Sunday, May 29, 2011

Beauty lies bones deep


On olnud väga hariv nädalavahetus. Asju, mida ma olen teada saanud:
  1. Zhou Mi ja aprikoosivärvi taust ei sobi kokku
  2. Toomkiriku vaateplatvormilt näeb Lõunaka kollast palli
  3. Rain on surematu
  4. SME armastab SHINeet ja SNSD-d, aga mitte Sujut
  5. Jeka on päriselt Minho moodi
  6. Simple Plani „Grow upi“ müstilistel sõnadel on loogiline tähendus
  7. Tänapäeva meditsiin teeb inimesed haigeks
  8. My OTP is the best OTP
 Sorry, Mimi, aga ma ei taha teada, millele sa mõtled. Tähenduses, et tahan küll.

Kolmapäeval tuli mingi Bonamana tuju, nii et ma olen suht selle lainel olnud. Vahtisin pilte ja esinemisi ja makingut. Kõik nägid oma tumeda guylineri ja intense pilguga paganama seksid välja (kui ma aasta tagasi esimest teaser pilti nägin, ei suutnud ma peaaegu kedagi ära tunda). Et ei teaksi, keda ette võtta, kui ekskortpoisu tellimiseks läheks. Tegin ka huvitavaid avastusi.
Esiteks, Bonamana La la la versioon by KRYDS, mida ma polnud kunagi varem kuulnud. Sungmin on oma ilmetega suti naljakas, aga muidu on see suht lahe versioon.
Teiseks, kondine Kyuhyun. Tollal ma ei saanud aru, kui kõhn ta ikka oli, sest ma arvasin, et ta ongi kogu aeg selline. Well, praegu on ta Taiwanis korralikult kosunud, nii et vahe on suht suur.
Kyuhyun praegu

Bonamana Kyuhyun, kes näeb välja nagu fucked up modellipoiss disaineriga backstage.

Lugesin selle peale nii viiendat korda Qmimin supermodel!AU üle. Ma lihtsalt armastan seda fici.

Thursday, May 26, 2011

In which there is almost no fandom

Eile oli siis hiina keele eksamike, mis loodetavasti läks vähemalt 99 punktiliselt korda. Närveldasime mingil põhjusel enne päris korralikult, kordasime paaniliselt hanjisid, sest juhuslikult olid meil täpselt samad märgid problemaatilised. Lõpuks polnud vahet, sest need olid töös juba niisama kirjas. Ja Ingrid suutis oma tööd kogu aeg nii pöörata, et nii mina kui Irinuffel saanuks suurepäraselt maha teha. Well then.

Üleeile oli Mia kunstikooli lõpetamine, mis toimus õues ja oli üsna tore. Mia oli aplausi järgi otsustades selgelt üks populaarseim pihv. Ma arvan, et meie kamba protsent tordi ja lastesampa hävitamises oli üsna kõrge. Olime igatahes viimased, kes jalga lasid. Üks õpetaja isegi mäletas vanadest aegadest häguselt mu lõusta. Vedelesin ülbelt tugitoolis, tort põlvedel ja pokaal käes, ning nägin muidu edgy ja boss välja. Kommenteerisin, et teen siin perfomance’it. (Ning kui ma teatasin mugavalt, et keegi hea inimene võiks mulle kahvli tuua, siis üks tundmatu tütarlaps kuulekalt tõigi.)
Lõpetajad nägid muidugi kõik ilusad välja; sukad ja kontsad ja kleidikesed kõik ekstraklass. Marie õel oli suht selline kott, nagu mina endale tahan. Ainult mitte Chanel. Miks keegi ei taha mulle Chaneli kotti kinkida? Või lihtsalt ilusat kotti.

Mia joonistamise lõputöö nägi välja nagu Minho laps. Suured ümmargused silmad ja juuksed olid täiuslikud Minho voogavad lokid. Ausalt öeldes oli tal Minho pilt ees, kui ta soengut tegi.

 Reference pilt lõusta jaoks
 
Teisi pilte pole veel näinud, pean näitusele vaatama minema. Kui ta siin põrandal agaralt joonistas, tuli endalgi taas tahtmine midagi korralikku teha. Kui Xian on igatahes (enam-vähem) valmis, järgmisena võtan Fashion Gentelman Mimi ette.

PS. Uus Firefox on pussy ja plõksib ja ma tahaks seda põlema panna.

