Nädalavahetus Tõrvas.
Üllad plaanid: päikest võtta ja päev otsa õues lebotada
Reaalsus: sajab vihma ja Intrnet on kuhugi kadunud
Laupäev oli Eurovisiooni päev ning ülatuslikult oli see aasta väga palju häid laule, millest ükski samas teistest nii palju enam esile ei tõusnud. Ma kohe ei teadnud, kelle poolt hääletada, mistõttu mõtisklesin, mobiil käes, kogemata senikaua kuni liinid kinni pandi. Ups. Polnud nagu plaanis.
Itaalia oleks võinud võita. Mitte et ma nende poolt oleks olnud (ma polnud kellegi poolt, väga lõdvestav), aga see oleks stiilne olnud. Rootsipoiss oli see-eest aga vaieldamatult kõige ilusam osaline. Nagu Mia väljendus – kompu.
Homme hommikul läheb siis SM Towni piletite ostmiseks. Reedel töötasin jumala lihtsa plaani välja ja kui ma siis seda täna õhtul Kadile tutvustama läksin, selgus, et see veebileht enam ei müü neid pileteid netis. Ainult kohalikes kontorites. Jamasime mingi tund aega, et selgust saada, närvitsesime, sõimlesime ja ma hakkasin peaaegu vihast nutma. Lõpptulemusena on meil nüüd kolmes Prantsuse piletimüügikohas kasutaja ja hinges isegi teatav lootus, et me saame need piletid. Kui ma koju jõudsin, oli mul ja Mial oli peaaegu isegi väike nervous brakedown.
Kui ma siia enam kunagi ei kirjuta, siis te teate, et ma ei saanud pileteid ja uputasin end Emajõkke.
Ja et lõppnoot ei oleks nõnda morbiidne, siis huvitav probleem. Kumb see on: Donghae või Kyuhyun? Mina küll ei tea.
No comments:
Post a Comment