Venna avastas mu gifi kausta, mille tagajärjel me seda mitu korda rõõmsalt koos läbi vaatasime. Venna kolm vaieldamatut Suju lemmikut on:
Creepy Kyuhyun
Hüplev Teukie
...ja roosa Sungmin
Mida elu.
Nägin eile öösel väga kummalist unenägu.. Nimelt ei antud Zhou Mile Filipiini viisat, sest ta oli Hiina Keskerakonna nooretekogu liige. Nagu wtf. Ilmselgelt olin mõjutatud „Ühtse Eesti suurkogu“ vaatamisest ja faktist, et Zhou Mi ei saanud Manila Super Show’le minna.
Ja lõpetuseks: SMEnt, miks te Suju M-i „Tai wan mei“ oma kasutajast olete eemaldanud, ah?
Ma pole ammu nii väsinud olnud, kui eile. Täna on ka veel paras zombi tunne.
Riiklikud pühad on kõige hirmsamad puhkepäevad, eriti kui sa oled naissoost. Enamasti tähendab see vaaritamist ja nõude pesemist ja muidu toimetamist. Kella poole üheksaks olin ma nii unine ja esimese järgu peavalu õnnelik omanik, et ma mõtlesin, et ma vajun kohe pikali. Mida ma muidugi ei teinud, sest hello? Magamine on nõrkadele ja raiskab aega.
Hommik oli alnud patriootiliste vaidlustega, sest teadupärast oled sa ju paha eestlane, kui kell pool kaheksa üles ei tõuse ja telekast Toompea lipuheiskamist ei vaata.
Patriotism patriotismiks, kuid kell üksteist läksime siis kogu manshaftiga Juku kuju juurde pärgade panekut vaatama. Kirikuõpetaja tuli meid isiklikult tervitama, sest teadupärast oleme me ikkagi üle Tõrva kuulsad. Adamsite perekond, nagu Maria tabavalt märkis. Kurb oli see, et pauku ei lastudki. Kammoon, see on parim osa vabariigi aastapäevast. Mis mõttega meil on püssidega mehed kuju kõrval valves, kui pauku ei lastagi? Ega Eesti sõjavägi sellest pankrotti lähe. Aga Liisa saaks õnnelikuks.
Pärast kodaniku kohuse täitmist suundusin tütre kohust täitma ja läksin papsiga suustama. Esimest korda üle aasta, mistõttu saapaid jalga nööries oli tunne küll nagu läheks lahingusse. Lõppkokkuvõttes oli aga tore päikseline ja rajal anti isegi teed ja šokolaadi. Pärast olin küll mõnusalt väsinud.
Õhtul pärast õgimist õnnestus issi ja onu musitseerima meelitada, mis oli lahe, sest nad pole ammu koos mänginud. Paps mängis jõulude ajal paar lugu klaveril ja onu tinistab ikka aegajalt kitarri, aga see pole täitsa sama. Pärast poole laulsime koos issiga kitarri saatel. Tüüp oli unes näinud, et me laulsime kõik koos „Eesti muld ja Eesti ja süda“ ja selgelt oli see tal kinnisideeks muutunud. Fantaseerisime siis Miaga, kuidas Mia Sujule isamaalisi laule õpetaks. Kusjures ma olen kindel, et Kyuhyun laulaks „Eesti mulda“ paganama ilusti.
Kuulan just parasjagu Suju M-i uusi laule. Siiani on tugevama mulje jätnud „Destiny“ ning ma arvan, et nad teevad sellele ka video. Live’is ajas Kui Xian~ igatahes lõpus sõnad sassi.
Lol, see on ilmselt Henry lemmik nokats. Ta kannab seda enamikul ~päris elu~ piltidel. Ja ka kampsik on mulle tuttav. Ilmselgelt mulle hakkab nende gardeoob meelde jääma.
Ma pole Henryt varem korea keelt rääkimas kuulnud ning ma olen lummatud, kui hea see on. Kindlasti parem, kui teiste inglise keel (kuigi võib-olla on asi selles, et inglise keele puhul kuulen ma aktsendi ära, korea keele puhul aga ei saa lihtsalt aru.)
