Monday, February 27, 2012

Go, nigga, go!


Nüüd ma pole küll kaua aega kribanud. Vahepeal tundus, et ma hakkan jälle aktiivseks blogijaks, aga nääh. Ma räägin ja mõtlen kirjutamisest vist rohkem, kui ma seda tegelikult teen.

Alustuseks siis, palju õnne Ryeowookile ja Siwonile lõpetamise puhul! Kuigi ma pean tunnistama, et ma arvasin, et Siwon õpib kehakultuuri...

Nüüd, kus vabariigi aastapäev on tulnud ja läinud, oleks sobilik rääkida hoopis oma põnevast sõbrapäevast. Nimelt oli mul Kyuhyuni-vääriline peavalu, mis peale rohket tablettineelamist kuhugi ei kadunud ja nii möödus mu päev hurmavas valuvines. Pilt virvendas ees ja süda oli paha. Vot kui kaunis. Aga õhtul vahtisin LOTRi viimast osa, õnnelik vallaline nagu ma olen, ja olemine läks kohe paremaks. Väga sobilikult nägin pärast tumblrisügavustes päevakohast salmikest: 

Roses are red, violets blue
Boromir will  always be better than you.
Happy Valentine's, Faramir!
Väga naljakas. Väga kurb.

Tavakohaselt pühade ajal Tõrvas. 24. hommikul sai kenasti pidulikust aktusest ja pärjapanekust osa võetud. Isegi Treffi tekli panin pähe, et patriootilisem oleks. Kirikuõpetaja surus kätt ja soovis head tähistamist, mis on alati nii naljakas, sest ma isegi ei ela siin, rääkimata tublist kogudude liikmeks olemisest. Aga kuidagi oleme me tal meeles. Õhtu sai siis õgitud ja papsi ja onuga klaverit mängitud ja lauldud. Et keegi teine ei olnud varblastele pretendeerimas, sain neid endale niipalju segada, kui ise tahtsin. Ühesõnaga - palju. Hakkasid teised va kuplile. Miat nimelt ei olnud ja Krõõt jõudis hilja, sest mõlemal oli noorte inimeste pidusid ka. Õeke käis nimelt Winterjamil ja nägi Head Huntersi ära, kes oli Qlimaxit ka teinud ja otseloomulikult oli see ülivinge.

Ja nüüd kpop maailma juurde!


Big Bang’i kauaoodatud comeback! Mõningaid mõtteid MV’st:
  • Lol, kuidas tunda ära Big Bangi videot? – Kusagil peab olema üks valge tüdruk.
  • Ja mingi väljamaa nukatagune.
  • Kas laulu pealkiri sümboliseerib TOPi sinist juust?
  • Seungril on pliiats kõrva taga. (mis hiljem siiski kõrvarõngaks osutus)
  • Jooksev TOP näeb totter välja. TOP ei jookse. TOP kulgeb. Õilsalt. Nagu õilis kulgeja. Ei sülita kaevu.
  • Taejong on ikka rakelt nigga hääle ja välimusega. Ja aparently laulab: go, nigga, go! (õekese lõbustav tähelepanek)
  • Nad ei ütlegi kordagi 2012. Ma olen nii pettunud.
Kokkuvõttes on see päris chill laul, meeldis mulle kohe, rahulik, aga tümmiga, ning kategoriseerub kindlasti päris lauluna. Üks koht meenutab Heechuli ja tema mehe laulu. Võiks olla mõnes filmis. Mv on selline kulgev ja rahulik ja otseselt esime korraga nii tugevat muljet ei jätnud, kuigi ma võin aimata, et härrased S ja M kannavad oma esmaspäevases videoarvustuses mitmesugustes värvigammades ja karvasuseastmetes parukaid. See-eest on YG videodel alatu full hd kvaliteet.

