“.

Siis kui skipitud reklaam on
Klahvihelid täitvad tuba
Keset heledat ekraani
üles ärkab Kyuhyun-ah.

Silmad paistes, nägu loppis
On see iidol siis või mis
Liisa pisikene dumpling
Esmaklassiline prints.

Paljad varbad, sokkes jalad
Punav kampsun, pintsak pruun
On’s ta hipster siis või nohik
Seda teab vaid cordi-noon’

Melanhoolia ja retro
Stiili on ja nalja ka:
Mäletate seda korda
kui end vanni uputas?

Kyuface jätta meelde nüüd:
Vann on pesemise paik.
Vees kui lebad täies rüüs,
välja näed kui neitsi laip.

Veel sa proovi meelde jätta:
sõrmused ei ole söök.
Neelad neid ning jäädki hätta
Lämbud veel, no on siis nöök!

Muutub kaader, muutub võte
Kyuhyun silmi pilgutab
Keset valgustite helki
mingeid sõnu loobib ta.

Tõlge? Küsite. No milleks?
Tunne, viisijupp ja hing
Mahe hääl ja tuttav lause.
Ilmselt –
armastan ma sind.

Viimne kaader. Vana klaver.
Juba hääbumas on raam.
Õhku küsimus jääb siiski,
Kes küll on see kaunis daam?

*

Hilissügis akna taga
Koltund lehed, raagus puud
Soojas kodus läpsi taga
Liisal lahti on juutuub.

Friday, November 7, 2014

Of cats and women



KYUHYUUUUUUUUUN~!

That’s it, that’s the post.
See you next time.

Ehk nii peale nelja aastat sooloalbumi ootamist, laseb Kyuhyun selle viimaks välja. Ma pean tunnistama, et see Smendi fännimoosimistaktika mulle meeldib: esmalt gentelman Mimi, nüüd Kyuface. 
 Natuke tumedat huulepulka ja ongi tummfilmi staar valmis

Kui Zhou Mi puhul olin ma all: andke mulle hiina tümakat (ja kpop jumalad kuulsid ja isegi ei jätnud mind täitsa kuivale), siis Kyuhyuni puhul olen ma suht: andke mulle palju vanakooli ballaade! Tal on nii ilus madal mahe hääl, mis sobib just vanamoodsa kõlaga kokku. Lol, mul ei tule hetkel selle saate nimi meelde, kus ta eriti profilt troti laule laulis, aga ma mäletan et ta pani võistluse kinni. Selline möödund kümnendite estraadilaulik, et hoia ja keela.
Millest ma albumil aga eriti ei hooliks? Kõik jazz-soulilik, idk ma ei tea kuidas seda zanri tegelikult nimetada, igav rnb, mida viimasel ajal liiga palju viljeletakse. Teate, selline saba ja sarveteta tüütu inisemine. Well, lõpuks on albumil niikuinii umbes viis laulu. Ja Eunhyuk on ilmselt neid kõiki tüdimuseni kuulnud.

(random kõrvalepõige: kes on üldse suju dormi jäänud? Nad vist kolisid oma eelmisest kohast ära. Ja rahulike dorm sisaldas ju Eunhyuki, Kyuhyuni ja Sungmini, kes kolis ka juba jupp aega tagasi välja. Mõtleda, et kunagi olin ma totaalne ekspert, kes mis korrusel elab ja kellega tuba jagab.)

Niisiis. Zhou Mi „Rewind“
  • Nagu alati, kui eksisteerib nii korea kui hiina versioon, meeldib mulle viimane rohkem. Eriti praegu, sest Mimi on ikkagi zhongguoren.
  • Laul on täitsa hea. Tänu stop rewind rewind kohale lausa väga hea. Paneb kohe kaasa snäppima. Ja liigutused on lihtsad, aga ägedad. Me ju kõik teame, et Zhou mi pole just suju esitantsija. Aga tal on pikd koivad ja nendega annab imesid teha
  • Oh ja ta kitsad puusad, mis neis mustades nahkpükstes lihtsalt hurmavad välja näevad! Üldse näeb ta hea välja, paras Kangta ja Siwoni vend.
  • Lol aga püüab palju ta püüab dark and sexy and sad olla, lõpuks teeb tüüp ikka oma trademark sunshine naeratust, mis on nii ere, et vaataja saab päikesepiste.
  • See must run devil run stiilis kapuutsiga hõlst on mu lemmik. Väga diiva.
  • Mv plot sai alguse siis sellest, et tüdruk loopis Zhou mi juustesse penoplastitükke. Muidugi tuli sellest tüli, ma mõtlen c’mon, fashion gentelman Mimi ei saa ringi käia nagu tal oleks raskekujuline kõõm
  • Mimi võttis särgi seljast ära. Esimene reaktsioon, kui Kadi seda ütles (yep, ma sain mv’le spoileri), oli nooooooooo~. Aga kui ma seda nägin, olin ma suht lol. Ja siis: wow, keegi on jõusaalis käinud. Vägagi aksepteeritav muskulatuur.
  • Lõpus see eriti karjuvalt sinine torso, mis lühikeseks hetkeks Zhou mi peaga ühtis. I was amused.

***

Halloweeni tähistasime Kadi pool, kes pool aega oli küll siruli, aga tema kasside armee võttis hostikohustused üle, nii et pole hullu.
Sädelevad kokteilikõrred ja vihmavarjud. Liiga palju sinist lauavärvi ja toontoonis dringid. Tavapärasest viisteist senti pikem Liisa. Uus ootamatu teema: poisid. Ilus.
Algne plaan oli minna Lady Gagana, aga lõpuks kukkus pigem temast inspireeritud look välja. Kui ma end kodus üles lõin, küsis venna, kas ma lähen mõrvarina. 
 (Mõrsukdaamid liikvel hämaruses taas on tänavatel, tänavatel laternate all
Ning su hinge lahjast kaapest, verest luige kaela ümber, kaela ümber neil on valge sall.)

 Kassidele pakkus mu loor suurt huvi


Lisaks Mõrtsukdaamile suutsin ma kehastuda veel Kayakoks...

...ja oma endiseks kirjandusõpetajaks

Tegelikult oli kogu look muidugi kantud mu uutest kingadest
Jah. 
Kass arvas ilmselt, et me oleme napakad.

 

Ja üle mitme kuu sain AL’iga kokku, mistõttu on ehk vabandatav, et ma pläkustasime pea viis tundi järjest. Päris mitu seltskonda jõudis ikka meie kõrvallauast läbi käia.
Ühel hetkel jõudsime jutujärjega luuleni, ehk Liisa teatas, et ta enam ei luuleta või kui siis ainult kupleesid ja vemmelvärsse. Ja tõenduseks tõin kuuldavale järgnevad read:

Tahan tulla sinu sisse
Jumaldada sinu tisse
Altarile ohvreid tuua
Sinu sugu uueks luua

Tõsine lembeluulik olen ikka.

Seniks, Kyuhyuni mv teaserini.