Suju elab! (ja mina ka)

Kaks kuud on möödunud. Loen viimase postituse lõppu, et mida sai siis endale lubatud. Missioonidest täidetud nii umbes poolteist: Supernaturali 13. hooaeg vaadatud ja natuke korea keelt ka õpitud. (jaapani keelega läks seekord nagu läks)

Elu oli kiire. Algas uus õppeaasta. Väliüritusi oli mingil põhjusel pisteliselt selle nädalavahetuseni. Käisin Rumeenias reisimas. (viimane ilmselt tekitaski efekti, miks aeg nii armutult lendas). Aga eelmine nädal oli chill ja ainus vabandus, miks ma kõike seda, mida ma kogu aeg luban teha, ei teinud, oli mu enese tagasihoidlik laiskus. Ja see, et ma viimaks siis Supernaturali vaatama hakkasin.

*

Liisa on tagasi, sest Super Junior on tagasi. Pea täielikus koosesisus. Kuulasin isegi albumi läbi ja lolisin, kui album läbi sai ja spotify random playlistist järgmisena Shinwat lasi. Ma olen ikka öelnud, et Suju on praeguseks hetkeks juba Shinwa tasemel.

Esmakuulamise järgi muidugi keeruline sügavat analüüsi teha, aga oli igati ok taustakas. Kokkuvõte:

• Mulle meeldib „The Crown“, sest tümakas. Yesung mingi ootamatu hotboy123 (ok, mitte ootamatu, juba Los siento oli ta bueno)
• „Somebody new“ on kyuut. Mv pakub mulle mu ilusat Kyuhyuni ja ka väsinud olekuga Teukiet, kelle soenguvalikud on mõnevõrra küsitavad
• „I think I“: ühe laulu kohta, kus räägitakse nii palju tantsimisest, tehakse seal seda märkimisväärselt vähe. Kaameratöö tüütu, laulu algus meenutab hirmsasti midagi ja küllap seetõttu mulle viisi poolest meeldibki. Ryeowook on sassy ja teeb peaga seda, mida üldiselt vaid tüdrukutegrupid teevad.
• „Super Clap“: liiga vähe Kyuface’i. Gimme Kyuface singing, not Kyuface tap-dancing. Võrreldes praeguse aja iidolite tantsudega on Suju koreograafia ikka hurmavalt lihtne. Väljaarvatud muidugi see üks liigutus, millega ma iial hakkama ei saaks. Laul pole minu stiil.
• Ja siis ilma videota, albumi viimane laul „Show“, Väga armas, sest see on nii nostalgialaks ja kõlab nagu nad oleks 90ndate iidolgrupp.
• (wow see random playlist mängib hetkel „Operat“)

*

Veel kpopi kokkuvõtet:

• Everglow „Adios“: fucking love it, selle sügise mein tümakas, mille järgi hüpata
• TXT „Run away“: yay, neil on viimaks laul, mis mulle meeldib! Täiega hea refrään. Aga pealkirja valik on selline, et ma ei saanud alguses arugi, et see MV on
• Stray Kids „Double Knot“: kas ma olen juba maininud, et mulle meeldib tümakas? Mulle meeldib tümakas. Tatatta tatatata~. Aesthetic on ka ja sellest madala häälega räpparpoisust ei saa ka mööda vaadata.
• SuperM „Jopping“: ei.
• „Monsta X “Find you“: dramatic. Melodramatic. Ma saan aru, et neil ka oma universe? Laul natuke kummalise ülesehitusega
• Itzy „Icy“: vend küsis selle kohta, kas mv mõte on see, et nad oleks kohtades, kus nad on kõigist teistest hästi erinevalt riides
• Day6 „Sweet chaos“: laul on väga day6, but hei, they day6. Mv on ekselentne näide, kuidas lihtsate vahenditega teha ilusat ja isegi originaalset videot. Sest bänd mängib ikka bändivideos, aga ma arvan, et ma pole veel üheski kpop videos seda hajuva suitsu efekti näinud. (tüdinud olekuga trummar läks LJ’le ka peale lol)
• ATEEZ „Wonderland“: kohe vanad head kpop ajad tulevad meelde
• Winner „Soso“: selline YG vaib, aga parimas mõttes. See, et refrään pärast buildupi hoopis rahulik on, on harjumatu, aga MV ise on meeldivalt deep ja samas mitte pretentious.
• Tiffany: ma laulu nime ei mäleta, aga damn girl, see oli cool. Vanakooli Gaga tuli meelde, nii et ma olen all in.
• BTS „Make it right“: oioi, kelle ma peaaegu ära oleks unustanud. Tüüpiline bangtan style, randomly muusikavideosid välja anda. Laul ikka hea, aga mv oleks võinud olla, kas ainult animatsioon või ainult poizud. Nüüd oli natuke lõhutud mulje.
• SuperM „Jopping“: ok, veidi kommentaare ka. Rida kenasid inimesi koos tegemas asja, mis on nii kommertsist läbi imbunud, et juba see tekitab vastumeelsust. Igatahes, teaser era meeldis mulle rohkem. Sest see laul ja mv jättis nagu veidi soovida (eriti mv see koht kus nad nagu esineks publiku ees). Muusikaliselt kohtus NCT EXO’ga ja paraku selle Exoga, kelle stiil mulle peale ei lähe. Nuuks nuuks. Poisid on ikka kobedad.

Coming up!

Laif

LJ+JK võrdub lol

Yay, LJ on elus! Kõik mu luud ja kondid valutavad ja ma nägin öösel terve jao jaburaid unenägusid, millest see, kus viljapõllult hiilis välja leopard ja mind jalast hammustas, ei olnud sugugi veel see kõige veidram.

Vahepeal on toimunud nii palju, et seda kõike meenutatagi on väsitav. Kui eelmine aasta oli kiire juuli, siis seekord on seda olnud august. 

Minikokkuvõte, suvalises ajalises järgnevuses

• Käisin eile Lilli piiripunktis Balti keti 30 aastapäeva tähistamas. Pressu oli ka kohal, täpike laval, ja et kõik maailma kõige näljasemad inimesed olid sinna kokku jooksnud, jäi ta kõneke must seekord kuulmata. Ärgake Baltimaad kõlas kolmas keeles, mitmel korral ja ühel juhul nii jubedas esituses, et see oli lausa südantsoojendav. Õhtu arusaam: ma ei oska läti keelt. Õhtu arusaam vol2: jäätisekokteili hinnast enamuse moodustab mu töövaev. Kirjutas see Marx, mis ta kirjutas, aga kui asi puudutab tööväärtust, mille tööline tootele oma tööga lisab, siis selles punktis pean temaga igati nõustuma. Õhtu arusaam vol3: balti keti toimumise ajal olid mu vanemad olnud abielus täpselt kuu aega ja ühe päeva. Siinkirjutaja kõigest põtkis.
• Kas te olete pidanud kunagi kahe tunniga 1200 mulgiputru koos magustoidu ja joogiga välja jagama? Mina nüüd olen. Kas see on võimalik? Tuleb välja et hea plaani ja meisterliku koostöö tulemusel on see tõesti võimalik.
• Käin iga päev kaks korda ujumas, sest harjumusel ei tohi lasta kaduda. Do it for Jungkook, eks ole.
• JK’st rääkides. Tüübi juuksed on omandanud ebaseaduslikult hurmava hooletu elegantsi ja siinkirjutaja on langenud fangirlimise kõige sügavamale mülkasse ja tegeleb kõige lihtlabasema ilastamise, et mitte öelda thirstimisega. Kes oleks kümme aastat tagasi osanud oodata, et ühel päeval leiab ka Liisa iidoli, kes ei pane tuksuma mitte ainult tema südamekeeli, vaid ka neid primitiivsemaid, kõige ürgsemaid keelekesi seal sfäärides, millest viisakas seltskonnas ei räägita. (kaunis näide: kell on õhtul 22.22. mina: soovida saab. Vend: ma soovin, et mul oleks tulevikus hea karjäär ja kõik asjad läheksid korda. Mina: well, ma soovisin, et ma näeks täna öösel Jungkookist üleannetut unenägu. Vend:…0.0)
• Tunne on muidugi ülendav. Vaatad seda noort poissi ja tunned, kuidas kerge iiveldus peale tuleb ja silmad niiskeks tõmbuvad. Is this love, laulab Namjoonie. Is this just fantasy, laulab Freddie. What the fuck, laulab Liisa proosaliselt.