Miss A „Touchi“ algus on õe sõnul täpselt samasugune Inna „10 minutes’iga“. Pange kaks laulu kõrvuti ja veenduge ise. Tõesti on. Lol, selle laulu puhul meeldisid mulle kümme esimest sekundit kõige rohkem, siis hakkas laul pihta. Ilmselgelt mulle meeldivad teaserite heliklipid. Mr Simple’i teaser meeldis mulle igatahes rohkem kui päris mv.

Henry „Give me everything tonight“ cover on nii hea. Kes iganes neid üles võttis, teeb meisterlikku tööd. Oleme ausad, Henzzzile sobib popmuusika, tal on annet ja ta oskab end promotida. Ta nõrgim lüli on ilmselt ta lauluoskus, kuid see pole tal ju sugugi halb. Ma loodan, et niipea, kui leping lõpeb, pühib ta Korea tolmu jalgadelt ja asub Kanadamaal oma sooloalbumi kallal töötama. Ikkagi mu lemmik pisike popstaar. Lol, ja kas mulle ainult tundub või näeb ta tõesti iga päevaga ühe noorem välja. Paras viieteistaastane poizike ruudus.


Unenäod. Ma oleks pidanud mõnest juba varem rääkima, sest ma tean, et ma olen mingi toreda Henry unenäo ära unustanud.
  • Unenägu, kus ma olin Kyuhyun. See oli ropult põnev, pooleldi õudukas, pooleldi thriller ja lahend hakkas just selguma, kui issi mind üles ajas. Ma üritasin seda paaniliselt edasi näha, vajusingi tagasi unne ja ärgates olin kogu sisu unustanud. Aga jah, ma tean, et see oli põnev, aga mis seal juhtus – mälust pühitud.
  • Põhimõtteliselt oli tegemist bordelli või millegi taolisega. Hinnakirjas olid märgitud valikud, keda sa tahad endale tellida ja kes sa ise tahad olla. Ja minu tegelane otsustas mingil põhjusel, et tahab olla Victoria ja valis endale namjaks muidugi Nichkhuni. Tulemus: mina/Victoria olen nüüd unenäomaastikul Nichkhuniga naughty naughty olnud. Ja kõik see juhtus Tõrva diivanil. Herr Jung, sul pole õrna aimugi.
  • Lol, Midsommer Murders/LOTR crossover. Inspektor Barnaby ja üks tema seerudest (ei mäleta, kes) olid Frodo ja Sam ja pidid sõrmuse hävitama. Selgelt silme ees pilk, kus nad jooksid üle laavajõe kohal kummuva kitsukese silla, neid jälitamas kari orke ja musti ratsanikke. Ma olen ikka raskelt fandom inimene vist.

Lõpetuseks pisike lauluke. Esitada „Viie väikese koreapoja“ viisil.

Kolmteist väikest sujukest lava peal reas
Üks kaotsi läks, näed kahtteist veel seal
Väike suju, väike suju, rõõmus ja kraps
Väike suju, väike suju, plehku läks!

Jätkata kuni jõuate last man standinguni.

Friday, February 17, 2012

Paljud mehed sind hüüavad kompvek


Lol, värske oleme-fandomis-aktiivne lainel tegin endale viimaks lj. Mitte, et ma seda ilmselt kasutama hakkaksin, nõup, puhtalt stalkimiseesmärgil. Sellest hoolimata tahaks sellele nagu suti kenamat välimust anda ja holy shit, ma kas olen liiga vana või arvutitega tõesti vaenujalal, kuid ma ei saa õhkagi aru. Kas keegi noorem ja kogenum oskab mind õpetada?
Lol, ilus moment oli muidugi see, kui lj mulle teatas: you have only on friend. Mitte: you have one friend, vaid ikka you have ONLY one friend. Well, tänan tähelepaneku eest. Vähemalt on mul see ükski sõber.