Paistab et ma olen endale lõpuks leidnud uue draama, mis mulle täiega meeldib. Ma olen „Secret gardeni“ vaatamist kaua plaaninud ja nädalavahetusel võtsin ma selle siis viimaks ette. Põhjus – ilmselt kõige randomim ever. Nimelt Hyun Bini sädelev treeningdress. Jah, sädelev dress. Kyuhyun kandis seda hurmavat dressikat KRY kontsertil, kui ta „Secret gardeni“ OST-i laulu esitas (mis muide on nii originaalis kui tema esituses väga kena laul). Nüüd on mul tahtmine seda dressikat omada. Must sarnane on mul olemas, aga ma tahan sinist ka. Kiiksuga riided on mulle alati meeldinud.
Hyun Bin
Kyuhyun
Igatahes, kolm osa on juba vaadatud (ilmselt oleks rohkemgi, kui ma seda koos õekesega ei vaataks) ja siiani on täiega hea ehkki sisututvustuse liin pole isegi alanud. Ausalt ma unustasin juba ära, et peategelased peaksid mingi aeg keha/hinge vahetama. Nüüd, kus ropult pikk nädalavahetus tuleb, saab loodetavasti korraliku vaatamise maratoni maha pidada. Tõrvas läheb rutem ka, sest Tartus ei taha need paganama streaming kohad end üldse ära laadida. Kammoon, kui Tõrvas töötab Wat jumala normaalselt ja siin väidab, et see sait pole minu maal lubatud, siis ajab ikka vihaseks küll. Mis Tõrva on siis Läti või?
Tänane päev ei erine sugugi eelmistest. Sest ma asun taas Sujumist jahvatama. Väga mitmekordne video ülevaatamine on pannud mind veel huvitavaid tähelepanekuid tegema:
Kyuhyuni ülikond on talle suur. Väga seksikas
Eunhyukil on pitsist läbipaistev särk. Väga...kummastav
Kõigile meeldib Zhou Mi Matrixi koht. Ja kõigi all pean ma silmas end, õekest ja Kadit.
Eunhae teeb alguses high five’i
Zhou Mi, Sungmin ja Kyuhyun kannavad ühe moekunstniku riideid (ok, sellest mina aru ei saanud, vaid hoopis üks Taiwani fänn. Aga mulle meeldis Kyuhyuni särk, mida ta umbes kaks sekundit kannab, nii et vähemalt ma tean, millistst riietest jutt käib). Ilmselgelt on siin mängus Zhou Mi the Fashionista pikk käsi. Või supportivad stilistid Qmimini. Või sai raha otsa ja teised pidid tavaliste riietega leppima
Pairingutest rääkides. Qmi shipperitel oli täna pidupäev. Esiteks, sest üle aasta on möödas Suju M viimatistest promotion show’dest and now their back! ja teiseks, Gentelman Mimi ja tema Kui Xian~ seisavad endiselt kõrvuti. Kõigis kolmes erinevas formatsioonis. Lol. Te ei kujuta ettegi, kui oluline see on. Fanfiction maailm peab ju kusagilt inspiratsiooni ammutama.
P.S. Mis ajast Eunhyuk laulda oskab? I feel cheated.
Laulust olen ma juba rääkinud ja ilmselt ei pea ma kordama, kui väga see mulle meeldib. Ikka täiega. Juba pool nädalat on see randomly suvalistel hetkedel mu suust välja lennanud:
Mina: Ooh tai wan mei!
Mille peale Mia tavaliselt vastu laualb: ta mi zhu wo shi xian
(Kuigi minu kõrvadel kostub see rohkem kui tai wa shi ma sha shi)
Videost:
Lemmikkoht on kindlalt Zhou Mi soolo, kus ülejäänud nagu Matrix aegluubis õhus hõljuvad. Ma tahan näha, kuidas nad seda live’is teevad. See oleks ultimately maagiline, kui nad õpiks reaalselt leviteerima. Kammoon, natuke Aasia salatarkust ja valmis! Kui keeruline see ikka siis olla saab?