Monday, May 23, 2011

no.13

Täna viis aastat tagasi tutvustati Cho Kyuhyuni esimest korda kui Super Juniori 13.-dat liiget. Sujud said endale evil maknae ja Liisa lemmiku.
Kui uskuda Teukiet, olid 10 liiget 12-st esialgu Kyuhyuni liitumise vastu. Kes olid poolt, ei tea ma kindlalt. Ryeowook oli üsna tõenäoliselt üks ja teine kas Donghae või Sungmin. Pigem Donghae, aga eks see ole minu tagasihoidlik arvamus.

Praegu oleks sobiv hetk rääkida, miks see väike udupea – kui kasutada Zhou Mi väljendit – mulle meeldib, kuid ma olen liiga laisk. Arvestades minu obsessiooni ulatust ja teema laiust, tuleks sellest ilmselt kolmeköiteline eepos. Seda enam, et ma olen seda enda jaoks juba kirja pannud (juhuks kui ma peaksin kunagi mõnda Korea variety programmi sattuma ja mult küsitakse, kes mu lemmik suju on ning ma tahan põhjendustes natue originaalsem olla, kui sest mulle meeldib ta välimus ja hääl. Mis on muidugi ka tõde.)
Maria suur soov on, et talt kunagi mõnes Korea sõus küsitaks, kes ta lemmik suju on ja ta saaks täiusliku trollface’iga vastata, et Henry. Esiteks, et näha, mis näo tüübid teevad, kui ta julmalt tavasid eirab ja teiseks on see lihtsalt palju originaalsem kui Doghae, kes on mainstream, või Kyuhyun, kes on new wave.
Ma tean, meil on huvitavad arutlused.

Päris elus juhtus nii, et ma kukkusin täna trepist alla. Nagu filmis, veersin astmetest alla ja puha. Ilgelt lahe. Adrenaliin laksis täiega ja pärast olid jalad veid makaronid. Kappasin sellest hoolimata viimasesse hiina keelde, kus kolmapäev saab olema eksam. Mille me kõik muidugi A saame, sest me oleme hen hao xuesheng. Ilma toonideta on veider kirjutada, aga ma ei viitsi sobivaid tähti sümbolitest otsida.
Igatahes olen ma hiina keeles omandanud piisavalt teadmisi, et peaaegu üleni aru saada, mis siia kirjutatud on (va esimene sõna). Loo moraal, Suju M on üldhariduslikust seiusukohast kasulik.
Eksamieelne kordamine: Kadi, mis siia kirjutatud on?

 Kui sa õigesti vastad, annab Ryeowook sulle oma bubble tead.

Sunday, May 22, 2011

Hei pretty boy

Zhou Mi: noh, kuidas sa mind kutsuma pead?
Henry: Gentelman Mimi?
ZM: Bu (ei)
ZM: Fashion Gentelman Mimi

LOL.
Ühesõnaga, Zhou Mi on nii Zhou Mi, et enam zhou mim olla ei anna.
Henry takes revenge
H: minu riietumisstiil on...
ZM: mei you style (no style)

LOlololol.
Iidolpoisid on armsad, jaburad ja iseenda stereotüübid.

Et nädalavahetus netivabalt Tõrvas, tegin õhtul mv-de vaatamise maratoni. Selline nostalgia tuli peale, kui Double S-ini jõudsin. Vaatasin „Let me be the one’i“ ja muutusin nukraks, sest see MV on lihtsalt nii bittersweet. Aish, ma armastan ikka SS501-i oppasid (neid võin ma isegi ilma liiga suure mõnitamiseta oppadeks kutsuda, sujusid aga mitte. Double S-il on lihtsalt nii tugev vennaaura, samas kui sujud on rohkem nagu su napakad sõbrad) ja ma tahan, et nad kõik koos comebacki teeks.
Haa! Kyu Jong ja Liider-sshi käisid Saengie soolodebüüti vaatamas. Millised armsad jobulõustad. Ja Liider näeb välja nagu Nigahiga

Young Saengi „Let it go“ on muidugi väga hea. Saengi on mingiks sexy smirk tüübiks muutunud ning mul on hea meel, et comeback laul on pigem tantsulugu. Milles on siiksi ballaadilike kohti, sest Young Saengil on teadupärast see eelis, et ta oskab reaalselt laulda.
Ikkagi minu viimane obsessioon enne Kyuhyuni (ja iidol, kes meeldib Kim Gurale. See on suur asi). See hetk, kui ma esimest korda kuulsin teda seda laulmas, istusin ma arvuti ees lihtsalt jupp aega suu lahti. Tüüp tõusis lihtsalt silmapilkselt lemmikute redelil mitu astet kõrgemale. Mäletan, kui me iidolimängu mängisime (algversioni, siis kui iidolikaarte veel ei olnud) ja ma muudkui Saengit valisin, siis Mia mõnitas, et mul on nagu mingi obsesioon. Ostsime eelmine kevad endale isegi paari ristiga kõrvarõngaid ja jagasime omavahel ära. Mina panin enda omale nimeks Young Saeng ja Mia Yesung. Oleks kolmas ka, oleks see ilmselt Jae Joong nimeks saanud.