See tuletab mulle meelde, et ma vaatasin viimaks „Social networki“ ära ja omg, mulle meeldis see film täiega! See on nii tore tunne, kui sa kohe filmi alguses oled täiega giddy ja saad aru, et järgenvad tunnid saavad mõnusad olema. Lolida sai, stiilne oli, pea kõik tegelased olid hea välimusega ja mõtlema pani ka. Ja see ficlet muutus ka kohe palju mõistetavamaks.
I was your only friend. You had one friend. Sobib konteksti sajaprotsendiliselt.

U-Kissil tulid uued mv’id välja ja kassa näed, nad hoiavad tränalippu endiselt kõrgel. Minoorse kõlaga klubitümm on mu endisele punkrock südamele nagu külm õlu peojärgsel hommikul – igati tervitatud ja tore nähtus. Naljakal kombel jäi mulle aeglane laul esimese hooga paremini meelde. Võtteplats meenutas veidi NewSi „Hoshi wo mesashite“ oma ja iseeneset oli laul ka üsna jaapanipärase kõlaga (ja pikkusega. Kuulasin üks päev KAT-TUNi ja playlist kestis lihtsalt nii palju kauem, sest laulud on oma 1/3 võrra pikemad). Kiseop tegi muidugi mõlemas videos seda, milles ta tugev on: nimelt oli ilus. Kevin nägi...mehisem välja/mitte nii feminiine? AJ oli lahe (mis numsud kõrvad~), Dongho igavesti muutumatu namjahäälega omnom poizike ja Eli asshole olekuga asshole. Soohyuni lauluhääl täidab mind alati hämmeldusega, sest damit, tüüp on pagana hea, ja ma sain ootamatult aru, et ka Hoonipoiss oskab lõõritada. Kohe tuli tahtmine mingit U-Kissi asja vaadata.
 Kiseop being pretty

Exopoiste teaserid jätkavad samuti hoogsalt tulemist. Kui mul oli vahepeal tekkinud naiivne arvamus, et ma tean neist umbes juba pooli, siis mv teaseri väljatulekuga purunes see arvamus klirinal kildudeks. Mul pole õrna aimugi, kuidas ma Lu Hanil ja Se Hunil vahet hakkan tegema. Ok, näod suudan ma veel kuidagi meelde jätta, aga kuidas pagana pärast mäletan ma kumb on kumma nimi? Video kontekstis suutsin ma ausalt öeldes ilmeksimatult eristada vaid Kai ja Tao lõusta. Kai lõusta ei tunneks vist küll vaid pime ära ning Taol on selline esmaklassiline psühhopaadi feiss ja iseloomulik ninja assassini pilk. Ma panen suuri lootusi nende iseloomudele, eks ole.
Lol, mul on kaks psühholõusta alamääratlust:
Manipulatorface: lõust, mis näeb nunnukas ja ohutu välja, aga pilgust näed sa ära, et tüüp on tegelikult väikest viisi psühho (vt Kyuface)
Psychopathface: lõust, mille puhul sa saad kohe sellest faktist aru (vt Tao)
 Serial killer didi

Kui Xiani WGMi sai lausa kaks korda vaadatud. Esimene kord hiina keeles (sai isegi mõnest vestlusest hea kujutlusvõimega üsna hästi aru), teine kord subitult. Noh, subsiteta oli vähem piinlik, aga. Tegelikult see ei olnudki nii kohutavat second-hand embarrassmenti tekitav, kui ma kartsin. Oh, ma lolisin küll, aga selle pärast, et see oli nunnu~(ok, suti piinlik ikka ka). See, kuidas Kyuhyun närviliselt naeratas, hambad kokku surutud ja huulenurgad aktiivses liikumises, well ta tegi seda päris palju. Kõige müstilisem oli aga tõsiasi, et armukadedus level mu kehas oli tasemel zero. Seda polnudki. Nad olid kahekesi liiga toredad. Ja Kyubb oma aeglase hiina keelega...ah, fetiš! Ja ta laulis „New endless love’i“, mis on üks mu lemmik hiina soolodest, läpakas voodil nende kahe vahel nagu barrikaad. Ja üritas oma naist ära mürgitada. Ühesõnaga, Kyuhyun oli nunnu ja feil. Mida pole ilmselt tarvis tõestada.