Guyliner. Lot of guyliner. Zhou Mi appruuvib
Siwonile isegi sobib ta meik. See fluffy asi ümber tema käe meenutab mulle küll karvaseid käeraudasid, aga see on juba minu fantaasia probleem
Kui Xiani hääl, Kui Xiani hääl, Kui Xiani hääl (ja selline eriti nommitav yeah i wanna be sexy face, I dunno how, but I still am)
Eepik vastutanstimine ja hävitame põranda tants on win!
Palju Henryt!
Okei, kriitika kord:
Kui te Sungmini juba Suju M-i võtsite, oleksite võinud jätta ta hääle autotune’imata. Praegu pole nagu väga vahet, kes seda chipmunki kohta laulnuks. Või nagu Mia ütles – kui Ryeowook oleks seda kohta laulnud, poleks autotune’i vajagi.
Sungmini, Ryeowooki ja Donghae screentime oli üsna nadi. Küllap Donks ohverdas enda oma Eunhyukile.
SMEnt, võtke YG-st eeskuju. Mul pole midagi tantsuvideode vastu, aga on vabalt võimalik teha tantsuvideot, kus on plot. Liisale meeldib tantsimine. Aga Liisale meeldib plot ka.
Ryeowooki lilleline särk. Lolwut
Okei, ma lähen nüüd hiina keelde ja õpin, kuidas tai wan mei õigesti hääldada.
Issi: huvitav kui ma selle vorsti veel ära söön, kas ma olen siis Õgard? Ah, vahet pole, ega keegi teade ei saa
Mina: jah, kindlasti ma lähen riputan selle kohe netti üles
Issi: mine blogi seda
Mina: mm, okei
Neljapäeval oli tore üritus nimega Triinu soolaleiva pidu. Lisaks oli õues tore üritus nimega Kuidas ühe õhtuga teha Tartust „Päev pärast homset“ võtteplats. Jumal tänatud, et ma ei vaevunud öösel koju roomama, papsi sõnul oli õues -34°C. Ma oleks ilmselt juba enne taksosse jõudmist otsad andnud. Sest Liisa teadupärast on edev ja seljas oli tal lühike kleit ja sukad. Ma ei kujuta ette, kuidas mõni mu kallis sugulane homme maratonil toime tuleb. Noh, parafraseerides Weasley kaksikuid:“Maybe lose a leg. Or two. But life – never!“
Go! Go, vapper onu!
Korter ise oli uskumatult avar ja ilus ning ma irvitasin, et vaheseinad püsti ja saab korraga lastetoa ka valmis. Rahvast oli palju, aga ruumi jätkus kenasti. Eriti kui sa kellegi tooli ära varastasid. Mingi üks kolmandik tundus olevat endised treffneristid, mis oli muidugi lol. Sest teadupärast härrased treffneristid võrdub alati sõnapaariga härrased alkohoolikud.
Alkohoolikutest rääkides...(okei, see kõlas nüüd väga halvasti, aga tühja kah. Boy clearly loves his wine.)
Mõnkord ma mõtlen, et Kyuhyun on päriselt ka vampiiridega suguluses. Või zombidega. Vahet pole. Lol, ta on nagu mingi eriti dark assassin, kel juhuslikult on üsna nadi päev (võrdluseks all Donghae. Donghae on tema kõrval nagu mingi little miss sunshine). Ma kohe tunnen, kuidas must aura läbi ekraani minuni imbub. Ei, tegelikult ka, cordi-noonad ilmselt vihkavad teda. Ma kujutan ette, milline kogus jumestuskreemi Kyuhyuni peale kulub. SMEnt läheb veel ühel päeval tema pärast pankrotti.
Ma peaks kunagi spamposti tegema: Kyuhyun looking like crap. Oi kui palju pilte ma sinna panna saaks! Donghae oskab ka piltidel ikka vahepeal väga kole olla, ainult et kui tema teeb lollakaid nägusid, siis Kyuhyun näeb lihtsalt poolsurnud ja pohmas välja.
Ma olen paha fänn, ma tean.
Kusjuures ma sain isegi aru, keda need airport pildid mulle meenutavad. Kurba Keanu Reevesi. Äärmiselt tragikoomiline, aga geniaalne. Ma mäletan, kui see seeria mingi aastake tagasi netis ringles. Armastusväärse kampaania raames: Let's cheer Keanu up!
