Armastuse ämblikud ja muud loomad

A-Cha MV on väljas! A-Cha!

Väga jabur, aga see meenutab mulle „Autode“ filmi McQueeni lemmikfraasi (ja tänu venna kunagisele obsessioonile on see film praktiliselt peas). See rida eks, mitte video ise.

Täna tuli tantsuversioon ka välja ja ma arvan tõsiselt, et kaameramees oli purjus. Peavalu võib saada. Aga Donks on see-eest nunnu.

Ma jõudsin otsusele, et viienda albumi üldkonseptsioon on ilmselt õlgadele heidetud mantlid. Ja et nad kasutasid A-Chat filmides ära selle kraami, mis Tai Wan Meist ja Mr Simple’ist üle jäi. Koledad kindralipüksid, Hyukkie karvamüts, Teukie mantel...Taaskasutus on in, nii et ma ei kobise.

Mõningaid mõtteid ehk semiootilis-esteetilise narratiivi kreptosomaatiline distantseeritus diskursuse konseptsioonist:

• Aww, SME shipib Suju pairinguid. Samas, muidugi ta teeb seda, ise ta need ju välja töötas.
• Kyuhyuni armastuse ämblikud on ikka üsna geniaalne leiutis.
• Shindongi Oh my gosh on üsna omg. Aga mulle ei meeldi need piiksatused tema räpiosa taga, sest ma mõtlen kogu aeg, et hoopis mu arvuti streigib
• Stseen luikede järvest. Nad võiks sellele baleriiniseelikutega versiooni teha. Näiteks Super Show’l. Ma arvan, et keegi ei maindiks.
• Yesungi TK soeng on nüüd videoajalukku jäädvustatud.
• Igakord kui Donks laulab pivost mõtlen ma, et ta laulab õllest.
• Sungmini jobunägu, kui ta kaarte loobib. Ei. Ole. Seksikas.
• Sungmini karvane, pehme, valge, numsu, tupsununnu, mumups kapsunike on väga tähelepanuväärne.
• Teuk näeb jälle vastikult hea välja (tüüp läheb aastatega ilusamaks, sest noh, predebut pildid pole just eriline missialbum) ja ta hääl on hoopis teistsugune, kui tavaliselt.

 Totaalselt hüpnotiseeriv

Ja et ma tahan video ka kuidagi tõlgendada, siis ehk midagi taolist (kujutleme, et tegemist on balletiga ning libreto on kavasse kirjutatud ehk siis hetkel mõtle ise välja):

Alternatiivajalooline steampunk universum. Keiser/tsaar Leeteuk II üritab koos hoida lagunevat impeeriumi. Leeteuk II on langenud müstilise- ja nagu paljud räägivad – kuratliku pühamehe Yesungi mõju alla. Avantüristide paar Kyuhyun ja Sungmin punuvad õukonnas intriige (armastuse ämblikud on hoos) ja õõnestavad kõigi jalgealust. Käputäis ustavaks jäänud kindraleid proovivad tsaari positsiooni parandada, kuid lõpu eelaimdus on juba õhus...

Ah! Nüüd ma hakkasin ootamatult mõtlema, et Teukie hoiab päriselt lagunevat impeeriumi koos. Super Junior ja kaheksa inimest laval? Kuhu me niimoodi jõuame...

Ma pean tunnistama, et Heechuli ja Jang Hooni MV meeldis mulle esimese hooga rohkem. Lol, ma vaatasin seda julmalt kolm korda järjest ja olin suht fangirl mode’is. Nad on koos niiiiiiiiiii nunnud! Tõeline hyung-dongsaeng couple, või selline õpetaja ja tema lemmikõpilase vaheline flirty-flirty olek. See tiisikusehaige nägu, millega Janghoon Heechulit vahtis....aaaahh, ma lihtsan elasin sellele raskelt kaasa. 

Neil on nii palju chemistryt. Janghoon nagu mingi Oska-oppa ja Heechul tema Modellipoiss. Video sisu minu jaoks: janghoon veedab viimase päeva oma nunnu boyfriendiga, kes peab järgimine päev sõjaväkke minema.

Ma sain alles neljandal vaatamisel aru, et ses stseenis, kus Heechul minu meelest juukselõksu pähe paneb, hakkab ta hoopis ziletiga endal juukseid maha ajama.