Ma tahaks endale sellist kampsunit, nagu Kyuhyunil Najingis oli. Ma olen seda vist juba maininud. Rahasäästmiseesmärgil (üks sõna?) olen ma poodlemist vältinud, aga nüüd tegin taas väikse second-hand tripi. Ei ostnud midagi ehkki jah, kampsikute osas hoidsin silmad lahti. Super show fondi tõttu on ainus asi, mida ma veel vabatahtlikult olen nõus ostma, alkohol. Süüa ei osta ma enam aastaid. Töötan vaikselt oma self-destruction 2012 plaani kallal. Alla aasta ikkagi elada.
Väga kurb lugu, ütleks Taeyang. Ainuke bigubängu, kelle soeng veel kergelt meenutab inimjuukseid.

Ootan Big Bangi comebacki. Mu telefon vajab nimelt hädasti uut helinat.

Taevas sinetav ja hämar,
Kuhugi on kadund kuu.
Sulalumine on tänav,
Sinine on TOPi juus.

PS. Paistab, et mu blogisse on tekkimas luulenurk

Sunday, February 12, 2012

Armastuses ja anarhias on kõik lubatud

Qmiday sai läbi. Nuuks-nuuks, mida ma nüüd oma päevadega küll peale hakkan.
Mu maitse on vist veelgi karmimaks läinud, sest ehkki üldiselt meeldisid mulle enamus jutud, jätsid sügavama mulje ainult mõned. Ma pean veel oma lemmiku üle mõtisklema. Tore on see-eest arvata, kes mida kirjutas. Nelja jutu puhul olen ma sada protsenti kindel ja paari puhul kahtlustan. Ja need on kõik tugevamad ficid, sest heade autorite stiili ma tunnen. Nüüd ma pean endaga võitlust, kas teha endale lj account ja proovida ka arvata. Seda enam, et mul läheb seda accounti varsti ehk vaja.
Fanfici maailmas oli muidu vahepeal paras mõõnaperiood ja keegi minu lemmikutest ei postitanud midagi. Ma loodan, et nüüd kus fic exchange seljataga, on neil taas aega.
Fanficid on ikka selline raburabu. I’m such a sucker for good fic, mis on ka üks põhjustest, miks mu otp on Qmi. Palju häid autoreid, kelle karaktiseerigutega ma nõustun, seepärast! Ja noh, Zhou Mi on Zhou Mi ja muudab seetõttu kõik palju...usutavamaks. Kyuhyun võib ju olla straightim kui elektripost (mis suure tormi korral ikkagi murdub), kuid Zhou Mi ratsutab hõbedase ükssarviku seljas üle pilveväljade, keha ümber mässitud vikerkaarekarva tooga, ja levitab kullatolmu.
                                                                      Fabulous Mimi

Kui juba ficinduseks läks, siis – mul on jälle uus idee. Pagan küll, tüdruk, mõned jutud on sul juba pea aasta aega pooleli ja sa tahad jälle millegi uuega alustada (et see siis sama moodi lõpetamata jätta). Lisaks peaks end käsile võtma ja inglise keeles kribama. Laiem audients pluss lihtsalt harjutamise mõttes. Siiani olen vaevunud ühe lühikese Qmi ära tõlkima ja hakkasin ka „Poisid ei ta ise ka“ Kyumin eellugu algusest saadik inglise keeles kirjutama. Ja tegin seda tehes kohutava avastuse. Ma ei oska enam inglise keeles kirjutada. Mis on nüri, sest kui ma inglise keeles loen, tean ma kõiki neid sõnu ja konstruktsioone, kui ma aga ise kirjutama asun, teen ma paremal juhul kohutavaid spelling vigu ja halvemal juhul ei tule mulle sõna lihtsalt meelde. Noh, fanficid ongi sobilik harjutamismaterjal.