*

• Miafest 2019 oli ka see aasta igati kordaläinud ettevõtmine. Külalisi, 27 (+2 järgmisel päeval saabujat), öömajale jääjaid 18. Arvutasin nii huvi pärast välja, et kaheteistkümne järjestikuse päeva jooksul oli meil ainult kaks külaliste vaba päeva. Ava või hostel. Sünnipäev esimese ja viimase lahkujaga kestis reede õhtust esmaspäeva päevani, aga mein event oli ikkagi laupäev ja sellele järgnenud bonding pühapäev. Eelmise aasta müstilised, et mitte öelda astronoomilised toidu ja alkokogused, mis inimeste lõugade vahele kadusid, olid muutnud meid ettevaatlikuks ja seetõttu olime hoolikalt valmistunud. Tulemus – kraami jäi alleski! Välja arvatud va seda haljast, sest me ei olnud arvestanud, et mu kallid onupojad on pigem läbipaistvate jookide peal. Mingil ebamäärasel hetkel, hetkel, mil selle järgi otseloomulikult tarvidust ei olnud, ilmus välja ka hansa ja uskuge mind, külm kohvi ei ole pealekas, mida te hansa peale võtaksite.
• Highlight üks. Kuidas parkimisplatsile ilmus politseiauto ja me kõik olime nagu, mis me peame nüüd kõlli vaiksemaks panema ja selle asemel pandi peale fuck te police ja mu kallis onupoeg vol3 irvitas, et mis politsei siit eest leiaks: neli sugulast ja üks suvakas tantsivad omavahel. (jah, Mia, mina, Caro ja onupojad vol2 ja vol3 olid viimased ellujääjad. Onupoeg vol1 oli veidi enne langenud). Mis oli aga eriti tore, kuidas onutütar ja ta poisu (kes olude sunnil olid sunnitud magama telgis, mis piirnes meie peomajakesega) hommikul kommenteerisid, et nende jaoks oli kõige naljakam see hetk, kui me arvasime, et politsei tuli ja siis fuck the police’i blastisime, mille peale me olime midugi, me ei arvanud, nad käisidki. Aga siiski mitte meie peorahu segamas, vaid lihtsalt parkimisplatsil chilllimas. (Mis me parata saime! Eelmine aasta orgunnis linn meile välisdisko, seekord pidime ise hakkama saama.)
• Higlight kaks. Kuidas Mia kingiks saadud roosade ja sätendavate rulluiskudega paadisillal uiskles, sest see oli ainus sile pind ja kuidas me olime sada protsenti kindlad, et ta sisse kukub. Mida müstilisel kombel ei juhtunudki.

feel the luv

Teiste külastuste ja juhtumiste seas

• Kadi ja Caro käsisid end kärsatamas ja orjatööjõudu pakkumas. Tulemusena sündis uus termin: põõsaluule. Luuletused, mis on loodud marju korjates ja räägivad peaasjalikult põõsasse tõmbamisest. Nilbuse tase sõltus parasjagu riimimeistrist, aga üldiselt läks ikka iga rida vängemaks. Ja jah, meis on ikka sellised eesti hiphop staarid kaotsi läinud.
• Tjotik on lausa kaks korda käinud ja ühel juhul võttis isegi vanaema kaasa~
• Merlin käis oma lastega päevasel tripil ning tal oli täitsa õigus, kui ta ütles, et võtab meil pooleks aastaks lastesaamishimu ära. Ma olin ära unustanud, kui palju nii väikesed põnnid järelvalvet nõuavad. Irina jäi aga minu hoida ja me veetsime aega teeseldes, et ilm on soe, mängides uut ja põnevat mängu, mis õeke sünnipäevaks sai, ja filmitades, sest hei, mul olid alles suuremat sorti peod lõppenud ja ei jaksa ma kogu aeg kokteilitada. On teisi see suvi liigagi palju trimbatud.
• (nii et Kadi sünnipäeval ei hakanudki koksid lõpuks pähe, nuuks nuuks)
• Oi oi, ja Sandra tuli meiega koos kinno Bangtani uut filmi vaatama. Sõitsime vennaga lausa spetsiaalselt sellepärast Tartu. Film oli väga sooooft ja nagu ma ütlesin, kui Burn the Stage rääkis sellest, kuidas tuuri teha, siis Bring the Soul rääkis sellest, kuidas tuuriväsimusega toime tulla.
• Mul on küll hetkel tunne, et pole see suvi õieti puhata jõudnudki, kuigi tegelikult olen ma ju enamus aega vaba. Juuli algul, vat siis kui külmad ilmad oli, siis oli hea rahulik. Ma nüüd loodan sest viimasest suvenädalast ka palju vedelemist, aga hetkel on kolm päeva juba ürituste või muude kohustustega täidetud. Nii palju siis mu plaanist Supernaturali viimased kaks hooaega ära vaadata. Poolikud ficid lõpuni kirjutada. Fanaccount valmis kribada. Kõvasti korea keelt õppida. Jaapani keelt korrata.
• Quotides surematut klassikut Krisi: “Maybe next time.“

Laisk Liisa

Suviseid kpop muljeid, sest ma ei viitsi fanaccounti kirjutada

• Seoul time road? I’m bafled but in. Tore kui su üks selle suve pealällamis-lugude remixe ka ühte su peapoisut sisaldab.
• Stray Kids „Side effects“: väga hea tümakas, nagu mitte lihtsalt tümakas, vaid päriselt tümakas. (Ah, pole nii ammu klubis käinud ja see suvi jääb ju Eesti suurim ja kallim vabaõhu klubi aka Wknd ära. Nuuks nuuks. (but yay, more money for ohter spendings))
• Monsta X „Who do u love“: neil ka igati chill lugu
• NCT mis iganes „Highway to heaven“: wow, nii ilus esteetika. Kõrb ja over-saturation, mis sa hing veel ihkad. Ah jaa, poisid. Väga ilusad. Silm kohe puhkab. Lol, laul hetkel meelde ei tule, aga kindasti meeldib see mulle rohkem kui see eelmine, mis mulle kohe üldse ei meeldinud (superhuman siis, eks ole).
• NCT mis iganes „Boom“: meeldib see boom boom koht, sest see kõlab nagu vanakooli kpop, ülejäänu on meelest läinud
• Red Velvet „Zimsalabim“: wae. f(x) on kadnud ja nende vanad riided ja biidid anti Red Velvetile üle.
• G-dle „Uh oh“: ma ei oska ikka nende nime hääldada. Osad riided on igati kuumad. See blond räppar on ka kuum. Olen inspired.
• Mamamoo „Gleam“: Pro-optika uus reklaam ja väga nende sound. Hwasa look on väga mu suvemaitse
• EXO-SC: i loled.  Pole 2PMi „Hands up’ist“ saadik nii palju lolinud. See meenutas mulle neid instakuulsusi, kes tahaks väga muusikat ka teha. Ja Sehunil oli ilmselt rohkem screentime’i kui kogu tema varasema Exo karjääri peale kokku. (Ah vanad armastused, küll teid on ikka tore mõnitada. Kurb tõde, et see just praegu tuleb playlistis ja ma lõngun peaga kaasa. Aga siis tuleb mulle visuaal meelde ja ma lolin taas)
• Suju: kus te olete habibid, ah? Ma tahan teie üle ka nalja teha.