Oh, ja mul on väike Ga-Ini vaimustus. Ta on nii kõhn ja tal on nii ilusad rangluud ja ahh. Olen endale nüüd paar korda Ga-Ini Irreversible’i mv meiki teinud ja kohe komplimente saanud. Mia meelset peaks ma sellest oma trademark meigi tegema. Ja kui mu juuksed taas paksemaks lähevad, võiks need tumedamaks värvida ja uue soengu lõigata...Niikuinii kui nad taas korralikult pikaks kasvavad, ei raatsi ma neid enam aastaid lühemaks pügada. Praegu on mul ükskõik. Kui mõningaid esteetilisi takistusi ei oleks, teeks kohe poisipea.

Ja SNSD tuleb kohe pea tagasi (kõik Koreas tulevad muudkui tagasi, aga keegi ei lähe kunagi ära. Ma ei saanud sellest süsteemist pea pool aastat alguses aru.) Teaser picid on muidugi vapustavad, ehkki Sooyoung näeb minu meelst surnud välja (vaadake neid pärani klaasistunud silmi ja seda graatsiliselt põrandale vajunud keha, bang-bang vaid vereloik on puudu) ja ma mõtlesin, et ta on seetõttu Uinuv Kaunitar. Yuri tegelaskuju valik on veidi ebatraditsiooniline, sest ma mäletan kuidas ma väiksena seda muinasjuttu kulmu kergitades lugesin, aga omal moel ehk sobilik? Ja kas ma pean üldes mainima, et ma tahaks olla kuri hunt, kes Sunny ära sööb? Amps-amps.

Kuid vaevalt sel hetkel sa üldse mind kuuled ja vaibuvad kired ja jahtuvad huuled

Ma olen viimasel ajal kummalisi unenägusid näinud:

• Et ma olen Siwon ja Pariisis ja Seine’i vasak kallas on mürkgaasi täis lastud ja ma pean kellegi eest põgenema. Ja mina-Siwon peidan end kusigil põlluservas kuusepuu alla lohku ja heidan külma kaitseks peale rätiku ning lõpuks võtavd head inimesed (vanaema ja tädi) mind  enda suvilasse varjule. Ja kuskil seal oli ka üks laps, keda pidi päästma ja kes võib-olla oli, aga võib-olla mitte, minu ja Kyuhyuni poeg.
• Kuidas kogu Suju kannab Kyuhyuni Shake it up live’i punast jakki ja siis nad liiguvad mulle järjest lähemale ja kõik kohad on punast värvi kangast ja õmblusi täis ja ma ärkan üles, sest ausalt öeldes oli see väga creepy.
• Et ma olen Zhou Mi ja ei mahu voodisse ära.

Ootamatult on sügis kätte jõudnud. Alles nädal tagasi olid puud veel rohelised, nüüd on lehed aga kollase-punase- (ja kahjuks) ka pruunikirjud. Parafraseerides oma õe kaudu City Hunterit ja selle kaudu kõiki kdramasid: ma tunnen ennast nagu sügiseselt puult alla langenud leht, mis lendleb tuules ja ei tea veel, kuhu ta maandub, sest see puu, mis mind kinni hoidis, on jäänud selja taha, aga maha pole ma veel ka langenud. Või mida iganes. Ausalt, inimesed päriselt ka räägivad nii.

 Kiilanev Liisa naudib viimast ilusat ilma ja ei tunne end kui sügisene leht

Käisin Treffis mälumängul ja meil läks üllatavalt hästi: jäime kolmandaks. Jõudsime otsusele, et küllap me oleme juba pool-õpetajad; ainsad vilistlased igatahes. Martinil olid samad tunded nagu mul: ta tundis end nagu sügisene leht, mis lang...Okei, seda ta tegelikult ei öelnud. Aga kui ridade vahelt lugeda, siis küll. Igatsesime keskkooli ja selle rutiini taga (kuigi võb-olla mitte varahommikusi ärkamisi). Et ei peaks mõtlema, et sul oleks kindel tunniplaan ja ained ja asjad, mida sa pead tegema, mitte hunnik ebamäärasust ja hirm tuleviku ees. Tiidul on loengud kahel päeval nädalas, aeg aga kulub. Keegi meist ei taha suureks saada.

(Ja kui ma ütlesin, et ma unistan vaid printsist valgel hobusel, oli Miku kohe: Jeka või? Ei, mul on nüüd uus lemmik koreapoiss, vastasin ma ja jutustasin vendadele Kyuhyunist, sest ma olen obsessiivne ja imelik.)