Aa, idee ka (nagu see mu kirjutamata jäänud lugude kaustas hetkel visandatud on):
Tsaari-Venemaa!AU, kus Kyuhyun on hemofiilikust troonipärija ja Zhou Mi ravitsejast pühamees .

Ma juba ette valan selle mõtte üle pisaraid.


Mis veel?
Ma lugesin alguses, et Block B uue laulu nimi on Narnia. Lol. Mulle täitsa meeldib see lugu, aga veelgi rohkem meeldib mulle Jaehyo ilus lõust. Ta on ka ainus, kelle nime ma surmkindlalt tean, sest ma pole siiamaani suutnud kõigi nende nimesid ära õppinud. Kuidas ma neid siis kutsun/kutsusin?
  • Ilus tüüp. Well, see oli obviously Jaehyo, nii et ma vaatasin ta nime juba ilusti eelmise aasta kevadel järgi, kui ma haiglas olles kenasti nende debüütlooga obsessed olin.
  • Ananassipea. Ma aravn, et see on vist Zico.
  • Nino moodi tüüp. Tal on päris nunnu lõust ehkki ta ei ole tegelikult Nino moodi.
  • Pervert/Ohno Satoshi moodi tüüp. Lol, mis Arashi seosed. See on see vennike, kes eriti nilbe näoga kaamerasse vaatab ja silmadega flirdib.
  • Topi moodi tüüp. Ei vaja vist seletamist.
  • Punapea.
  • Keegi veel.

Beastid olen ma siiski selgeks saanud, kuigi halbadel hetkedel on mul ikka Gikwangi ja Doojooni eristamisega probleeme. Maria pole viitsinud kellegi nime peale Yoseobi selgeks saada ehkki hr Mölunägu (valge) on saanud tema jaoks uue nime: Vallaline. See on Junhyung kellest ma räägin, eks ole. Teised on endiselt Niggad, Dj ja Leopardimuster.

Random avastus, mu enim reblogitud tumblr on endine fyeah-henrylau. Küllap on asi selles, et see on ainus läbi ja lõhki Henzzi tumblr, mida ma follon. Ja mingil põhjusel on partyrehab samuti mu tumblrcrushides...

Oh, ja Akanishi abiellus! Mis on nagu sajandi wtf uudis, sest mis ajast johnnypoisid ja iidolid üldse abielluvad? See on umbes nagu ärgata hommikul üles ja lugeda uudistest, et Heechul on randomly abiellunud. Kusjuures ma valisin võrdluseks just Heechuli, sest see reegel paistab tõesti kehtivat: mis on lubatud Akanishile ja Heechulile, pole lubatud teistele iidolitele.
Lisaks, Jin-Jin on minu jaoks alati olnud paras ringitõmbaja ja tüüp, kellest ma eeldasin, et ta jääb igaveseks poissmeheks. Nii palju siis sellest. Vähemalt on pihv ilus ja nende lapsuke saab eriti suurepärane geenikombinatsioon olema.

Vanade aegade mälestuseks ja uute sündmuste valguses lõpetuseks väike luulepala, pühendatud muidugi Akanishi Jinile isiklikult, minu esimesele tõelisele iidolcrushile.

Pulmakellad helisevad
Jinil jalad värisevad
Baklažaan tegi oma töö
Jinist paps sai üleöö

Thursday, February 9, 2012

-273 C

Lähisarktiline kliima on tasapisi asendumas tavapärase põhjamaise talveilmaga, kuigi oht Jääkaunitari kohata on siiski õhus. Lol, eelmisel nädalal pistsin oma nina majast välja vaid häda sunnil, mis tähendas tavaliselt vennakse ära toomist. Ja et lapsed teadupärast külma ei pelga, vedas ta mu iga kord kelgumäele. Aga meil oli diil: kui ma hakkan Muumitrolli Jääkaunitari meloodiat ümisema, on see kindel märk sellest, et kõnealune tütarlaps on lähedal (ja et minust saab kohe jääkuubik) ning me panime kohe padavai kodu poole lippama, et mitte Väikese My saatust jagada.