Elu

Metallica pidu läks joominguks kätte ja tulemusena oli LJ’l järgmine päev paha. Vanaks hakkan jääma.

Ülejäänud elu on töö või tikrite korjamine või rannachill aka no life või siis, nagu mulle meeldib mõelda, parim laif.

PS. Ma ei suuda kuidagi oma fonti tagasi normaalseks saada ja see riivab alatumal kombel mu silma

It's late, it's late, it's late (but not too late~)

Hello, arvuti on mul tagasi kaks nädalat ja alles nüüd avastasin ma, mis siis kadunud on. Avastasin ma selle muidugi alles nüüd seetõttu, et viitsisin end viimaks kokku võtta ja blogima asuda. Nimelt on mul iidamast aadamast olnud mingi veider kaksik documents folder. Ehk siis üks oli user ja teine public all ning mingil põhjusel ei leidnud ühte neist arvuti search programm üles. (küll leidis aga total commander). Selles kummalises teises doc folderis olid kõik mu vanad fanficid ja siis ka see fail, millesse ma ma oma blogipostitusi kirjutan (ehk siis see kraam, mis mu vanast läpsist uude kolis, mis tõttöelda nüüd ka üsna vana on). Aga et üldiselt leidsin ma selle recent failide alt üles, ei pidanud ma just väga tihti seda manuaalselt otsima. Nüüd on aga mu arvutil uus kõvaketas ja uus op-süsteem ja ehkki kõik muu materjal kõvakettalt on päästetud, on kadunud see müstiline teine doc folder, mis oli ilmselt seotud eelmise peal olnud Windowsiga.

Aga ärme heida meelt! Sest Liisa võib küll olla loll, aga kõik vanad Suju ja Double S’i ficid on tõmmatud eraldi mälupulgale, mida tõsi küll, pole aastaid uuendatud. Mis tähendab, et ainus tõeliselt kaotsis fail on mu ideede kaust ja viimase paari aasta blogi Wordi doc. Sest ma olen üsna kindel, et mingis mahus on see mälupulgal olemas.

(kui ma eelmine kord läpakat vahetasin, läks vist kaotsi ainult üks või kaks poolikut exo fici, mistõttu mu Exo ficile nr 4 järgneb kohe fic nr 6)

Anyway, nüüd on piisavalt kurdetud ja tegelikult läks mul ju õnneks.

Käsikirjad ei põle, eks ole.

Suvised sekeldused

• Vaarikamoosi teinud kaks korda
• Pärnus käidud ja mere mitte jõutud. See-eest on meil kõigil taas uued päiksekad ja mul vikerkaarevärvilised plätud.
• Järv jahtub nii ruttu
• Mitte et külm vesi mind kuidagi takistaks
• Nii palju raamatuid laenutatud, et ma pole ikka päris kindel, kas suve lõpuks end sest virnast läbi närin (Muidugi närin, I’m LJ)
• Selle suve must-watch Chernobyl and Good Omens nähtud, nauditud ja soovitatud.
• Yay mul on augustis lausa kaks vaba nädalavahetust, nii et palun, kutsuge mind sünnipäevadele~
• Piparmündipõld mühab nigu muiste ja mohjito rumm ootab oma järge
• Ei ole see aasta isiklike rannavalvepoisusid
• Jooksmine on raske, kui sa pole seda sügisest saadik teinud
• Uus t-särgi idee: do it for JK
• Uus lihtsalt idee: do JK
• Vennat tabanud Marvel obessioon on mõjutanud ka mind ehk ma olen siis koos temaga täitsa mitu Marveli filmi ära vaadanud.
• Ma nüüd mõistan, miks 20teistkümendate esimese poole tumblr mind Captain America ja Bucky angstiga spämmis.
• Yay Tõrvas on kino!
• (minu elu on kino)
• (aga selline kino, mida näitab etv2 kell üksteist õhtul ehk siis midagi ei juhtu)
• (mis on super)

Bangtan

Ei, ma ei ole ikka veel fan-accounti kirjutama asunud. Loodetavasti on mul midagi ikka veel meeles.

Kaks uut MV´d ja paar uut laulukest ootavad reviewsid.

Heartbeat MV, featering

• Innocent counrty boy Taehyung
• Jungkoos as Alan Walker
• Tortured artist Min Yoongi
• Bad acting by RM
• Seokjin the ouran host club
• Jimin the babyface
• Ja Hobi. Kes võib-olla on loomaart. Who knows
• Ainult sinu mobiilis.
• (ja kui te arvate, et ma seda kirjutades peas seda Honest trailerite voice’i ei teinud, siis te eksite)
• Ok, aga tõsiselt rääkides, mulle tegelikult meeldib täiega see laul, väga minu maitse sound. Eriti see ingliskeelne Namjooni osa laulu keskel (millest 100% arusaamisest jääb mul va neid ajurakke vaid napiks).
• Visuaalselt kogu see universum ja kosmos on üliilus, sisulise poole pealt on see kõik aga veidi ficilik. Ja et see on selle mängu tarbeks tehtud (mida ma mänginud ei ole, sest 1) ma ei mängi ei telefoni- ega arvutimänge ja 2) see tundub sisult natuke kohatu), on see veider hüplik sisu ka mõistetav. Nagu miks nad ühel hetkel on politseinik ja loomaarst ja järgmisel treenivad iidolid? Loogiline, maybe. Pole mängu mänginud.
• Also, kui vanad nad neid klippe filmides on?

Lights

• Kuidas saada aru, et tegemist on Jaapani jaoks mõeldud MV’ga ilma seda vaatamata: laul on rohkem kui viis minutit pikk
• See on visuaalselt ilus, värvid on ilusad, riided kenad ja laulu meloodia ei ole mul üldse hetkel meeles. Natuke saan kuulates sõnadest aru, aga üldiselt on jaapanikeelsetest laulusõnadest mitte liiga lihtne aru saada (kui just tegemist ei ole anime algusmuusikaga, siis laulavad nad suure tõenäosusega tiibadest, unistustest ja valgusest). Well, hikari ja kurayami on ka siin kui kohustuslikud jaapani laulu elemendid olemas.
• Konspeptsioon, kus JK on pidevalt spaced out on huvitav. Kui see midagi sümboliseerib, siis mina olen alla käinud ja hetkel ideedest tühi.
• Also, JK ja Jimin lõpus on alatult nunnud, teate, see koht kus nad hakkaks nagu kohe teineteisesel confessima.
• Honrable mentions: Jini kole särk; popcorn bending

LJ out

I'm still alive (reprise)

Olen elus. Läpakas e ole. Ehk kasutan õe oma, ms samut pole just parmas vormis. Juhtme vastu ei tohi puutuda, sest aku ei lae ja kui kõne alla tuleb klaviatuur, siis nagu te ise näete, on see võrdlemis loominguline. A-täht ei tööta mõnikord üldse (aga täna õnneks küll ja seetõttu kasutan harukordset võimalust ja blogin veidi), ja i-täht ainult siis, kui seda eriti kõvast peksta, aga sorri, ma kogu aeg ei jaksa. Ülejäänud täishäälikud on enamasti kohal, aga kui neid parasjagu e ole, saad aru, kui täishäälikute rohke on ikkagi eesti keel.