See nädal oli üldjoones isegi üsna huvitav.
Esmapäev oli muidugi piinarikas, võidukas ja rahast paljaks kooriv, mis ei takistanud mul järgmine päev Triinuga talle lõpukleiti otsima minna. Lõpptulemusena veetsime neli tundi poodides, kleiti ei saanud, aga see-eest ostsime hunniku teisi asju. Sealhulgas ka roosa leopardimusriga T-särgi, sest ehkki tricky bisness, vajab igaüks oma ellu veidi leopardprinti. Mitte ilmselt küll nii palju, kui Zhou Mi ja Hyukkie, sest kuskil jookseb ikkagi hea maitse piir, aga shineelik kogus peaks isegi nõudlikumat leopardifriiki rahuldam. Kammoon, ma ostsin endale ühe pusa seetõttu, et see meenutas seda, mis Keyl „Hello“ videos oli. Meesiidolid on muu suuremad rõivaiidolid kui pihvid.

Kolmapäev oli Treffis mälumängu viimane seeria. Ehkki me ei võitnud, saime ikkagi kringlit, sest me oleme lihtsalt nii oosom. Ei, tegelikult oli kringel mõeldud parimatele rebastele, keda aga polnud seal ning et meie olime lihtsalt tublimad vilistlased, kes alati kohal olid käinud, ohverdati see meile. Tegi kohe tuju heaks.
Reedel ilmus Mihkel ukse taha ning et ma olin teda kolmapäev mõnitanud, kuidas ta alati randomly sisse sajab, siis seekord oli ta viisakas ja helistas kümme minuti ette ka. Kui tavaline inimene küsib, kas ta võib tulla, siis M. teatab, et ta on nüüd tuleb.
Õhtul läksin välja ja kohtusin härraste alkohoolikutega. Linn oli sääski täis, mul olid kõrged kontsad ja olematu kleit ning degusteerimismeeleolu. Obsessisime Mikuga (ma oleks peaaegu Henry kirjutanud) „Fast 5“ soundtracki üle ja olime muidu nunnud. Suht esimest korda öeldi mulle, et ma pole mitte armas, vaid seksikas. Ja seda ütles ka tüdruk. Aga et ta on gey, siis peaks see ju lugema?

Olgu, aitab minu ääretult põnevast elust.
Terve eilne õhtu kummitas mul Block B „Don’t stop“. Aish, burkee see peab nii hea laul olema? Burkee ühel tüübil on TOPi hääl ja maneerid? Ja miks Jaehyol on täiuslikud iidolisilmad? Ning wae mulle meeldib, kui inimestel on silme all varjud?

Thursday, May 19, 2011

Here we come!


Niisiis. Mina ja mu õeke lähemegi juunis SM Townile ja see on kõige suurem dream come true, mis üldse juhtuda võib (kui ma emmele oma banaanikoore fantaasiatest rääkisin, ütles ta, et lootku ma edasi, et mõni iidolpoiss mulle lavalt sülle potsatab). Lennuki- ja kontsertipiletid – ehk siis kõige olulisem – on olemas ning nüüd ma juba tõepoolest usun, et ma neid kõiki näen. Hoidsin eile lihtsalt viis minutit piletit käes ja jõllitasin seda õndsalikult. Tunne oli lihtsalt nii wtf.
Maria igatahes owns me a ten second car ja ei saa kolm aastat mult ühtegi sünnipäeva- ja jõulukinki.

Ma tahaksin selle hiilgava võimaluse eest esiteks tänada oma vanemaid, kes organiseerisid reisi logistilise poole ja tänu kellele ma ei pea jala Pariisi poole astuma hakkama; oma prantsuse keele õpetajat ja Google translate’i (viimast muidugi rohkem); Prantsusmaa fänne ning SM Enti otsuse eest lisada teine kontsert and last, but not least Ryo-chan’i, kes pingelisel hetkel kokku ei jooksnud ning lasi mul osta piletid ka siis, mil süsteem näitas juba pool tundi, et need on välja müüdud.

