Zhou Mi: noh, kuidas sa mind kutsuma pead?
Henry: Gentelman Mimi?
ZM: Bu (ei)
ZM: Fashion Gentelman Mimi
LOL.
Ühesõnaga, Zhou Mi on nii Zhou Mi, et enam zhou mim olla ei anna.
Henry takes revenge
H: minu riietumisstiil on...
ZM: mei you style (no style)
LOlololol.
Iidolpoisid on armsad, jaburad ja iseenda stereotüübid.
Et nädalavahetus netivabalt Tõrvas, tegin õhtul mv-de vaatamise maratoni. Selline nostalgia tuli peale, kui Double S-ini jõudsin. Vaatasin „Let me be the one’i“ ja muutusin nukraks, sest see MV on lihtsalt nii bittersweet. Aish, ma armastan ikka SS501-i oppasid (neid võin ma isegi ilma liiga suure mõnitamiseta oppadeks kutsuda, sujusid aga mitte. Double S-il on lihtsalt nii tugev vennaaura, samas kui sujud on rohkem nagu su napakad sõbrad) ja ma tahan, et nad kõik koos comebacki teeks.
Haa! Kyu Jong ja Liider-sshi käisid Saengie soolodebüüti vaatamas. Millised armsad jobulõustad. Ja Liider näeb välja nagu Nigahiga
Young Saengi „Let it go“ on muidugi väga hea. Saengi on mingiks sexy smirk tüübiks muutunud ning mul on hea meel, et comeback laul on pigem tantsulugu. Milles on siiksi ballaadilike kohti, sest Young Saengil on teadupärast see eelis, et ta oskab reaalselt laulda.
Ikkagi minu viimane obsessioon enne Kyuhyuni (ja iidol, kes meeldib Kim Gurale. See on suur asi). See hetk, kui ma esimest korda kuulsin teda seda laulmas, istusin ma arvuti ees lihtsalt jupp aega suu lahti. Tüüp tõusis lihtsalt silmapilkselt lemmikute redelil mitu astet kõrgemale. Mäletan, kui me iidolimängu mängisime (algversioni, siis kui iidolikaarte veel ei olnud) ja ma muudkui Saengit valisin, siis Mia mõnitas, et mul on nagu mingi obsesioon. Ostsime eelmine kevad endale isegi paari ristiga kõrvarõngaid ja jagasime omavahel ära. Mina panin enda omale nimeks Young Saeng ja Mia Yesung. Oleks kolmas ka, oleks see ilmselt Jae Joong nimeks saanud.
See nädal oli üldjoones isegi üsna huvitav.
Esmapäev oli muidugi piinarikas, võidukas ja rahast paljaks kooriv, mis ei takistanud mul järgmine päev Triinuga talle lõpukleiti otsima minna. Lõpptulemusena veetsime neli tundi poodides, kleiti ei saanud, aga see-eest ostsime hunniku teisi asju. Sealhulgas ka roosa leopardimusriga T-särgi, sest ehkki tricky bisness, vajab igaüks oma ellu veidi leopardprinti. Mitte ilmselt küll nii palju, kui Zhou Mi ja Hyukkie, sest kuskil jookseb ikkagi hea maitse piir, aga shineelik kogus peaks isegi nõudlikumat leopardifriiki rahuldam. Kammoon, ma ostsin endale ühe pusa seetõttu, et see meenutas seda, mis Keyl „Hello“ videos oli. Meesiidolid on muu suuremad rõivaiidolid kui pihvid.
Kolmapäev oli Treffis mälumängu viimane seeria. Ehkki me ei võitnud, saime ikkagi kringlit, sest me oleme lihtsalt nii oosom. Ei, tegelikult oli kringel mõeldud parimatele rebastele, keda aga polnud seal ning et meie olime lihtsalt tublimad vilistlased, kes alati kohal olid käinud, ohverdati see meile. Tegi kohe tuju heaks.
Reedel ilmus Mihkel ukse taha ning et ma olin teda kolmapäev mõnitanud, kuidas ta alati randomly sisse sajab, siis seekord oli ta viisakas ja helistas kümme minuti ette ka. Kui tavaline inimene küsib, kas ta võib tulla, siis M. teatab, et ta on nüüd tuleb.
Õhtul läksin välja ja kohtusin härraste alkohoolikutega. Linn oli sääski täis, mul olid kõrged kontsad ja olematu kleit ning degusteerimismeeleolu. Obsessisime Mikuga (ma oleks peaaegu Henry kirjutanud) „Fast 5“ soundtracki üle ja olime muidu nunnud. Suht esimest korda öeldi mulle, et ma pole mitte armas, vaid seksikas. Ja seda ütles ka tüdruk. Aga et ta on gey, siis peaks see ju lugema?
Olgu, aitab minu ääretult põnevast elust.
Terve eilne õhtu kummitas mul Block B „Don’t stop“. Aish, burkee see peab nii hea laul olema? Burkee ühel tüübil on TOPi hääl ja maneerid? Ja miks Jaehyol on täiuslikud iidolisilmad? Ning wae mulle meeldib, kui inimestel on silme all varjud?
No comments:
Post a Comment