Niisiis.

Oli ülimalt kiire mai ja vastikult sisutihe juuni. Liisa ootas palavalt seda päeva, mil kõik kohustused ja eksamid on tehtud, et saaks aga rõõmsalt sarju vahtida ja fice kirjutada. Kaks päeva enne viimase essee tähtaega läks mu arvuti katki. Kahtlustasin kurja deemonviirust, aga tuli välja et kõvaketas. Igatahes, enne juulit ma oma arvutit tagasi ei saa, nuuks nuuks.

Also, olen akadeemiliselt võimakas.

Also, päike lilled heinamaa.

Also, veinivarud.

Also, Mia Aasiast tagasi.

Also, olen veidi või veidi rohkem Jungkookist sisse võetud.

Oi jah.

Korralik Bangtani kontsertite review/fanaccount tuleb siis, kui mul on 100% töötav arvuti, enne mitte. Paraku on inimmälu lühike ja ehkki ma käisin kahel õhtul, olen ma juba setlisti unustamas. Aga stay tuned for fangirliling. Liisa ei teinud midagi väga piinliku. Või ehk siis see hetk, kui ma Mia/Kadi käest kinni võtsin ja eriti haledalt (fake)sobbisin, kui ilus Jungkook on. Sest Jungkook. On nii. Alatult. Ilus.

Tema praegune soeng on taeva kingitus ja ta vastik nolk teab seda. Je suis whipped and i like it.

Nägin üks öö sellist unenägu, et terve järgmine päev oli piinlik. Naljaks, aga piinlik.

Nimelt olin Jungkookiga supermarketis (olime vist sõbrad) ja ühel hetkel seal riiulite vahel hakkas ta mu üle nalja tegema, et ma ikka veel vallaline olen. Mille peale mina olin muidugi: sina oled ka! Ja järgmisel hetkel lõin ma käed ümber ta kaela, vaatsin talle sügavalt silma ja kuulutasin sellisel eriti mahedal flirtival toonil:”Aga kumbki meist ei pea seda olema.”

Ja niipea kui need sõnad unenäo Liisa huulilt olid lahkunud, sain ma õudusega aru, mis ma öelnud olin. Ja asusin siis hoogsalt vabandama ja olin nagu, I’m so sorry, i’m so embarassed.(ise peas mõtlemas, ma loodan, et ma meie sõprust ei rikkunud, sest unenäo JK oli mitte suvakas poiss, vaid ikkagi BTSi Jungkook ja celebruus). Jungkook vaatas mind ja oli nagu: “Sorry, Liisa, aga sa ju tead, et ma ei saa.” (sest ikkagi iidol, eks ole) Ja siis me läksime ja ostsime smoothysid ja Liisa oli nagu, kas ma peaks laskma tal enda ees maksta või ei.

Rohkem ei mäleta (ainult seda, et ma nägin samal ööl und, kus ma Miale seda unenägu ümber jutustasin, nii et ku ma seda päriselt päris Miale rääkisin, olin ma korra juba selle häbi pidanud üle elama).

Long story short, Liisa got rejected by dream JK. (me heartu)

well fuck u too

Coming up!

Kontserdi review!!!

(loodetavasti)

love of my life dont leave me~

Kus Liisa on vaheldumisi BTSi ja Queeni fangirl ja kohati seda ühes lauses

Tutvun säärase põneva playlistiga nagu Brian ja Roger vaatavad vanu Queeni muusikavideosid ja kommeteerivad neid. Ehk siis mõnitavad neid. Väga huvitav ja kohati ikka väga lõbustav. (lol playlisti koostaja on sellele vägagi tabava nime pannud: nimelt in which brian is very descriptive and roger hates everything)

Ja siis ma muidugi kujutasin ette, kuidas nii umbes 30 aasta pärast Namjooni ja Suga oma praeguseid videosid kommenteeriks ja pilt oli üsna sarnane: Namjoon räägiks laulu taustast ja oleks hurmavalt mõstsiklev ning Suga oleks all: õõ, mis meil seljas on, ja muidugi: õõ, i hated it.

*

Uus apelsin mu südames aka Queen võtab omajagu ajakest. Teate kui raske on ühe apelsinigagi zonglöörida (antud juhul siis fandomiga, eks), aga teha seda korraga kahe apelsiniga...oi jah. Ma olen Bangtani live’ide ja bombidega nii maas.

See-eest hakkas Run jälle pihta ja nad tripivad Kanadas ja selles on selline hurmav Bon voyage vibe, eriti kui Hobi poes hiiglasliku banaani üle amazib (ja JK teadva muigega teda vaadates teadagi millest mõtleb), või kuidas Suga ja Namjoon pannkoogitaigna jaoks jahu valivad või Jungkook zombifilmi saiakest googeldab (või noh, naverdab), et seda siis osta. Jah, see domestic fic kirjutab end ise.

(erinevalt minu ficist, mis alatul kombel seda üldse ei tee. Jaanuari lõpust saadik on see wip ja seda on endiselt napilt üle 3000 sõna. Nagu kui Miat siin ei ole, ei tunne ma end üldse motiveerituna kirjutama. Või siis ma peaks kähku selle fici ära lõpetama, sest obviously ma ei tea, mida see endast kujutama peab ja asuma järgmiset kallale, no näitkes selle, kus Jimin AA meetingutel käib või Jungkook enese pulmast jalga laseb või Namjoonil needus peal on. (see viimane on vähe problemaatiline, sest Liisa ei tea veel, mida see needus endast kujutab, küll aga teab ta, kuidas seda murda)).

*

Mõtlesin, et kruvin põnevust ega vaata ühtegi Speak yourself tuuri fancami enne kui ise ära käin. Ma muidugi murdusin.

Also, they such stars.

Also, Bangtani seiklused Meerikamaal.

Also, so soon.

Also, piletid vol 2 ei ole veel kohale ilmunud.

Nagu ka mu õe piletid.

Tulge palun.

*

Hetke kummituslaul: „Spread your wings“

Töötan nimelt Queeni albumeid läbi. See tähendab alustasin algusest ja liigun aga ajas edasi. Eile õhtul väljusin siin ametlikult 70ndatest ja sisenesin 80sse, nii et getting ready for the sound shift. Praegu tuleks just Hot Space taustaks, kui mu internet ei oleks otsustanud ära minna.

Hetkel ma küll ei oskaks oma ultimate lemmikut (70ndatest) nimetada, aga damn, Night at the Opera rly is that bitch. Ma vist ei teadnud kahte või kolme laulu, aga kõik teised olid nagu, yay, go for it, babes.

Also, Queen II.