Oijah. Piletit ostmine oli paras õudukas. Kurnas mu nii ära, et ma ei jaksanud pärast isegi ringi hüpata ja huilata. Kaks tundi olin nagu zombi. Lihtsalt vedelesin diivnil ja mõtlesin, kas see ongi nüüd kõik või jätsin ma midagi olulist kahe silma vahele.

Kuidas osta SM Towni pileteid (juhend algajatele fänngöörlidele)
  1. Ärka liiga vara. Närvitse. Ürita süüa (feili) ja närvitse veel.
  2. Ava pool üksteist õige lehekülg ja koht. Närvitse veel ja mõtle, et isegi inka suuline eksam ei olnud nii õudne
  3. Viis minutit enne ühteteist asu refreshima. Iial ei või teada, kui vale su kell on.
  4. 11.01. kui midagi ei juhtu ava ruttu uus leht kõrvale ja tungi selle kaudu sisse. Jõllita silti, mis teatab, et teiega tegeletakse varsti.
  5. Närvitse.
  6. 11.03 saa sisse, avasta et lk on prantsuse keeles ja esita ruttu oma tellimus. Saa vastus, et soovitud kohta pileteid ei ole
  7. Muuda lk inglise keelseks, kaota kogu jama, tee back ja ole tagasi pr keelsel lehel
  8. Vaata, mida ütleb ingliskeelne lk. Sa ei tahtnud seda teada.
  9. 11.04. piletid on välja müüdud. Saa närvivapustus ja kuku hullunult nutma
  10. Ava google translate ja saa teada Puuduvad kohad kategooria olete taotlenud. kohtade valik on järgmised
  11. Asu metoodiliselt pileteid läbi proovima.
  12. Pileteid pole.(aga aegajalt näitab, et cat’is on. Kui sa neid osta üritad, väidab, et piletid on otsas. Pussy)
  13. Korda. Korda. Korda.
  14. 11.16 saa Kadilt, kes pole pileteid saanud, kõne. Luba süsteemiga edasi sõdida.
  15. Sõdi.
  16. Ebamäärasel hetkel veidi enne poolt näitab süsteem, et cat’is on üks pilet. Vajuta valguskiirusel, et osta üks pilet
  17. Jõllita paar minutit juhmilt silti, mis teatab, et teiega tegeletakse kohe. Mõtle, kuidas Mia sind ära tapab, kui saab teada, et sa ostsid vaid ühe pileti.
  18. Saa taas süsteemi sisse ja avasta, et sul lubatakse uuesti piletite arvu valida. Vali kaks.
  19. Kinnita. Maksa. Valmis.
  20. 11.45. Ja ongi kõik? Kõik.
Polnudki ju nii keeruline. Võttis kõigest kolmveerand tundi aega, hävitas hulga ajurakke, lühendas eluiga paari kuu võrra ja tühjendas korralikult pangaarvet.
Aga ma arvan siiski, et need on ühed paremini kulutatud eurod mu elus.


Monday, May 16, 2011

I'm dead

Le paiement de votre commande s'est correctement effectué. Votre commande est bien enregistrée par nos services.
Korras? Päriselt ikka? Kas see on nüüd see koht, kus ma pean vihmas tantsima, tänavalaternate ümber keerlema ja õnnest hüppama? Sest ausalt öeldes: I can't belive it.

Ehk ma lähen juunis Pariisi SM Townile ja ma ei ole sellest veel aru saanud.
Ma olen hetkel emotsionaalselt ja vaimselt nii kurnatud, et ma ei jaksa spazzida; ma ei jaksa isegi olemas olla, rääkimata siis kogu sellest odüsseiast kirjutamisest. Kui ma jälle elavate maailma naasen, siis.

Sunday, May 15, 2011

I will be popular


Nädalavahetus Tõrvas.
Üllad plaanid: päikest võtta ja päev otsa õues lebotada
Reaalsus: sajab vihma ja Intrnet on kuhugi kadunud

Laupäev oli Eurovisiooni päev ning ülatuslikult oli see aasta väga palju häid laule, millest ükski samas teistest nii palju enam esile ei tõusnud. Ma kohe ei teadnud, kelle poolt hääletada, mistõttu mõtisklesin, mobiil käes, kogemata senikaua kuni liinid kinni pandi. Ups. Polnud nagu plaanis.
Itaalia oleks võinud võita. Mitte et ma nende poolt oleks olnud (ma polnud kellegi poolt, väga lõdvestav), aga see oleks stiilne olnud. Rootsipoiss oli see-eest aga vaieldamatult kõige ilusam osaline. Nagu Mia väljendus – kompu.