Keegi võiks mind ka rõõmsaks teha...AL, see on muide sulle mõeldud. Tagasiside, I wants that. Okei?
Kes oleks osanud arvata, et fanficid harivad inimesi? Ma sain just teada, et meespandadele pandaporno näitamine, on suurendanud nende võimekust pandabeebisid teha. Apparently on pandad nii rumalad, et neil on vaja pandapornot, et õppida, kuidas asi õigesti ja korralikult aetud saaks. Kui ei usu, lugege ise. Pandaporno
Ja pandaporno on nii ilusa kõlaga sõna...Umbes nagu mõrvarorav.
Täna oli üldiselt üsna feil päev. Pidin loengusse minema, ei viitsinud varasema bussiga minna ja jäin midugi ka hilisest maha. Ilm muidugi soosis 20 minutit peatuses kügelemist, mistõttu läksin hoopis jalutama ja säästukasse päris toitu ostma. Tulemus oli see, et suundusin lõpuks tagasi koju ja kooli ei jõudnudki. Pikutasin enamuse ajast maha, sest paha oli olla. Nüüd on loll tunne.
Lisaks kõigele muule on kodus paras Alaska. Külm on ja lihased valutavad. Ausõna, kui päike minu mustades teksades jalgu paitas, oli isegi õues soojem. Või vähemalt nii tundus.
Random note: venna kiikas just minu tuppa ja teatas itsitades:„Wo ai ni.“
Aitäh, venna. Ma armastan sind ka.
Oijah. Eile mängisin ligi tund aega üht Taiwani raadiot, et esimeste jobude seas Suju M-i uut laulu kuulda. Vahepeal tüdinesin ära ja panin kinni, kuid hiljem panin siiski taas käima. Unustasin juba peaaegu ära, et see mul mängib, kui DJ pihv järsku kuulutas: Super Junior M. Ma kohe krapsti kõrvad kikki, et kas tõesti saab mu andunud ootamine viimks tasutud ja – saigi!
Masendav oli see, et DJ jahvatas lausa kolm korda laulu peale mingit promotion infot, millest ma hiina keeles niikuinii midagi aru ei saanud. Ma tahtsin laulu kuulda! Noh, hiljem keegi eemaldas dj loba pealt ära, aga super kvalideediga väljalaset ja MV-d tuleb veel oodata.
Ma mäletan, et kungi varem rääkisin Miale, et tahan, et Suju M-i comeback laul oleks ikka selline mõnus hiina tümakas. Umbes nagu „Super Girl“ ja Kangta „Love.Frequency“ oleks lapse saanud.
Ja tuleb välja, et minu palvetele on vastatud. Sest see ei ole lihtsalt hiina tümakas, see on räme hiina tümakas. Okei, võib-olla ma veidi liialdan, aga põhimõtteliselt sain ma sedalaadi laulu nagu ma tahtsingi.
Obviously mulle meeldib räme hiina tümakas, mis esmakordsel kuulamisel põhjustab wtf efekti.
Minu esimene mõte oli, et algus meenutab „Luciferi“. Mitte viisiliselt, vaid selles mõttes, et muudkui kerib ja kerib, aga laul nagu õieti pihta ei hakka. Omamoodi viisitu laul ja autotune on peaaegu konstantselt peal. Üks koht on peaaegu juba KAT-TUN-i "D-motioni" chipmunk Kame. Ühesõnaga lol. Refrään see-eest on täiega epic ja sitaks dramaatiline, nii et ma eeldan, et see on koht, mil meile näidatakse suurejoonelisi dance muuvse.
Jäi mulje nagu põhiliselt laulaks Kyuhyun, kuigi ma tabasin ka Siwoni ja Zhou Mi ära. Võib-olla on asi selles, et Kyuhyun laulab kõige selgema viisiga kohta (mis täitsa juhuslikult on ka minu lemmikkoht, ja sugugi mitte sellepärast, et ma olen kallutatud).