(jah, ma tean, ma olen selline epic albumiarvustaja, ikkagi klassikaliselt haritud inimene ja puha, valdan vabalt ladina, heebrea ja vana-kreeka keelt)

(ja oi, Liisa vanad vanad mõtted, mingist märtsikuuõhtust, kui ta oli fangirlinduse algstaadimis ja ise ka ei tadnud, mis tema niigi pehkinud ajukesest saab:

Freddie makes me sad and Deaky makes me happy, Brian makes me think and Roger makes me giddy

Oi jah)

beauty

*

Kyuhyun on sõjaväest tagasi O.O

Ei tea kas nad lubavad nüüd Sungminil ka naasta ja nad saavad korraliku Suju comebacki teha? Naljakas, sest kui ma omal ajal sujustusin, oli Kyuface 22 ja see hetk, mil ta sõjaväkke pidi astuma, oli nii kaugel nii kaugel. Ja siin me nüüd seisame. Kogu Suju ametlikult kohused riigi ees täitnud.

*

Kultuurne boonusraund, aprillikuu filmielamusi

*Vaatasin sellist HBO minisarja nagu „The Pacific“ ja see meeldis mulle väga.

See ei olnud oma olemuselt ei melodraamatiline ega patriootiline. Seal oli palju muda, vihma, mädanevaid kehasid ja mõttetut surma. Ja mis kõige olulisem, ta täitis sõjafilmi kõige olulisemt kriteeriumit – nimelt oli sõjavastane. Sest sõjafilm, mis seda ei ole, on automaatselt propaganda.

*Vaatasin ka sellist netflixi filmikest nagu „The Dirt“.

Sex, drugs and rock’n’roll. But mostly sex and drugs. Väga fun, väga crazy. Kohe müstika säärase eluviisi juures, kuidas need tüübid tänase päevani ringi jalutavad.

(watch it with ur friends and bring coke)

Järgmise kultuurielamuseni.

Ehk Eurovisioonini~

Bass drum goes like dumdumdum

Jää hakkab liikuma.

Meil on:

1. Lennukipiletid edasi-tagasi
2. Bussipilet Riiga
3. Hostel
4. Kontsertipiletid 2. juuniks (õhtuse seisuga, küll veel dhli valduses)
5. Meil, mis teatab, et 1.juuni piletid on välja prinditud ja pannakse kohe teele

Mida meil ei ole:

1. Lennujaama transferi
2. Bussipiletit Riiast koju
3. Ostjat 1. juuni piletitele
4. HP maailma pileteid

Mida me ei saagi

1. Harry Potteri pileteid, sest kõik on välja müüdud

Ehk siis selle nädalaga on asjad enam vähem paika loksunud ja ma ei pea enam põdema, kas need neetud piletikontsud jõuvad mu postkasti no näiteks 29. maiks. (Ma siiski olen hämmelduses, kui mahajäänud kolgas on Lääne-Euroopa. See ikka ja jälle üllatatab mind, kuigi ei tohiks enam. Vähemalt ei saada nad neid pileteid tuviga.)

*

Lihavõtted möödusid kiirelt ja olid täis perekondlike askeldusi. Ilus ilm ja haige mama tingis selle, et Liisa sai nakkuse ja reetlikku külma, nii et see nädal on veedetud meeldivalt nohutades ja mõttetu 37,2-37,3 palaviku käes kannatades. Ja et otseloomulikult oli tegus nädal, sai iga hommik kraadiklaas ohates kõrvale pandud ja end ikkagi kooli veetud, ja iga õhtu taaskord kraadiklaas ohates kõrvale pandud, ja end ikkagi välja veetud. Kuigi kohati oli küll tunne, et ei viitsi (nada fedja).

Kevadkarneval oli seekord natuke mannetu. Olime Kadiga kogemata liiga kained ja tegin isegi igavusest suitsu. Kaks tükki ehk kahe aasta normi ära. Eks ta ole. Aga see-eest nägime sellised kaunid külatüdrukud välja, et ise ka ei usu. (minu hurmav Freddie outfit jääb paraku ebamäärasesse tulevikku)

*

Eelmise nädala lõpus tegi siis Bangtan muusikasõu comebacki.

Ja oh seda üllatust, Liisa on täiesti lummatud Dionysose esitusest. See kõige esimene Music Countdowni live lõi mind lihtsalt pahviks.

• See laul ise jättis mulle esimsele korral juba hea mulje ja endiselt on sel parim energia. (pluss sõnad ise ka, eks ole)
• Koreograafia: raske, lõikav, efektne
• Erilised lemmikkohad need, kus nad laua taga istuvad ja hästi järskude liigutustega shote võtavad ja pead kõrvale löövad ja käed lauale virutavad
• Siis see koht, kus nad põrnadal ära käivad. Ma väsin juba vaadates ära.
• Jungkook ja tema akrobaatika
• Kostüümid. Valged toogad on ikka parimad. Missest et Namjooni esimene kord oma sauaga veidi rüühõlmade vahele kinni jäi
• Ja muidugi lavakujundus ise, sest esiteks nii hästi läbi mõeldud, ja teiseks, mitte lihtsalt dekoratsioon, vaid osa laulus ja osa koreograafiast
• Ja siis muidugi poisid ise ja meie Hobi, kes on nii intense
• Ma ütlen, Dionysos omab seda comebacki ja Hobi omab Dionysost
• (aga muidu on comebacki mein tähelepanu püüdja minu jaoks ikkagi Taehyung)

„Boy with luvi“ live jääb muidugi ultimate bitch Dionysose varju, aga mis mulle meeldib, on see kergus, millega nad koreograafiat esitavad. Seline hea feel good vibe ja kerged naeratused Jimini poolt.

Ja „Make it right“ live andis sellele elu juurde, kuigi ma endiselt ei suuda seda viisi meenutada. Lavakujundus oli hea ja kui siis me boy Suga sisse tuli, olin ma väga satisfied.

Lubasin albumist rääkida ja räägin. Aga mitte süvasemiootilselt, selleks on seekord doktorikraadiga psühholoogid, kes teavad paremini.

Üldfeel meenutab mulle „Love yourself: heri“. Kui ma seda albumit esmakordselt kuulsin, oli ma suht: see on okei popalbum, aga ehk mitte kõige huvitavam. Mul läks paar kuulamiskorda enne, kui „LY: Her“ mulle omaseks sai. Ja tõttöelda, ei lähe mulle endiselt ei „Dimple“ ega „Pied piper“ korda. (ja see sama muster, kus kaks kõrvuti asuvat laulu (enamasti albumi esimesel poolel) mind külmaks jätavad, see on korduv tendents)

Aga „Her’il“ on pärit ka minu üks absoluutseid BTSi lemmiklugusid, nimelt „Sea“.

Aga nüüd ma kaldusin teemast kõrvale ja asusin hoopis teisest albumist rääkima. Juhtub.