Nii, nüüd ma olen kõlanud nagu natke nagu noorte/halamisromaan, aga ma süüdistan hr Karu. Pole sada aastat ühtegi noortekat lugenud ja siis nädalavahetusel lugesin viimaks „Nullpunkti“ läbi. „Mina olin siin“ on kindlasti parem, kuigi seal on muidugi täitsa teised probleemid, aga vahelduse mõttes oli päris tore eesti kirjanikku lugeda. Mitme aasta noorteka vajadused jälle rahuldatud. Tekib tahtmine ka ise midagi ~päris~ jutulaadset kirjutada. Mul idee on, tuleks vaid alustada. „Pärsia printsis“ maadlen viimase stseeniga. Loodan see nädal valmis saada. (looda sa, vastab Eesti kinoklassika).

 Haa, ma olin suti svipsis ja tegin endast peegli ees halva kvaliteediga selfcame, sest mulle meeldisid mu riided ja jalad.

Sujumaailma kulgeb rõõmsalt oma orbiidil. Märkimisväärsed juhtumised.

1.A-Cha tuli välja. Uutest lauludes jäi mulle naljakal kombel esimesena kõrva „Oops“. Küllap seetõttu, et see on nii iseäralik. Meenutab mulle oma flow’lt Vennaskonna „Huuli“, mis on igavesti kummaline võrdlus. Mõlemad laulud kerivad-kerivad edasi.

2.A-Cha MV teaser. Esimesed mõtted nagu ikka:

• Mõtteid ei ole
• Issand, kas see on Heechul?
• Issand kui numsu kampsik Sungminil on!

Ühesõnaga, väga Suju, aga ausalt öeldes ma ei oodanud seda. Näis mis video toob.

3. Heechuli ja Jang Hooni Mv teaser. Issand, kui armas! Heechulil on nii ilus hääl, kui ta vaid proovib. Ja klipp on nii numsu. Kohe jääb kummitama. Lol, mul oli selle teaseri üle rohkem fangirl momenteid, kui Suju oma üle.

4. Suju M’i travel show!!!!! Finally!!!! Ja olgu see siis hea, ma olen seda liiga kaua oodanud, et nüüd pettuda. Eile õhtu oli igatahes raske gifi orgia. Ootame subitud episoode.

Oh, ja City Hunteri vahtisime lõpuni. Nagu nuuks-nuuks, wae procecutor? 13. osa oli lihtsalt raske procecutor angst. Me olime Miaga suht tooli servadel ja kui paps tuli meile head ööd soovima, siis me ei suutnud talle midagi öelda, sest me elasime lihtsalt raskelt kaasa. Pärast läksme talle kööki ümber jutustama ja omgima ja tahtsime kohe edasi vaadata ja siis 14 osa polnud üldse nii lahe. Lol.

Kokkuvõttes oli väga hea. Eriti hea oli, et lõpus polnud pihvi peaaegu üldse, mingi mõni kord osa jooksul näidati. Kõige vähem romance, mida ma kunagi kdramas näinud olen. Ainus, mis pead vaevama jäi, oli Creepy guy küsimus. Viimane stseen, kus teda näidati, oli ta Lee Minho korteri keldrisse tooli külge seotud. Kerkivad küsimused: kas ta jäigi sinna? Kas ta suri nälga? Kas tast sai muumia? Mis me parata saame, et meile lähevad kõrvaltegelased rohkem korda; Procecutori kõrval ikkagi teine lemmik.

 Täpselt minu ja Mia mõtted

Rõõmus lõpunoot: laupäeval oli mul ikka raskelt paha olla ja mind tabasid ka juuste masendushood, nii et mul tekkis tahtmine kohe käärid haarata ja need maha nüsida. Kaitsku Zarathustra mind selle eest!

PS. Lol, vahepeal tuli A-Cha video välja. Jätame selle järgmiseks korraks.

Jou. Listen up. This is my tragic story.

Aish, nüüd on nii pikk vahe tulnud. Omamoodi huvitav, omamoodi väga närvesööv aeg. Ma ei viitsi sellest rääkida. Võib-olla vaid seda, et ma oskan jaapani keelt juba liiga palju ja korea keelt selgelt liiga vähe. Aga korea keele õppejõud on väga sõbralik ja oli mind nõus peale tundi järele aitama (see tähendab, parandas mu hääldust ja ütles, et susisevad häälikud tulevad mul väga hästi välja.). Haa, ja täna rannas praktiseerisin oma värskeid oskusi ja kirjutasin nimesid rannale. Venna meelest on muidugi kõik jaapani keel, ehkki ta on nii osav, et teeb kanjil ja hiraganal vahet.