Nii. Ma ei teagi kohe, kas alustada oma randomist elust või põrutada kohe fandomi juurde. Noh, traditsiooniks on saanud siiski eluke.
Laupäeval kohe Kyuhyuni sünnipäeva järel oli onu 50. juubel, nii et ma sain kohe kaks päeva tähistada. Paras õgimine käis ja toit oli ülinommitav ja tavapärasest erinev, sest üks sugulastest, nimelt see, kes menüü kokku pani ja suures osas valmis vaaritas, on elukutselt professionaalne kokk. Lol, serveerimise osas andis see end kohe tunda. Kui me lõpuks praeni jõudsime, oli mu kõht juba supist ja salatist nii täis, et ma vaevu jaksasin veel süüa ja magustoidu ohverdasin ma praktiliselt üleni vennale.
 Salatid algjärgus




Lõpptulemus. Ülinom ja ma sain venna oma ka ära süüa. Tagajärg: praad oli katsumus (see oli ka ülinom)

Kogu suguvõsa oli kohal ja harukordse juhusena ka kõik me sealpoolsed nõokesed. Tavaliselt on keegi ikka puudu. Mingil hetkel tassiti kaks kitarri lagedale pluss mingi puhkpill ja säärane kontsert läks lahti, et ise ka ei usu. Me papsiga võtsime muidugi oma kohustusliku repertuaari üles ja mõnikord ma hämmastan end ise ka, kui hästi ma kõigi nende vanade laulude sõnu tean. Lapsest saati pidudel drillitud vist. Nalja sai ning ehkki mõned kodanikud hindasid oma võimeid veidi üle ja muutusid üleannetuks (loe: jõid end täis), oli kokkuvõttes ülitore. Sugulased on ikkagi vahvad.

Ja le fandom!
Taiwani Super Show on mind juba pea nädal tegevuses hoidnud (lol poisse ka) pluss enne seda tulid ju Osaka HD esitused välja. Aga et mul on liiga palju mõtteid, esitan ma need parem kohustuslike fancamide kujul. Soovitused!
•    Kyuhyuni sünnipäev. Hee, ma olen seda erinevate cammide vahendusel juba kolm korda vaadanud (ma loodan, et te ka, sest heakvaliteediline on nagu tellitult privaatseks pandud). See on lihtsalt nii hurmav. Resigneerunud Kyuhyun, kes on oma saatusega leppinud, ja äärmiselt exited hyungid (ja üks õnnelik didi), kes ilmselt naudivad end ülimal määral. Mu esimene reaktsioon pilte nähes oli küll suht – piinamine! – ja arvestades, et nad ta käed rätikuga seljale kinni sidusid ja ta lõusta kümme sekundit tordi sees hoidsid (aitasid hoida? Ta oli ikkagi willing...), ei ei olegi see väga vale mõte.
•    Veemänud: part 1 (andmiseks läheb nii umbes kolmanda minuti peal). part 2 Üsna self-explanatory tbh. Henry sisemine troll tõstis taas pead, Siwon oli Siwon  ja Ryeowook üllatavalt musklis. Kuigi ma pean tunnistama, et ma olen siiani üsan bitter, et Kyuhyun valget särki ei kandnud. Ei, ma ei soovi, et ta särki ära võtaks, aga üks valge ihu külge kleepuv triiksärk ei teeks mulle küll liiga. Donghae kehaehitus see-eest on selliste särkide jaoks lihtsalt loodud. Üllataval kombel ja vaatamata kogu sellele tsirkusele panin ma aga kõige rohkem tähele Zhou Mid. Esiteks, ta nägi lihtsalt tapvalt hea välja, ja teiseks, lihtsalt see kuidas ta oli. Ta oli seekord kuidagi eriliselt vaoshoitud, segu häbelikkusest, tagasihoidlikkusest, hillitsetud nukrusest ja millestki, mis kahtlaselt sarnanes kartusega. Isegi õeke pani seda tähele ja ehkki tema esimene kommentaar oli, et äkki tüdruk jättis ta maha (ja siis me muidugi lolisime natuke aega säärase utoopilise konseptsiooni üle), siis teine märkus oli, et ta näeb teiste kõrval nii normaalne välja. Kui teised ringi möllasid, tõmbus ta tagasi ja oli kuidagi uje, kui nad ka tema vee alla vedasid. Võib-olla ma mõtlen üle, aga ma olen seda varemgi täheldanud: kui kõik sujupujud on koos, on Zhou Mi märgatavalt kammitsetum. Henzz mitte, sest tüüp oskab lisaks mõningatele eelistele, mis tal on, ka vabalt võtta. Aga olgu, aitab süvaanalüüsist. Vaadake neid kämme ikka valgete ihu külge kleepuvate särkide pärast! Igati ok viis kulutada 14 minutit oma elust.