Homme hommikul läheb siis SM Towni piletite ostmiseks. Reedel töötasin jumala lihtsa plaani välja ja kui ma siis seda täna õhtul Kadile tutvustama läksin, selgus, et see veebileht enam ei müü neid pileteid netis. Ainult kohalikes kontorites. Jamasime mingi tund aega, et selgust saada, närvitsesime, sõimlesime ja ma hakkasin peaaegu vihast nutma. Lõpptulemusena on meil nüüd kolmes Prantsuse piletimüügikohas kasutaja ja hinges isegi teatav lootus, et me saame need piletid. Kui ma koju jõudsin, oli mul ja Mial oli peaaegu isegi väike nervous brakedown.
Kui ma siia enam kunagi ei kirjuta, siis te teate, et ma ei saanud pileteid ja uputasin end Emajõkke.

Ja et lõppnoot ei oleks nõnda morbiidne, siis huvitav probleem. Kumb see on: Donghae või Kyuhyun? Mina küll ei tea.

Wednesday, May 11, 2011

Kõigi maade fännid ühinege

Wazza! Tulles vastu rahva soovidele lisaski SM Ent Pariisi teise kontseri ja seekord kavatseb Liisa piletid saada. Sest kui ma nüüd ka ei saa, on see sulaselge mõnitamine ja vaese Liisa tunnetega mängimine. Ikkagi on once in a lifetime võimalus ja isegi papa lubas veidike rahaliselt aidata. Nüüd on küsimus ainult piletites ja pisiasjas, kas ma nende ostmisega toime tulen. Raske elu tõesti.

Tegelikult on elu ilus. Sain täna viimaks vabaks ja olen nüüd üle kahenädalase eemalviibimise taas kodus. Nii hea on oma kodus olla. Ja jälle normaalselt õues käia. Sest suvi on. Ja kogu aeg ei pea õgima, vaid saab söömisest puhata ka. Ja akna all õitsevad kirsi- ning pirnipuud. Ühesõnaga – idüll.

Mida veel?
Han Gengi film paistab üsna lahe tulevat. Ja totaalselt päris. Mitte et ma oleks õnnelik, et Han Geng Sujust jalga lasi, aga tuleb tunnistada, et soolokarjäär on talle ainult kasuks tulnud. Ja ma sain alles paar päeva tagasi aru, et Wu Chun mängib samas filmis. 
 Lol. Ehki Han Geng ei ole enam Suju M'is, kannab ta solidaarsusest samasugust mütsi.

Olen üldse terve see nädal  Farhenheiti poiste otsa koperdanud. Kõigepealt Wu Chuni; siis vahtisin Aaron Yani natuke kummalist, aga ilusat MV-d (poiss on suureks kasvanud); järgmisena Suju M-iga üht sõud, kus saatejuhiks oli Calvin ja lõpuks käis Jiro Wang Siwoni ja Donksiga jõusaalis (mis on muidugi  minu elu jaoks äärmiselt vajalik informatsioon). Tänu sellele on mul nüüd kõigi fahrenheitlaste nimed ja näod selged.

Olen vist viimaste päevade jooksul vaadanud oma kuus-seitse tundi Hiina ja Taiwani sõusid. Otseloomulikult sujumitega, kellega siis veel? Ma arvan siiani, et Hiina sõud on totally awkwardtown ruudus, mis ei muuda neid aga vähem naljakamaks. Mõningaid tähelepanekuid.
  • Ryeowooki hiina keel on võrreldes eelmise sügisega sellise boosti saanud. Kui tollal oli ta pisike zombi, kes silmad lahti suikus ja sobivatel hetkedel nunnult itsitas, siis nüüd moodustab ta selliseid lauseid, et Kui Xian on kadedusest roheline.
  • Tegelikult mitte. Kyuhyun põhiliselt mediteerib, sööb ja õiendab. Ja loeb täiusliku hääldusega hiina luulet ning moodustab surmava aeglusega liiga keerulisi lauseid. Probleem pole mitte selles, et Kyuhyuni hiina keel oleks alla käinud. Lihtsalt Ryeowooki oma on nii palju arenenud.
  • Suju M on praktiliselt kuueliikmeline. Siwon ja Donks pole peaaegu kunagi kohal.
  • Eunhyuk on variety god. Ausalt, vaatamata keelebarjäärile ja pisiasjale, et tema hiina keel on cräpim kui mul, on ta ikka naljakas. Ilmselgelt talle sobib enda lolliks tegemine. Ta oleks nagu Han Gengi koha üle võtnud. Põhinägu, kes kogu aeg midagi teeb.
  • Ja muidugi Siwon. Tüüp on Hiinas nagu puurist välja lastud metsloom. Küllap seetõttu, et ta ei pea oma rikas-ilus-hästi kasvatatud-täiuslik maine pärast muretsema ja võib rahus lolli mängida.
  • Sungmin oskab kõike, aga see-eest ei räägi midagi. Ja kui räägib, siis on enamasti vastikult poliitiliselt korrektne ja igav. Sorry, aga nii see on.
  • Zhou Mil on kari fan-boy’sid, mis muidugi asjaolusid arvestades pole sugugi imelik. Khm.
  • Donghae on hirmuäratavalt vaikne ja ooc. Ütleb enam-vähem ainult wo de baobei ja kõik. Kui ta üldse sõudes kohal käib. Tema ja Siwon on ju draamaga nii busy.
  • Henry on endiselt Henry ja ekspluateerib inglise keelt.