Kokkuvõttes on kogu lugu mõnusalt dramaatilne, minoorne ja mõnusalt halvaendelise kõlaga. Nagu tormaks nad kedagi paaniliselt otsides läbi balliruumide, kus parasjagu peetakse maskeraadi. Neil on vaja see keegi üles leida, kuid saalid on hämaralt valgustatud ja kõikide nägusid varjavad maskid.
Arvestades, et nende ametlik konseptsioon on ~Euroopa aristokraadid~ ja puha oleks see üsna sobilik.
Kogu nende olekus ja rõivastuses on tugevat hilisviktoriaanlikku hõngu, segatuna rõhutatud slaavipärasusega. Selles pole midagi kummalist, arvestades vene avangardi tollase mõju ja eesseisvate vene hooaegadega. Mir Isskustva, eks ole.
Juba eile mõtlesin ma, et kogu see konseptsioon meenutab mulle veidi „Kuroshitsuji“ mangat. Ja kommentaaridest paistab, et ma pole ainus, kes nii mõtleb. Mul jäi „Kuroshitsuji“ lugemine pooleli parajasti siis, kui oli tsirkuse teema (rohkem osasid polnud tollal väljas ja mangadega on see häda, et kui nad hakkavad vaid kord kuus tulema, kipub vaimustus raugema ja sa unustad neil silma peal hoida), mistõttu kogu nende olek ja olemine seostuski mul tsirkuse või rändteatriga.
„Kuroshitsuji“ maailmas oleks Kyuhyun muidugi Ciel, sest ausõna – neil on üsnagi sarnased iseloomud. Zhou Mi võiks Sebastian olla. Pealispind on ekslik ning Sebastiani naeratava näo all peitub tegelikult deemonlik olend. And you can never be too sure about Zhou mi. Kuidas see ütlus oligi: ära iial usalda inimesi, kes kogu aeg naeratavad?
Juba kolmas päev järjest räägin ma vaid Suju M-st. Pole lugu, ilmselt kestab see veel mõni aeg. Kammoon, ma pole kunagi ühtegi comebacki niimoodi oodanud. Ja tuleb tunnistada, et see on üsna lõbus.
Käisin täna õues jalutamas. Külma oli ligi -20°C ja päike hakas juba puude vahele vajuma. Sellegipoolest sätendas lumi nagu mingi võlupulber (või õekese küünelakk) ja krudises mõnusasti jalge all. Tegin ümberjärvetiiru ja nautisin totaalset vaikust. Tõrvas on selles mõttes hea, et astud maja uksest välja ja kõigest saja meetri kaugusel on järv ja mets. Tartus ei tuleks ma iial selle peale, et randomly jalutama minna. Kuhu ma läheks? Variku majade vahele või?
Kogu see atmosfäär sobis imeliselt minu Suju M-i comebacki konseptsioonist inspireeritud kujutlelmadega.
Kuidas päikesepaistelisel ja külmal talvehommikul, muinasjutulises oma hillitsetud salapäras, tõmbab verinoor teatridirektor Kyuhyun pähe oma sooblinahast karvamütsi, nöörib jalga valged uisud ja läheb Neevale uisutama. Õhus hõljub peen sillerdav lumetolm, kõik puud on hõbeja härmatisega kaetud ja Neeva jää on tume ja nõiduslik, justnagu pilk Kyuhyuni mustades silmades.
Või midagi taolist. You got the picture.
Ta on siin nagu Bondi-tüdruk Venemaalt. Või Ga-In.
Ma olin täna päeval nagu elus kližee sarjapihvist, kes on just oma poisist lahku läinud: vedelesin tekkidesse mässunult voodis, sõin mitu kausitäit piparmündi jäätist ja lugesin raamatut kingadest.
Kellestki lahku pole ma muidugi läinud, vaid olen lihtsalt Tõrvas, mis on enam-vähem ainus paik Eestimaa pinnal, kus veel piparmündijäätist müüakse. Lisaks viisin viimaks raamatu ära ja õnnestus isegi paar krimkat laenutada. Kartsin, et äkki mul on hiigeltrahv kaelas või nad ei taha mulle enam midagi laenutada, sest apparently, laenasin ma raamatu septembri lõpus ja praegu on veebruar. Well, ilmselt keegi ei igatsenud „Nichomachose eetikat“ eriti taga, mis on muidugi äärmiselt üllatav, eks ole. Lol on see, et reaalselt polnud mul seda raamatut vaja. Ma ajasin selle ühe teise Aristotelesega sassi.