•    Zhou Mi soolo. Nii hingestatud ja siis see naeratus lõpus...aagh, võib-olla ma olen taas Zhou Mi tunnete laine peal. (ja ma ei saa linki panna, sest ka see video on privaatseks pandud. Mis ajast fancamid küll saladuseks muutusid?)Laualuvalik on tal igatahes sobilik. Lol, mind üldse ei üllataks, kui Mimi järgmisena Adelet laulaks. Uhh, leidsin siiski Osaka esituse üles.
•    Our Love. Mulle lihtsalt nii meeldib selle esitus. See on üks mu lemmik ss2 laive ja nüüd ss4-l tekitab see paraja nostalgialaksu. Natu aeglaseks on ehk seadistanud, aga muidu on see tai wan mei ja ülisentimentaalne.
•    Nunnu Kyuhyun oma papaga. Kuueminutiline cam ja ma vaatasin selle otsast lõpuni läbi. Kaks korda. Aga Kyuhyuntsik on seal lihtsalt nii nunnu ja kena ja pontsik, et ma ei suutnud oma silmi ära pöörata. Lisaks see, kuidas ta paps kaks korda feilis, oli jõle armas.
Pontsik, muffin ja vahukoorekook ühes isikus

Hetke muusika: „Too perfect“. Ei tea, kas asi on siis külmades ilmades või selles, et Suju M’i comebackist saab peagi aasta, kuid ma olen viimastel päevadel jälle seda mv’d vaatama hakanud. Lol, kui ma pididn otsusele jõudma, kas minna reedel Kyuhyuni sünnipäeva tähistama või mitte, vaatasin ma just seda videot. Ja sain sobiliku talvise feelingu kätte. Panin isegi Tai wan mei karvamütsi pähe, sest korraga on see muutunud kõige fashionaablimaks aksessuaariks.

                                                                   Kaaskannatajad

PS. Ootan Kyuhyuni wgm’i. See tõotab tulla lihtsalt hilarious.
PSS. Emotsionaalselt ülikurnatud fancamide tagaajamisest. Ausalt, ärge peiteke mu fandomit minu eest!

Friday, February 3, 2012

New endless love

Täna on tähtis päev. Kyuhyuni sünnipäev ja minu sajas blogipostitus. Ma leian, et see on temaatiliselt väga sobilik juubelipostitus, sest hei, kas ma mitte ei räägi Kyuhyunist siin kõige rohkem. Lisaks alustasin ma seda blogi täpselt aasta tagasi Khyuhyuni sünnipäeva ja jäneseaasta tulekuga. Milline hurmav kokkusattumus ja põhjus tähistamiseks!