Monday, May 9, 2011

Sunny. Magic. Boobs

Reedel käis Mia külas. Kutsus mind enne poodi ka, sest tal oli kingi vaja. Tulemusena ei saanud papud mitte ainult tema, vaid ka mina tegin impulsiivostu: ilusad šampanjakarva satäänist kontsad. Kusjuures ma olin just eelmine päev sarnaseid netis vaadanud ja endale tahtnud.

Laupäev oli AL-i külastuspäev ja et me oleme ikkagi kultuursed inimesed, rääkisime kunstist ja kirjandusest, ilusatest riietest ja – minu puhul – ka iidolpoistest. Pidin talle sujusid õpetama, et ta ikka teaks, kellest ta fice loeb. Kyuhyuni tunneb ta ära ja Zhou Mi lõust hakkab talle ka meelde jääma. Henry puhul arvas AL, et tüüp on 16-17 aastat vana.

Oo Henry ja sinu surematu Baby! SS3 on Vietnamiga viimaks läbi saanud ja nüüd ei jää muud üle, kui kpopi jumalate poole palvetada ja loota, et nad SS4 raames Euroopasse tulevad.

Kirjutasin paar päeva tagasi „Pärsia printsi“ ja kohe järgmine päev koperdasin selle gifi otsa.

Võtab üsna kenasti kokku, milliseid meetodeid Mia ja Sunny palleesse sisse murdmiseks kasutasid. Ausõna, teed paar boobforce’i nalja (no nii umbes kolm lk tegelikult) ja kohe heidab universum, kes teadupärast armastab pihku irvitada, sulle sobivad illustratsioonid ette.
Ei, Sunny oli mul juba enne tegelane, aga et ta on Mr Taxi MV-s nii kena, siis ma lihtsalt pean teda (ja tema boobforce’i) ekspluateerima.

Oh, ja nägin täna öösel täiega kummalist unenägu. See oli nii põnev ja huvitav, et ma ei ärganud teiste kolistamise peale üldse üles. Täiesti thrilleri või suspenese draama tüüpi, selline müstiline ja omamoodi ebareaalne. Kahjuks oli see liiga segane ja pikk, et seda täpselt ümber jutustada, aga mõned olulised detailid:
  • Heechul ja Teukie olid röövitud ja pandud kahekesi pisikesse peeglitega ruumi. Heechulil olid poolpikk bobi soeng ja ta nägi kohutavalt õnnetu ja segaduses välja. Kurtis kogu aeg, et on selle jaoks liiga vana, et ta on juba 27. Mille jaoks ta siis liiga vana oli? Noh, kapist hüppas välja Henry ja teatas, et tegemist on bordelliga ja neid asutakse välja õpetama. Süsteem toimis nii, et kaks kogenut koolitasid ühte noort. Pole siis ime, et Heechul teatas, et on liiga vana.
  • Zhou Mi ja Kyuhyun olid eliithoorad ja Henry oli nende õpipoiss. Ta pidi end alati kapis varjama ja piiluma, kui nad klientidega tegelesid.
  • Seal oli ka üks naiskurtisaan. Või klient. Imeilus ja idamaine. Ma ei mäleta, kas see olin mina või olin ma hoopis...ee mees. Well then. Henry oli igatahes kapis.
  • Kyuhyuni elu oli livejournalis ette määratud ja keegi kirjutas seda angsty järjejutuna. See oli topelt elu ning ta oli korraga nii olemas kui ka kõigest kirjanduslik kangelane. Sellistel kohtadel, kui juttu näidati, mängis alati ärev muusika ja kiri oli muidugi kursiivis.
  • Ja kõige lõpus rebenes maailm kaheks nagu „Päevases vahtkonnas“ ja bordell jalutas jalgadel minema kui Howli liikuv kindlus.
The end.