Issi sünnipäeva tähistasime täna ja eelmine nädalavahetus empsi oma. Sugulaste voorid ja toiduorgiad. Tegelt väga mitte. Ma ei jaksa jälle peaaegu midagi süüa. Ma ei mäleta, millal ma viimati näljane olin, võib-olla Soomes autoga sõites. Vanaema ütles, et ma näen välja nagu äraaetud hobune, Mia aga et nagu nõia tütar. Camoon, öelge, et ma olen anorektiline modell ja Liisa oleks kohe häppi. Reedel ei söönud 12 tundi (ja nälga ka polnud) ja kui ma siis õhtul üheksa ajal koju jõudsin, kukkusin vohmima. Kohe hakkas nii halb ja kõhus keerama, et ma vajusin pool kümme voodisse ja magasin hommikuni. Nii vara voodisse pole ma sajandeid läinud. Kusjuures väga võimalik, et sellel sajandil tõesti mitte.

Mis veel?

Karini harimine sujude osas jätkus, kusjuures ta ise küsis Mr Simple’it ja harjutas isegi tantsu. Vedas vanaema ka vaatama, kes vaatas mv kenasti lõpuni ja kommenteeris, et nad kõik on muidugi väga kenad valitud. Vahtisime teisi videosid ja pilte ja ta teatas, et ta uus lemmik on nüüd Heechul. Ta on peaaegu kõigi aktiivsete liikmete nimed ja näod selgeks saanud (va Siwoni ja Teukie).

Karini kui töötav vaba rahaga inimene oli soetnd endale septembrikuu mõnusalt paku Briti Vogue. Freya Beha Eriksen muidugi kaanel pluss tüdruk poolte asjade reklaaminägu, sest hello new it girl. Ja fotoshooting koos Arisona Muse’iga. Lolisin täiega, sest see on umbes sama kui Ryeowook ja Yesung või Kyuhyun ja Sungmin koos fotoseeriaid teeks. Fanservice or smth. Oh, ja muidugi oli seal Burberry reklaam, kus modell kandis just seda sama mütsi, mida Heechul oma comeback teaseril. Nägime sellelaadset second-handis, aga nii napakad fännid me ka ei ole, et selle ära ostnud oleks.

 I has some want

Kyuhyuni viimaseid „Immortal songi“ esinemisi pole arvustanud. Mul on nii kahju, et see cast ära läheb, nad olid nii meeldivad.

Rock-töötlus koos Jungmoga. 

 Kyu Ga-In

Ausalt öeldes ei olnud ma esimesel hetkel kindel, kas ma peaksin lolima või mitte. Kyuhyun oli muidugi kuum nagu äsja ahjust võetud kook, silmalainer ja hambaharjaga täiuslikkuseni silutud juuksed, kuid tuleb tunnistada (ja ta tunnistas ka seda ise) that he is no rocker. Kui ta tegi seda häält, mille jaoks tuleb kanda liiga kitsaid pükse, oli mul üsna raske muiet tagasi hoida, aga kui ta iseenda häälega laulis, vajus küll suu lahti. Ma ei tea, kas ma rinnahoidjat lavale loopinud oleks, aga back-stage groopieks oleks küll läinud (sest rinnahoidjad ei pea avalikult lendama. Kekeke).

 Best winnerface award

Ballaad koos Ahraga. Oi jah. Kadedus näris mu hinge nagu tuhandejalgne järab kurki. Iga nurga pealt, naks ja naks.

Tantsuesinemise ajal kartsin ma, et on natu naljakas, küllap seetõttu, et mul olid väikesed eelarvamused, aga tegelikult ma ei lolinudki, kuigi jah, ma olin seda vaadates suti veinine, nii et judgement oli nii ehk naa paigast ära. Valged kindad ja blingy müts oli muidugi totally micheljacksonlik, aga see selleks. Hip-thrustidega tüüp muidugi feilis, aga samas kui sa sead mõõdupuuks Donksi, feilivad kõik. See-eest laul. Oi jah, ikka iga kord saan ma järjest selgemini aru, kui vastikult hea hääl tal on. Ma küll heidan ta üle nalja, aga mida rohkem mulle keegi meeldib, seda enam ma kipun seda tegema.

Lõpetame kasutades Nam Jini sõnu: In the future Kyuhyun will become a singer whom the whole country will love, I will look forward to that, Kyuhyun-goon.

Olgu, aitab obsessiivsusest. Annaka uue elamise nägin ära ja see oli kadetusttekitavalt mugav ja hea koha peal. Eelmine õhtu sain talt kirja, kus ta arvustas mu viimaseid fice ja ah, ma lugesin selle mitu korda üle, sest see oli lihtsalt nii armas ja tabav. Armastus mürkjasmagusa vastu, ja-jah.