~Map of soul~

• Intro. Persona. Ma olen School love trilogy hoe, nii et hello nostalgia, my old friend
• Boy With luv. Seda sai juba arvustatud, aga albumi versioon on ikkagi suti erinev. Näiteks lastakse tüdrukul ka laulda. Endiselt on lemmik viisikäik täitsa alguses.
• Mikrokosmos. Lol, õekese kommentaar oli, et see pealkiri on nagu mingil Vennaskonna laulul. Mulle meeldib see lugu, sõnad on kenad ja et ma olen tegelikult sentimentaalne nerd, võib mulle tähtedest laulda küll. Eriti kui tõelised tähed olete teie, mu poisid. Lemmikkoht algab siis kui nii umbes pooleteise minuti peal Namjoon sisse tuleb. Ja siis see koht, kus nii 30 seki peal tuleb Hobi ja siis ülejäänud rapline, mis ka väga satisfying.
• Make it right. I blink ja siis on laul läbi. No ausalt, kui see playlistis tuleb, märkan ma seda alles siis, kui Suga räppima hakkab. Ja  Suga hakkab räppima nii 30 sekundit enne lõppu.
• Home. I blink vol 2. Kui „Make it right“ on minu jaoks lihtsalt igavavõitu (kuigi praegu just kuulan ja kuulan isegi korralikult), siis „Home“ on täpselt selle soundiga, mis mulle ei istu. No pole midagi teha, ei ole minu maitse, missest et pühendatud mulle. (armyle, meile). Aga mis on huvitav, on see ’mi casa’ rida. Ma üritan kogu aeg aru saada, kas seal toimub helistiku vahetus või on see lihtsalt mustadel klahvidel. Aga jah, meloodia kohapealt huvitav valik
• Jamais vu. Ok, kui see esimene kord tuli, ma kohe elavnesin. See, mis hakkab nagu drama laul, muutub ühel hetkel kardinaalselt. Väga huvitava soundiga ja see dissonants,  mis eri osade vahel tekib, on paeluv. Nagu Hobi paneb ühte stiili ja siis tuleb remidy sisse ja see on veider, aga põnev, nii et kokkuvõttes mulle meeldib.
• Dionysos. Yes. Veelkord yes. Mu uus party hype laul. Ja need sõnad on nii nutikad. Sest meile räägitkse korraga elu endasse ahmimisest, pidutsemiset ja elu tähistamisest, aga samas ka sellest, kuidas looming neelab oma looja, kuidas kunst korraga loob ja võtab. Sest see on ka laul ahnusest ja sellest, kui raske on peatuda. Suga on see, kes sellest teemast kõige rohkem räägib. Ahnuse motiveerivast ja samas hävitavast mõjust. Kus ükskõik, kui palju sul on, tahad sa ikka enamat ja kuidas peatuda on raske, kui mitte võimatu. Joome, joome, üks shot, kaks shoti ja nii edasi, sest millal sa tead, et nüüd on piisavalt, nüüd aitab? (tsiteerides iseenaast: lõpp saabub muidugi klirinal, sampanjapudelite paukudes ja hüsteerilise naeru saatel). Mulle meedivad need lood, kus BTS räägib iseendast. Sest see laul on ühtaegu enda tähistamine ja hoiatus.
• Aga veidi vähem halvaendselistel nootidel lõpetades, Hobi osad on nii kaasahaaravad. Bass drum goes like dumdumdum~, idk, aga kõigi sügavmõtteliste ridade kõrval on just need mu lemmikud.

Ja ma plaanisis veel ka natuke Taehyungi üle ilastada, aga nüüd sai mul küll jõud otsa ja see neetud palavik hakkas jälle tõusma . See ya~

Girl with luv

Tähistasin BTSi comebacki end reedel vastavasisuliselt rõivastades. 

Koju jõudsin, siis esimene asi oli kohe: venna, Bangtani MV on väljas! Ja siis me vaatasime seda koos, sest rõõmu tuleb jagada.

„Boy with luv“ esmamuljed (kirjutatud paar päeva hiljem)

• Ok, alguse instrumentaal on väga hea
• Ja milline ilus värvigamma
• Jimin: aia aia~
• Taehyung on tõeline peakangelane
• Aga nad kõik näevad muidugi väga kenad välja
• Taehyungi sinise pea ja roosa ülikonna kooslus helesinise ja roosa taustaga on highlight
• Jimini, Hobi ja JK väike tants enne kui seinad avanevad, me like
• Mardile meeldib see koht, kus nad kollasest ruumist sinisesse hüppavad
• Ok kui see „love“ silt ilmus ja diivan taevast alla kukkus, oli Liisa suht nooooo, see on ju cute konseptsioon!
• Tere suga
• See räpp kõlab nii veidralt?
• Nagu suuliikumine ja sound ei lähe kokku, i is confused
• Õigus, neil on ju tsikk ka
• Lol, laske tüdrukul ka laulda
• Ft Namjoon Sinatra
• Lol Suga nägu, millega ta Namjooni vaatab. Parim
• See vanakooli muusikaliteatri set on endiselt minu jaoks kole, maitsetu ja igav
• Kogu see koht, kus poisid on laval ja teised tantsivad nende ees, näeb kuidagi tühi ja mannetu välja
• Aga muidu on värvid imelised
• Roosa on hearteu~

*heart eyes*

 namjoon tho

Veel mõtteid.

Laul

See on väga kaasaegse kõlaga igati normaalne laul, mis paraku ei ole aga kõige huvitavam. Sel on mitmeid häid kohti, aga tervikuna jääb tal puudu isikupärast ja sellest müstiliselt it factorist. Minu maitse on tumedam, see on aga upbeat laul.

Mis mulle meeldib: algus (kua kua kua kua~), intsrumentaal ja siis see pre-chorus koht (no see, kui JK esimest korda sisse tuleb). Sõnad pole ka kõige intrigeerivamad, aga see on juba rohem minu enda dramaatilise maitse asi. (sest kas me kõik pole mingil hetkel öelnud: ah, see on lihtsalt mingi tavaline igav armastuslaul. Kuigi tegelikult, kas on üldse midagi keerulisemat kui armastus?)

Räppiosadest eristub kõige selgemini Suga ja väga sugalikult räägib ta alustuseks endast ja ignoreerib ülejäänud laulu. Namjooni seisab nagu noor Justin Timberlake laval ja Hobi osa läheb nende kahe kõrval kaotsi.

Konseptsioon

Kõige lähemal, mis BTS kunagi cute concept’ile on seisnud. Ohtlik ohtlik. Taaskord, mitte ostseselt minu maitse, aga samas, see värvikooslus on lihtsalt imeline. Viimane set mulle ikka üldse ei meeldi. See meenutab mulle neid 2011 tüdrukute muusikavideosid, a la secret. (ja õeke ütles, et talle andis see mv got7liku vaibi).

Pean aga häbiga tunnistama, et mina, kes ma tavaliselt märkan igast põnevaid viiteid ja pooled viited mõtlen imselt ise peast välja, ei märganud esimesel kahel korral, et billboardidel on kirjas nende albumite nimed. Piinlik piinlik.

(aga ilmselt on mu konseptsiooni pettumus seotud ka sellega, et nad tulid ju vahetult enne välja „Save me“ webtooniga. Ja siis värvisid kollektiivselt oma peakesi väga Run era karva. Ja et Liisa on dramaatiline ja sentimentaalne bitch, siis ta lootis, et me saame taas Bangtan Universi materjali. Well, ma siiski loodan, et saame kunagi taas mõne minifilmi.)

Poisid

Mia kommenteeris, et kõigil on suht nende trademark soengud, lihtalt võib-olla teist karva.

JK näeb noor välja ja vahelduse mõttes ei tundugi kogu aeg keskel olevat. (see tunne tuleb aga laivis ilmselt tagasi. Sest lihtlabane fakt on, Jungkook on laivis kõige tugevam)

Jimin on sexy sexy ja mulle täiega meedldib see lilla kampsun, mida ta kannab.

Suga üleni teksas.