Minu ja õekese minivestlus:
Mina: Ahh, Kyuhyun on nüüd 24. Tegelikult on ta ikka nii noor.
Õeke: Jah, ja sina oled 22 ja nii vana.

Palju õnne, Kyubb, kes sa oled nüüd taas must kaks aastat vanem ja endiselt väga noor!

                                                                                   Kyutini!

Kuulan siis vaikselt Kyuhyuni sooloalbumeid läbi ja kirjtan seda teksti, õeke uneleb ja korter on vaikne. Väga zen.
Selle aastaga pole minu tunded Kyuhyuni vastu (lol) sugugi vähenenud ja arvestades, et varsti on ta mu lemmik olnud juba kaks aastat, ei muutu see veel niipea. Vastupidi, millalgi eelmise aasta veebruari lõpus apsekteerisin ma karmi tõde, et Kyuhyun on namja of my heart ja jääb selleks kuni me mõlemad oleme vanad ja veel vanemad. Muidugi ma mõnitan teda, isegi rohkem kui varemalt, sest preili Liisa on kord juba selline, mida rohkem keegi talle meeldib, seda enam ta tema üle nalja teeb. Tough love, eks ole.
Põhjus, miks mulle Kyuhyun nii väga meeldib, peitub vist selles, kuidas ma Kyuhyuni näen. Annaka sõnul meenutab Kyuhyun ikka ja jälle kõiki mu lemmikkangelasi kirjandusest ja kui mul temast selline pilt on, pole ime, et ma armunud olen. Ja et tüüp teab Kyuhyuni vaid selle järgi, mis mina talle rääkinud või näidanud olen, on see üsna õiglane hinnang.

Nii, nüüd on paar tundi mööda läinud, mu kõht on lambahautist täis ja ma ei oska enam peenutsevalt mõtiskleda. Niikuinii peituvad minu suure Kyuhyuni armastuse taga isekad ja kohati julmad põhjused, millest poisi sünnipäeval rääkida oleks ehk suti kohatu. Selle asemel, hee, someone got caked~! Või õigemini keikis ennast ise. Väga Kyuhyunilik.
                                                                                     Piinamine

Võitleme siin Kadiga dilemma küüsis, kas minna välja tüübi sünnipäeva tähistama või mitte. Kokku sai see ju lepitud juba nädalaid tagasi, mil kliima oli märgatavalt inimsõbralikum ja pehmem. Ma tahan Kyuhyuntsiku terviseks klaasi tõsta, aga ma ei taha selle käigus kringliks külmuda. Ja viimase bussiga kojutulek tundub nii pussy (ja on juba keskast saadik olnud komplitseeritud üritus, sest inimesed lihtsalt ei lähe viimase bussiga koju). No näis, veidi on veel aega mõelda.
.
.
.
Jälle paar tundi möödas. Me läksimegi Kyuhyuni sünnipäeva tähistama! Ülilõbus oli ja et tegemist ikkagi Kyuhyuni sünipäevaga, jõime veini (mis mul endiselt veidi soontes kumiseb ja takistab normaalselt trükkimist ehkki ma üritan oma parima anda) ja olime muidu mõnusad. Väga sujurohked teemad oli, but this is how we roll. Aah, kas on ülse mõni suju, kes on meie cold hearted city chickide lõugade eest kaitstud?
Olgu, ma lõpetan nüüd ära, sest korrektne trükkimine on hetkel tuumafüüsika.

Armastage kõik elu ja oma lemmik tüdrukuid ja poisse! Sa ei ole kunagi liiga vana, et midagi fännata!
                                                      Lol, sest vennakesele meeldis see versioon rohkem

PS. See on sajanda postituse kohta märgatavalt mõttetum, kui sünnis oleks.
PSS. Papsi tehtud lammas on maailma kõige maitsvam asi.