Random note: emme mopib praegu, sest ükski eestikeelne lugu ei saanud Eurovisioonil edasi. Mhjaket, mul kama.
Minu huvi on siiski Aasia popimaastikul.
Suju M.
Arvestades selle lekkinud pildiga, on selge, et neid on nüüd kaheksa ja Sungmin ja Eunhyuk on igati kohal. Noh, kui see valguskogu seal tagareas tõesti on Eunhyuk.
Aga kõige olulisem pole siin mitte see, et neid on nüüd kaheksa. Ei, oluline on Konseptsioon. Ma olen alati öelnud, et pole kohutavamat olendit Konseptsioonist. Mingil põhjusel sisaldab see veidrat meiki ja koledaid riideid.
Minu idee on hetkel igatahes vene tsirkus. Kõik need karvamütsid, kübarad ja suured slehvid peavad ju midagi tähendama.
On aasta 1899 ja Peterburi talv on jäine ja dekatentsist läbi imbunud.Vaimusilmas näen ma veidi groteskset atmosfääri, kus särav lava vastandub segipööratud ja kaootilisele backstage’ile. Tume meik, katkine grammafon ja portselannukud; tualettlaual vedelev ruuž, üksildane mansetinööp ja mõranenud peegel; naeratus, mis on rohkem irve. Kyuhyun ja Zhou Mi on salapärased mustkuntstnikud, seda müstilisemad, et publik ei saa aru, mida Kyuhyun kannab: ultrakitsaid punaseid pükse või sukkasid. Sungmin ja Henry uisutavad sillerdaval jääl Tšaikovski taustal ja kohmetu pähklipureja Ryeowook ei tea, mida teha ja kuhu vaadata. Ülejäänud kolm on klounid.
Lisaks andis Suju M täna viimaks ka mõned ametlikud teaser pildid välja ja afhagkdhsadhal, Zhou Mi on sexy beast. Zhou Mi ei tohiks olla sexy beast. Zhou Mi on sinu gey bf, kellega sa koos poodled ja koogikesi teed ja kingaraamatuid lehitsed ja kinno romantical comedyt vaatama lähed (muidugi mina mitte, sest see ei ole just my cup of tea) ja muidu ilutsed ja kes kokkuvõttes on imearmas, kuid suti piinlikusttekitav. Aga jah, paistab, et Konseptsioon tahab, et ta oleks bamf.
PS. Zhou Mi on nüüd reaalselt porgandipea. Porgandipea. See on nagu mu lemmik sõimusõna.
Kõikide märkide järgi tuleb Suju M 14. veebruaril tagasi! Ausõna, ma pole valentinipäeavst kunagi suuremat pidanud, rääkimata selle ootamisest, kuid seekord ma tõesti ootan seda. SEST SUJU M WILL MAKE A COMEBACK!
Esimene mõte oli finally! Ning seejärel, thanks God!
...millele järnes väike, tagasihoidlik victory dance toolil hüpates...
...ning loomulikult kohustuslik spazzimine ja kätega vehkimine, tuues kuuldavale arusaamatuid häälitsusi, millel inimkõnega on suht vähe ühist:
Ja lõpuks mööda tuba karglemine ja valjult lõugamine: Yeah baby! Yeah!
Oi jah. Aeg naasta reaalsusesse.
SMEnt ei õpi ilmselt iial oma vigadest.
Sest paistab, et Suju M-il on nüüd tõesti kaheksa liiget. Nad ei ole kaht uut liiget veel paljastanud, kuigi jutud käivad juba mitu kuud, et need saavad olema Sungmin ja Eunhyuk. Well, nali oleks, kui need oleks hoopis Kibum ja Han Geng, kes vabandava naeratusega teataks, et ehkki ta Sujust lasi jalga, võib ta M-is ikka edasi tolgendada. Ja Kibum oleks lihtsalt nii boonusena seal, sest ta ei oska laulda ja tantsida ja ilmselt ka mitte hiina keelt. Pooled fännid peasid teda ilmselt mänedžeriks.