PS. Pealkiri sloganmakerilt. lolwut.

Saturday, May 7, 2011

Kyuhyun is always eating


Ja mina ka. Ma muud ei teegi viimastel päevadel, kui aina õgin. Kolm korda päevas sooja toitu saada on midagi äärmiselt huvitavat ja uudset, arvestades, et mõnikord ei söö ma kodus sooja toitu isegi mitte üks kord päevas. Eriti jabur on, et üks proua on dieedil, aga talle tuukase iga kahe tunni tagant võileibu ja antakse veel söögi kõrvale rohkem kraami kah. Sellise dieedi juures võib paksuks minna.

Kyuhyunil on imetabased võimed, kui asi puudutab söömist. Nii pea, kui ta Taiwanisse jõudis, kukkus ta hullunult õgima. Ausõna, kui neil on mõni välifilmimine või telesõu, siis ta muud ei tee, kui aina pugib. Ennastunustavalt ja säärase elegantsiga, et Henry on tema kõrval lauakommetelt lausa inglise prints.

Mida ma olen oma aastase fännamise jooksul tähele pannud, on tõsiasi, et Kyuhyun on võimeline väga lühikese ajaga juurde või alla võtma. Ikka väga lühikese ajaga.
Kui ta millagi veebruari lõpus vaikselt kosuma hakkas, siis tublid inimesed olid kohe ~guess fans are happy he’s gaining weight~. Mina olin muidugi lol, mina mitte. I like him skinny and pale. Et rangluud ikka korralikult välja paistaks, eks ole.

Ei, ausõna. Iidolid.
Kas neid ei toideta kodus? Ryeowook, ära vahi nii palju draamasid, tee oma liikmetele süüa, sest ilmselgelt on nad nälga suremas.
Vahet ei ole, kas sa oled Taiwani ööturul või filmid sõud, ainus mis loeb, on toit.
Söö, palveta, armasta? Nääh, Kyuhyuni lähenemine on leninlik:"Süüa! Süüa! Süüa!"

Ma lähen nüüd sööma. Kui kogu aeg toidust rääkida, läheb kõht päriselt tühjaks.

Wednesday, May 4, 2011

Kyuhyun is always drinking


Nägin paar nädalat tagasi unes, et Allkpopis oli uudis, et Kyuhyun on ametlikult alkohoolikuks tunnistatud. Mingi üle 5000 kommentaari oli ja puha. Ma olin unenäos suht: lol, I knew that.

Kyuhyuni alkoholipoliitika tuletab meelde mulle mu kaheteistkümnenda klassi eksamiperioodi, kus me härraste alkohoolikutega oma alkoholiteooria välja töötamise. Džentelmenid tegid isegi küsitluse, et selgitada välja keskmise treffneristi joomisharjumused, mis näitas, et inimesed kas a) valetasid b) on nõrgad või c) meie pole keskimised treffneristid.
Lemmikküsimus: millisel juhul jätaksid joomata?
Mina: siis kui järgmine päev peab lennukile minema?
Alex: Liisa. Brüssel
M: ee...kui järgmine hommik hommik on hambarst?
A: shotipidu
M: well...
A: face it, me ei jäta joomata
Ehk siis musjöö J. kokkuvõte:“ Kui ilm on ilus, tuleb juua õues; kui ilma on halb, tuleb juua toas. Kui kõik läheb hästi, tuleb tähistada; kui läheb halvasti, tuleb ikka juua.“

Ah, ilusad ajad.
(Ausõna, maailm armastab sümboolikat, sest kellel mängib hetkel taustaks G6? Ja juba teist korda.)

Aga praegugi võib kino saada. Põhjustasin kaudselt eile isegi ühe draama. Pisarad  voolasid, vererõhud lendasid lakke ja inimestel tekkisid astmahood. Ja ilma igasugusete kirjanduslike liialdusteta, nii kurb kui see ka ei ole. Ise olin õnneks sel ajal väljas jalutamas ja magasin peadraama maha, küll olin aga tänahommikuse farsi tunnistajaks. Ja ma juba mõtlesin, et seekord ei olegi ühtegi psühhopaati nagu kahel eelmisel korral. Ilmselgelt ma eksisin.