(ma olen üldse siin lookidest inspireeritud)

Album

Räägin hiljem, aga hetke lemmik on igatahes „Dianysus“. Ja „Jamais vu“ kõlab kohtati nii huvitavalt kokku.

Igatahes, poisid, palun ärge oma töögraafikutega läbi põlege.

MC Liisa ft Das Angst

BTSi comeback on kahe päeva pärast, aeg teaserite muljeid jagada. Kas ma olen excited? Tbh, not really.

Esmamõtted

Teaser üks

Oi, neil on pihv

Milline maitsetu seti kujundus

Lol, nende roosad ülikonnad harmoneeruvad armsalt albumi kujundusega

Ja laul kõlab nagu Euphoria

Teaser 2

Endiselt maitsetu set

Alguse muusika tinin isegi täitsa hea sound

Pls dont smile

Taehyungi roosa jakk näeb mõnus välja

Ja sobib kenasti ta sinise peakoluga

Laul kõlab endiselt nagu Euphoria, küllap see JK vocali süü

Reede toob tõe.

Pole isegi Namjooni „Personat“ reviview’inud. Küllap seetõttu, et see tuli busyl ajal välja ja ma ei suutnud endas energiat leida. Mulle meeldib ta blond pea. Viited „Boy in luv’ile“. (mulle meeldib Boy in luv ja see album üldse, so kill me if u wanna (pls do i beg u))

Tbh olen Bangtani asjadega nii maas. Eelmine nädal leidsin vaevu millekski muuks aega, kui väike paanika, ettekannete ettevalmistamine, mälumängimine muidugi, ja siis see hurmav auhind, milleks oli peale südaööd uue fandomiga tegelemine, kuni mu silmad kokku kleepusid ja aju ütles mulle: liisa, maga!, ja keha vastas: okei!, ja ei maganud.

Nädalavahetusel premeerisin siis end sarja bingimisega ja koristamisega (soovitan kõigile, kes lowkey soovivad enam mitte kunagi mõelda, pliiti küürida) käisin kunstimuuseumis ja Merlini tittesid vaatamas ja ühiselt sushit söömas. Ilm oli ilus, kuni ta enam ei olnud. Niipalju siis meie soovist grillida.

*

Keegi oleks nagu kella kolm korda kiiremini käima pannud. See ei meeldi mulle.

*

Süda puperdab

Süda on paha

Südamest tõesti miskit teha ei taha

Mu riimid on kehvad ja kehv on mu jume

On minevik tumm ja tulevik tume

Sõprasid matma ma niipea ei hakka

Lakkab see laul

Ja kõik jäävad vakka

...

..

.

Vaid makk kerib linti

Ja pappi on tapvalt

*

See u darlings~

Another one bites the dust

Kevad käes. Äkki varsti päriselt.

BTSi uu album ilmub vähem kui kuu aja pärast. Kas ma olen valmis?

Who knows.

Bangtanlased vahetavad juuksevärve tihedamini kui mina stringe, nii et isegi comebacki-eelset soengumuutussärevust ei ole. Hetkel tüübid Hong Kongis (edit: enam mitte) ja Hong Kongis on ka Mia ja Caro, nii et good luck parima kdrama või seebika stiilis neile otsa jooksmises.

Üks päev sain korraga aru, et lähengi nende kontserdile. Ja hakkasin siis tobedalt itsitama. Eriti, kui ma kujutasin ette seda nägu, millega Kadi mind õnnistab, kui ma järsku keset kontserti õnnepisaraid valama hakkan ja kuulutan, et ma armastan neid. (viie aasta tagune Liisa ei tunne seda pehmet olevust ära)

fab

Veel kpop maailmas

• Mamamoo „gogobebe“: väga chill väga cool väga mamamoo sound, me like. Eriti see refrääni koht, dresscode: bling bling bling~
• Momoland: ära sa märgi, see ei kõlagi kui kahe viimase hiti copy paste. Aga see-eest meenutab see mulle oma olemuselt T-arat. Ja väikese retro-pop-tümaka vastu pole mul midagi. (mis see oligi, elektroswing?)
• Hetke ultimate kdrama: Seungri ja kogu see afäär. Doominokivid langevad.
• TXT debüteeris. Vaatasin isegi kõik ava-etteasted ära ja jummel, küll nad on ikka noored. Ma tean isegi 3/5 nimepidi wow ja mul on lemmiklõust, kes on täitsa täisealine ja must kõigest tagasihoidlikud üheksa ja pool aasta noorem.
• NCT whatever „Wakey wakey“: vaatasin siis mv’d ja olin ühel hetkel nagu, mis kuradi keeel nad laulavad? Jaa, need jaapanikeelsed kpop lood on oma olemuselt ikka kummalised asjakesed.

Üle-eelmise nädala müstilised varaärkamised on nüüd läbi ja põõnan taas kauem. Olen väsinud väsinud olemast. Kaelavalu on kohati ikka päris hull, aga loodan, et kui ilm soojeneb ja saab hakata vudimas käia, võtab füüsiline aktiivsus seda vähemaks. Suusatamiseks, karta on, pole see kevad enam lootust.

Nädalavahetusel Tallinnas. Vanaema sünnipäev ja peaegu kõik õed-vennad-nõbukesed kohal (puudus mu õeke ja ühe-aastane nõbu). Öömajale jäi kõigest tagasihoidlikud 12 inimest, kellest köögis magas vaid üks. Järgmine kord ma lähen ise sinna. Sest ma veetsin enamus ööst lage põrnitsedes, samal ajal kui üks tagasihoidlik murutraktor mu kõrval aina möirgas. No mind pole bangtani piletite ostust saadik nii põhjalikult piinatud.

Tagasiteel mõtlesime, et käime nõiakaevu juurest, mis parasjagu üle pidavat ajama, läbi. Sama mõte oli olnud ilmselt ka umber 2/3 Tallinna elanikest. Austalt, nagu laulupeole oleks läinud. Onutütar oli nagu: mis rockband siin veel esineb? Põnevam, kui see nõiakaev ise, olid need sajad inimesed, kes edasi tagasi voorisid, samal ajal kui tagasihoidlik orkaan Katariina meid kõiki ära üritas pühkida.

*

Avasin sõrmega ettevaatlikult uue fandomi ust ja karistuseks lajatas see uks mulle kogu täiega näkku.

Mis ma siis tegin?

Alustuseks vedasin end pärast seda, kui film oli neli kuud kinodes jooksnud, enam vähem viimasele seansile „Bohemian rhapsodyt“ vaatama. Ja kokkuvõttes see meeldis mulle, sest hei, positiivsed emotsioonid (ma ei tulnud siia vaatama, kuidas Freddy suures plaanis ära sureb eks ole, Liisale meeldib masendav, aga sellel masendaval on piirid). Pluss see idioodinaeratus, mis kogu filmi ajal mu kalli mama näolt ei lahknud, oli ka ikka väga südantsoojendav.

Emps siis tundis huvi, kuidas nad live aid stseeni filmisid ja Liisa tubli tütrena tegi veidi researchi ja vaatas paari intervjuud.

Ja kõik oli korras. Lihtsalt osad laulud häbematult kummitasid.

Ja siis kummitasid edasi.

(I’m looking at u, u damn bite dusting song)

(tänn tänn täntätänn~)

Nii et Liisa oli, hei, vaatame seda documentary’t!