Kadi lubas ka mu ficupicusid arvustada. Ja ma olen sügise saabudes taas veidi produktiivsust üles näidanud, mis tähendab seda, et „Pärsia printsi“ on vaja veel vaid viimane stseen pluss epiloog kirjutada. Jei for life! Ja ma karstin, et mul läheb jõuludeni aega, aga näe, isegi aastat ei läinud. Miks ma ei osa lühidalt kirjutada? Veelgi olulisem – miks ma ei oska kiiresti kirjutada?

Money, love, fashion, fame

Okei, random algus, aga niipea, kui ma seda pilti nägin, ei suutnud ma sellelt enam pilku pöörata. Ryeowook särab muidugi rõõmsalt nagu alati, aga Kyuhyun. Nagu vau, Kyuhyun! Vau. Milline raskelt armas manipulatorface, milline eksitav pilk ja mänglev naeratus. 

 Hello, uus taustapilt

Igakord, kui ma näen Ryeowooki ja Hyunshiki selfcame, tekib mul sarnane tunne. Et Wookie on naiivne inimeseloom ja Hyunshik lihtsalt smirgib kavalalt, sest tal on üleannetud plaanid. Lol, ma isegi ei tea tast midagi, lihtsalt tunne on selline.

Hakkasime Miaga „City Hunterit“ vaatama. Meil on 10 osa vaadatud ja ainuke tegelane, kelle nime me teame, on Kim Nana (kuigi enamasti on ta lihtsalt pihv ja ükskord kutsusin ma teda Kim Yunaks). See-eest on meil hunnik koodnimesid: Onu/Seungri 50-aastaselt; ahjussi; psühhopaat/õudne tüüp/#tsahh-tsahh# (immiteerides köiega kägistamist) /juuksenuusutaja; Procecutor/Seungri 30-aastaselt; eks; presidendi tütar; jobu; nõme ülemus; teine ihukaitsja; jobu kaks; se jobu, kes vetsu kinni jäi jne. Ja Lee Minho tegelane on obviously Lee Minho.

Procecutor on raskelt minu maitse. Lee Minho on muidugi ilusam, aga igakord, kui Procecutor välja ilmub, olen ma suht aaa. Nagu täiuslik mees mulle: töönarkomaan, tark, kõrgendatud õiglustundega ja pole iial kodus. Ei viskaks vist kunagi üle.

 Procecutori silmad lõid kohe eriliselt särama, kui ta Lee Minhod kahtlustas

Meil tekivad mingid eriti geniaalsed paroodiaideed kogu aeg; ausalt, me kirjutaks kahekesi sellise Hong Sisersite väärilise üllitise kokku, et ise ka ei usu.

Head random mõtted tulevad ka:

#stseen, kus ema nutab oma röövitud poja pärast#

Õeke: issand kui kurb

Õ: mõtle, kui sa ootaksid kyuhyunilt last ja see sult ära röövitaks

Mina: eriti masendav oleks, kui kyuhyun ära ka sureks

M: #dramaatiline hääl# äsja isaks saanud kyuhyun suundub koos suju m-ga hiina, kuid ei naase seal enam iial

M: ainult siwon jääb ellu

Õ: läheb hulluks

M: ja röövib meie poja ära

Kõige totakam on see, et pärast ühe rahulikuma koha peal väntasin ma seda stsenaariumit peas läbi ja ei pannud üldse tähele, mida meinkapel rääkis.

Veel pooldraamalainel. Donksi uus lokitud soeng meenutab mulle veid Oska-oppat, mis on eriti lol, sest Donghae kandideeris modellipoisi rolli, mis tähendab, et ta meenutab mulle hetkel tüüpi, kes oleks sarjas olnud tema loveintrest. 

Jep, väga froidistlik. Sa oleks muidugi lahe olnud, kui Donks oleks „Secret Gardenis“ mänginud, aga ma oleks ilmselt raskelt lolinud. Lee Jong Suk sobis sellesse rolli hiilgavalt.

Aish, mul on nüüd SG tuju.

Mis tuletab mulle meelde ühe Sungmini muusikali backstage pildi, kus tüüp on nagu Gil Ra Im ja tema kaasnäitleja kui Director-sshi.

Ja „Poseidonis“ mängib Lee Si Young, kes Miale meeldib (ja kelle ka Sander ilusaks kuulutas) ning Lee Sung Jae, keda ma tean tänu Ga-Ini mv’le, ja kes on üks igavesti kobe vanem härrasmees ja igati my cup of tea. Noh, ja siis on seal veel mingid namja Siwon.

Coming up!

Minu põnev elu