Esimest korda siin olles nägin und ka. Et oli sõda ja me olime perega rannas ning issi töötas õhutõrjes. Üritasime hiiglaslike rakettidega lennukeid alla lasta, samal ajal kui kõikjal meie ümber plahvatsid pommid. Põgenesime siis enne emme ja õekesega enne sakslaste? tulekut mööda metsa äärt ära. Mina jõudsin järsku üksi linna, oli 1933. aasta ja ma pidin midagi Hitlerile tegema.
Ilmselgel olen ma viimasel ajal veidi liiga palju ajalooga tegelenud.

PS. Taemini elu on raske

Monday, May 2, 2011

It must be Henry

HENRY: So because I've been communicating a lot with the other Korean members, my Chinese right now has become really... crappy. And because I don't have that many opportunities to speak Korean, my Korean is also really crappy. And I've almost forgotten how to speak English, so right now I just feel really.... sad and pathetic.
ZHOU MI: But you were always like this.

Ich habe keine Leben ja seetõttu ma mölutan ja tegelen veidrate asjadega, kuni ma pean tagasi üles minema ja vene keeles jaapani majanduslikust olukorrast rääkima, nagu ma hommikul tegin. Ma olen puhkamisest väsinud ja tahan kui mitte koju, siis vähemalt välja. Ehkki õues on Alaska.

Lõin aega surnuks ja mängisin Sloganmakeriga. Esimesed tulemused:
Liisa do it
Maria for everybody
Zhou Mi brings happiness (LOL)
Perfect start with Kyuhyun
My house, my car, my Henry.

Jätkasin Katseid Henryga ja absoluutselt kõik tulemused olid geniaalsed:
Henry the real obsession. Henry for the rest of the night. Henry is a legend. Henry is so amazing. It must be Henry. There is no life without Henry.
Ühesõnaga, Henzz, Sloganmaker teab mu tõelist palet. Ja ma tean, et me sobime, sest sa ise ütlesid nii.


Ei, ausõna, see lehekülg on sõltuvust tekitav. Umbes nagu online riietusmängud.
Liisa - You see this name, you think dirty. Ning sellest tulenevalt:
Sleep under Heechul for the rest of your life.
Style outside, Donghae inside.
Don't play with fire, but play with Yesung.
Do it with Han Geng.
Qmi for every need.

Oijah, ma võikski sellega möllama jääda.
Why be irritated? It's Eunhae. Any questions? Eunhae is the right answer. The Power of Eunhae.
Qmi is good for life. Qmi - best of all. Qmi - Choice of the masters. Qmi - A never ending story.
Aww.
Ja see läheb aina edasi.
Isegi Hiina supermanid teavad, millised asjad omavahel kokku käivad.

 Aaah, ma peaks järgi jätma ja midagi kasulikku tegema. Näiteks oma morbiidset fanfici kirjutama või igavat raamatut, mis ei olegi nii igav, lugema.

Ausõna, mu postitusstiil vajaks tumblri kasutusoskust. Aga. Ma olen selle jaoks liiga laisk.

Sunday, May 1, 2011

Ljubimõi moi radnoi


Pidasin just ühe ~vanema sümpaatse meesterahvaga~ vene keeles small talki. Sellest, kui spakoinõi siin ikka on ja kui ilusad rõbad akvaariumis on. Metsik, ma tean.

Eile käisid mussikud ja venna külas ning Kadi ja Irina kah. Halasin siis veidi, kuidas mu suurejoonelised plaanid Suju näha, feilisid ning kuidas ma ei näe ka Taemini uskumatult hästi liikuvaid peenikesi jalgu ja Onew...ee...kubemepiirkonda. Ja et kallis muffinike Kadi ei saanud aru, mida ma silmas pidasin, siis well, nüüd vast saab.

SNSD Mr Taxi kummitab mul nagu lollakas. Ja see totakas tantsukoht ka, aga ma ei saa seda tantsida, sest muidu nad vaatavad, et ma olen napakas ja transpordivad mind korrus alla poole.

Ja siis ma avastasin, et mulle meeldib ühe Block B tüübi lõust. Jaehyo? Selle, kes on selline pikk kolge ja veidi pissed off näoga ning kelle kohta Linda ütles, et ta on Kyuhyuni moodi. LOL. Vaatasin igatahes järgi, et too tüüp on must aasta noorem.

Kyuhyun ise aga paistab jälle haige olevat ja jalgadel suremisega tegelevat. Tal on suremises magistrikraad ja ma armastan teda selle pärast.

Mul ei ole tegelikult mitte midagi tarka öelda. Meie Annaga ei tea ise ka, mis me teeme. Vot tak vot.