Ja neid intervjuusid

Ja neid live

Ja siis mõtles mu pisike rumal fangirli aju: heeeeei, it’s an old fandom, i wonder how they’re doing in fanfic department

Big misteiku

(they’re doing great btw)

(Ja siis meenuvad mulle põhikooli päevad, mil mu kallis koolikaaslane oli suur Queeni fänn ja igakord tema pool, kui Queen huilgas, sai Liisa peavalu.)

Igatahes, mu südames on uus apelsin, mis teeb mind rõõmsaks, ning kas see pole mitte kõige olulisem?

võrratu

Stress yourself

Oluline info

• Mul on nüüd BTSi Londoni kotsertipiletid
• Jah, nad on jälle Euroopas
• Marial ja Carol on ka kontsertipiletid
• Mul ja Kadil on veel ühed BTS piletid
• Ups eks ole
• Olen silmakirjalik ja tänamatu ning tahan paremaid kohti
• Stress
• Hispaania inkvisitsioon on piletite ostmise kõrval tühiasi
• Olen strss vol2
• Ticketmaster sucks
• Mu silmad valutavad
• Mitte küll piletisostust
• Ilm on rõve ruudus
• Miks ma nii palju aineid teen
• Täna on Suga sünnipäev
• Suga on jälle blond
• Save me webtoon annab oma parima, et ikka korralikult angsty olla
• (burn bb burn)
• Uni on
• Ärkan iga hommik vara
• Lähen varem tuttu ka
• Graafik on loll
• Pole nädal aega fice lugenud
• (O.O)
• Tõmbasin kaks korea keele äppi ja olen neist sõltuvuses
• Käisn kinos Bohemian Rhapsodyt vaatamas
• Venna quote: Roger on nagu Queeni Jimin“
• (ja see film oli väga posiitivne elamus ja nüüd mõningad laulud on nii ebaviisakad, et kummitavd mind pidevalt)
• Käisime eile „Tõde ja õigust“ vaatamas
• (üüüüü)
• (i rec)
• (visuaal, üleehitus, heli ja mis kõige olulisem – näitlejatööd ja stsenaarium olid igati head. Ta oli küll sünge, aga mitte masendav ja igav nagu keskimine eesti (kunst)film)
• Oleme intellektuaalsed
• Aitan taas üht mälumängu korraldada
• Talvest tüdinud
• Liisa out

aesthetic

Ayo ladies

Panin täna oma BTSi pusa selga. Maiting call toimis koheselt: üks kursaõde pani pilgu peale ja asus kõigest pool minutit hiljem Taemini uuest soolost rääkima. Jaa, ettearvatavad oleme me fännid.

(Mälumäng korraldatud.

Sandra õhtu enne: Kas teil on BTSi küsimus?

Kadi: me ei tea

S: kas teil on on grammy küsimus

K. me ei tea

Reaalsus: jah, meil olid mõlemad)

(Mälumängu mälestus vol2.

Kui aasia keelte tundmise voor oli ja Ddaeng peale läks, olid teenindajanäitsikud kohe kaasa elamas. Üks neist otsis kohe telefoni välja ja teatas, et see läheb tema playlisti. Ma olin muidugi meelitatud.)

Lihtsalt suvalisi ülestähendusi

• Elu on jälle vanades rööbastes ja neid rööpaid ääristavad libedad lumevallid. Ma kohe haistan ette, kui kiireks ühel hetkel läheb.
• Rääkisin eile sügisest saadik esimest korda jaapani keelt. Loodetavasti saab rohkem harjutada, aga natuke awkward on inimese poole pöörduda ja olla nagu: yo, kas sa tahaks muga jaapani keeles rääkida?
• Suusatasin pausi ajal u 80 km. Kokku see talv ehk midagi 150 km ringis. Vast ei sula veel lumi ära ja ma saan 200 täis.
• Wow, aga siis ma pean ju kevadel jooksmas käima hakkama.
• Kpop tantsutrenne ei ole enam Tartus nuuks nuuks. Vähemalt jõudsin ma viimasesse tundi. Ma võisin olla küll halb, ma võisin küll mitte alati neid tantse, mida me õppisime, teada, aga tore oli ikka endast poole nooremate tüdrukutega tantsu vihtuda.
• Bangtani kinokontsert oli täitsa pöörane värk, aga imelikul kombel ma ei olnudki ülientusiasmist nii häiritud kui arvata võinuks. Meie nurk pani küll kõige kauem vastu, aga et vend oli nii hyped, siis ta ühel hetkel oli lihtsalt: Liisa, u must! Ja nii ei jäänud ka mul muud üle, kui aktiivsemalt kaasa elada. Jäime isegi Tartu army pildile lol. Aga jah, vennale just meeldiski, et kõik nii kaasa elasid, ütles, et nii meenutas see talle rohkem päris kontserti.

Kpop nurgake

• Ateez „Say my name“ on selline hurmav minu maitse kummitav tümakas. Polnud õrna aimugi, kes nad on, aga kui see MV tuli, olin ma kohe into it. Alguse vanakooli kpop soundi võtab üle kaasaegsem ja kellelgi on ilgelt mõnus hääl. Vaatasin siis nende teised mv’d ka ära, mis on kõik väga aesthetic ja väga 20praegu sound.
• Hwasa soolo! Olen ainult korra kuulnud, nii et laul nagu meeles ei ole. See-eest palju huvitavaid kostüümivalikuid.
• JYP debüteeris uued tüdrukud. On neil alles juba vaatamisi.
• Taemin „Want“. Uu, mulle meeldib, kuidas see laul algab. Väga sensuaalne

Bangtan nurk

• „Save me“ webtoon leiab aina uusi viise, kuidas veelgi südantlõhestavam olla. Lisaks on see ka Yoonkook fanfic. Selline masendavama poolne. (i feel called out tbh). Aga jah, viimases chapteris see stseen, kus Yoongi lebab voodil ja Jungkook, koolikott seljas, on nagu ’hyung pls’, ning Yoongi käsib tal uttu tõmmata, well, so many implications. Kasvõi juba see, et on hommik (?). Liisa (mitte-shipija) mõte hüppas kohe „I need u“ MV algusele, kus Suga lebab selles samas voodis ja libistab enda kõrval sõrmedega üle aseme. Oi jah.
• Taehyungi helerohelised juuksed on mu nõrkus. Niikuinii ta värvib need nii mingi nädala pärast uut värvi, aga senikaua, kuni see rõõm kestab, kavatsen ma seda nautida.
• Taehyung helerohelised juuksed tuletavad mulle meelde, kuidas mul ka Suga heleroheliste juuste vastu nõrkus on.
• JK viimases Runi episoodis. Oli. nii. Cool. Igakord, kui nad peavad midagi näitlemise/rollimängulaadset tegema, on ta nagu see kdrama ultimate cool guy. lol, aga nad mängisid talle almost paradise'i taustaks, mis on ilmselt üks jubedamaid ja südantsoojendavaid nostalgialaulukesi.
• Runi saunaepisoodid! Potsatajakõrvad! Tilkuvad juuksed! Napakad mängud! Ärme unusta, kuidas ma Mariast Suju fänni tegin. Nimelt tuli ta minuga seda EHB vee osa vaatama, sest kuidas sa mitte tuled, kui vanem õeke aina rõõmust rõkatab.
• Lol, huvitav, mis tunne oleks nüüd EHBd üle vaadata? Ma olen seda kaks, kui mitte kolm korda vaadanud. Videokvaliteet on ilmselt kohutav.