Wednesday, June 26, 2019

I'm still alive (reprise)

Olen elus. Läpakas e ole. Ehk kasutan õe oma, ms samut pole just parmas vormis. Juhtme vastu ei tohi puutuda, sest aku ei lae ja kui kõne alla tuleb klaviatuur, siis nagu te ise näete, on see võrdlemis loominguline. A-täht ei tööta mõnikord üldse (aga täna õnneks küll ja seetõttu kasutan harukordset võimalust ja blogin veidi), ja i-täht ainult siis, kui seda eriti kõvast peksta, aga sorri, ma kogu aeg ei jaksa. Ülejäänud täishäälikud on enamasti kohal, aga kui neid parasjagu e ole, saad aru, kui täishäälikute rohke on ikkagi eesti keel.

Niisiis.
Oli ülimalt kiire mai ja vastikult sisutihe juuni. Liisa ootas palavalt seda päeva, mil kõik kohustused ja eksamid on tehtud, et saaks aga rõõmsalt sarju vahtida ja fice kirjutada. Kaks päeva enne viimase essee tähtaega läks mu arvuti katki. Kahtlustasin kurja deemonviirust, aga tuli välja et kõvaketas. Igatahes, enne juulit ma oma arvutit tagasi ei saa, nuuks nuuks.
Also, olen akadeemiliselt võimakas.
Also, päike lilled heinamaa.
Also, veinivarud.
Also, Mia Aasiast tagasi.
Also, olen veidi või veidi rohkem Jungkookist sisse võetud.
Oi jah.


Korralik Bangtani kontsertite review/fanaccount tuleb siis, kui mul on 100% töötav arvuti, enne mitte. Paraku on inimmälu lühike ja ehkki ma käisin kahel õhtul, olen ma juba setlisti unustamas. Aga stay tuned for fangirliling. Liisa ei teinud midagi väga piinliku. Või ehk siis see hetk, kui ma Mia/Kadi käest kinni võtsin ja eriti haledalt (fake)sobbisin, kui ilus Jungkook on. Sest Jungkook. On nii. Alatult. Ilus.
Tema praegune soeng on taeva kingitus ja ta vastik nolk teab seda. Je suis whipped and i like it.

Nägin üks öö sellist unenägu, et terve järgmine päev oli piinlik. Naljaks, aga piinlik.
Nimelt olin Jungkookiga supermarketis (olime vist sõbrad) ja ühel hetkel seal riiulite vahel hakkas ta mu üle nalja tegema, et ma ikka veel vallaline olen. Mille peale mina olin muidugi: sina oled ka! Ja järgmisel hetkel lõin ma käed ümber ta kaela, vaatsin talle sügavalt silma ja kuulutasin sellisel eriti mahedal flirtival toonil:”Aga kumbki meist ei pea seda olema.”
Ja niipea kui need sõnad unenäo Liisa huulilt olid lahkunud, sain ma õudusega aru, mis ma öelnud olin. Ja asusin siis hoogsalt vabandama ja olin nagu, I’m so sorry, i’m so embarassed.(ise peas mõtlemas, ma loodan, et ma meie sõprust ei rikkunud, sest unenäo JK oli mitte suvakas poiss, vaid ikkagi BTSi Jungkook ja celebruus). Jungkook vaatas mind ja oli nagu: “Sorry, Liisa, aga sa ju tead, et ma ei saa.” (sest ikkagi iidol, eks ole) Ja siis me läksime ja ostsime smoothysid ja Liisa oli nagu, kas ma peaks laskma tal enda ees maksta või ei.
Rohkem ei mäleta (ainult seda, et ma nägin samal ööl und, kus ma Miale seda unenägu ümber jutustasin, nii et ku ma seda päriselt päris Miale rääkisin, olin ma korra juba selle häbi pidanud üle elama).
Long story short, Liisa got rejected by dream JK. (me heartu)

well fuck u too

Coming up!
Kontserdi review!!!
(loodetavasti)
love of my life dont leave me~