Kahjuks aga, parafraseerides Inglise printsi, ei juhtu seda iial.
Nüüd tuleb lihtsalt nautida seda rõõmu, mida pakuvad videod, laulud, lollakad hiina sõud ja ilusad pildid. Mitte lugeda kommentaare, mitte sattuda foorumitesse, mitte jälgida uudiseid. Ühesõnaga, vältida draamat. Sest draama tuleb ja oo kuidas ta tuleb.
See on ikagi k-pop. And k-pop is all about drama.
Ja lõpetuseks katkend ühest fanficist, kus räägitakse Bonamana MV-st ja ennustatakse Suju M-i comeback videot:
“You need to see the set they’ve given us. It’s a wall. And a light. It’s Sorry Sorry, but even cheaper.” Kyuhyun sounds indignant.
“Cheaper?” Zhou Mi says in surprise, and shifts the phone sandwiched between his shoulder and his ear. “How is that possible?”
“They took away the box!” Zhou Mi hears Heechul shout, possibly from across the room. “And Leeteuk’s shirt!”
“Wait for it,” Kyuhyun says seriously. “If all of our MVs start going this way, Super Junior M’s comeback MV is going to be just a floor. And we all might be naked,” he adds as an afterthought.
Minu kartused said tõeks: uus semester algaski akadeemiliste katastroofidega. Ma nimelt ei saa ÕIS-i sisse. Mul pole õrna aimugi, mis kell ja kus mu loengud on. Tsh, ma ei mäleta enam isegi, mis aineid ma võtsin. Vat see on tõesti akadeemiline katastroof.
Ainus, mida ma täitsa unustanud ei ole, on hiina keel, sest nagu obviously on see kõige olulisem aine.
Oi jah.
Esimene hiina keele tund tõestas kõnekalt, miks asju, millest aru ei saada, nimetatakse hiina keeleks. Hiina keele hääldus ongi täpselt nii keeruline nagu ma kartsin. Ja läheb ilmselt keerulisemaks.
Mul õnnestus muidugi kohe endale hüüdnimi külge saada, sest ma teadsin, mida tähendab da jia hao. Ja et obviously olin ma selle omandanud hiina sõusid vaadates, on mu hüüdnimi nüüd Hiina sõude vaataja. Pärast saime oma nurgaga veel ühe üldnime: jaapani keele õppijad. Nimelt oli pool meie jaapani keele rühmast seal. Seda et Irina ja Kadi tulevad, ma teadsin, aga et ka Ingrid oli võtnud vaevaks oma suursugused kondid kohale vedada, oli küll tore üllatus. Lisaks oli seal ka Kadi sõbranna Linda, kes ilmutab samuti fängöörling tendentse.
Ühesõnaga, hiina keel tõotab lõbus tulla.
Pühapäeval sai Tallinnas „Kolme musketäri“ balletti vaatamas käidud. Tunne oli nagu läheks klassiekskursioonile, sest olime koos Vanemuise ballettikooli õpilastega. Organiseeritud buss ja puha. Tagasiteel käis selline krõbistamine ja pläkutamine, et vähe pole. Algklassid ja põhikool tuli kohe meelde.
Etendus ise oli tore. Väga hoogne ja tempokas, nii et aeg läks ruttu. Raamatu süžeed oli muidugi taas mõnusalt vägistatud ning kui aus olla, siis kolm musketäri ise olid ühed mõttetumad tegelased. Jõuti ära jutustada vaid teemantripatsite lugu, aga noh, terve loo mängimiseks oleks paari vaatust veel vaja ja etendus kestaks ilmselt mingi viis tundi.
Siiski mind segab, et Constancia ellu jäi. Teoreetiliselt nad ei jõudnud selle osani, aga ikkagi. Kuigi tema tegelane pidas päris ägedaid bitch fighte Mileediga. Ja stseen, kus ripatsid kuningannale tagasi toimetati, oli väga osavalt lahendatud. Ma ei jõudnud kõike laval toimuvat jälgidagi.
(Random note: see tüüp orkestris, kes taldrikuid tagus ja kõlapulki peksis, oli ilgelt lahe. Jäin ühel hetkel teda, mitte lava jõllitama. Nii keskendunud tüüpi pole ma varem näinud.)
Lõpustseen meenutas mulle Korea „Kolme musketäri“ muusikali lõpustseeni. Mia ütles, et ta ei pööranud näitleja päris välimusele tähelepanu, vaid kujutas kogu aeg ette, et d’Artagnan on Kyuhyun. Kui nüüd päris täpne olla, nimetas ta teda lausa „minu Kui Xianiks“. Suht Lol.
Mul eneselgi mängis paari koha peal vene musketätide soundtrack peas.
Bussis tagasi sõites sõime salatit. Ise irvitasime, et käisime just vaatamas SM The Ballet'it ja nüüd sööme SM The Salad'it. Meie huumorimeel on ikka metsik, ma tean.
Huvitav, miks ei suuda ükski Musketäride põhjal tehtud asi originaalile truuks jääda? Mul tuleb meelde, mingi USA film, mida ma kunagui vaatasin. Seal olid musketärid põlu all, kuningas ja kuninganna armastasid teineteist, Constancia jäi ellu ja mileedi oli hea ja hüppas kaljult alla. Nagu wut?
Või siis „Raudne mask“, kus Athost mängis John Malcovitš. Athost. Ausõna, kas nad enam koledamat näitlejat ei leidnud? Ja plotist pole selle filmi puhul vist üldse mõtet rääkida.
.
Huvitav, kuidas Korea musketäride muusikal sisuliselt välja nägi? Need fan accountid, mida ma lugenud olen, on üldjoontes hoidunud sisu ümberjutustamisest. See-eest pilte olen ma kõvasti näinud, valdavalt muidugi Kyuhyunist.
Teised osatäitjad on tast tublisti vanemad, mistõttu ta tundub nii noor. Nagu d’Artagnan peabki olema. Naljakas on aga see, et isegi Constantsia osatäitja on vanem ja see paistab väga hästi välja.
Noh, igatahes press lasti prooviruumile ligi, nii et mul oli meeldiv võimalus ka mõningaid laule vaadata.
Ah, ma nii armastan hea kvaliteediga videosid.
Stseen, kus d’Artagnan järjest kõik musketärid duellile kutsub. Kaamera on muidugi väga Kyuhyun biased, aga pointile saab ilusti pihta. Laulma hakkavad 40 sekundil.
Või siis see imeline laul, mille mu kallis tädike ära tundis ja mida originaalis laulavad Rod Stewart, Brian Adams ja Sting.
Ja lõpetuseks esietenduse curtain call, kus Kyuhyun on lihtsalt nii õnnelik ja armas. Eriti meeldib mulle see koht, kus ta üksi laulab. Nii umbes 2.52.
Kui ma neid kämme nägin, oli mu esimene mõte: MIKS MA EI ELA KOREAS? Ma tahan seda näha, sest see tundub nii lahe. Ilusad riided, muusikalilikud laulud ja ah, see on musketärid! Muud põhjust pole vaja. Ma nägin isegi detsembris unes, et me sõitsime kogu perega Koreasse, et seda etendust vaadata.
Ja põhjus pole seekord sugugi vaid Kyuhyunis. Ma lugesin raamatut esimest korda suvevaheajal enne kolmandat klass ja see on siiani mu südames tähtsal kohal. Ikkagi mu elu teine raamatuarmastus Astrid Lindgreni järel. Kolmas oli ilmselt HP.
Õudne, kuidas asjadest, mis sulle meeldivad, võib igavesti jahvatada.
Ja lõpetuseks: Suju M, millal te ometi comebacki teete?
Te lubasite veebruaris tagasi tulla. Veebruar kestab veel kakskümmend päeva ja ma konrollin juba praegu päevas mitu korda ega SMEnt pole teaser’it üles pannud. Ma tean, et teil on MV filmitud ja album valmis. Õppige tantsima ja tulge tagasi! Ma vajan teie Hiina sõusid, et oma mainet ülal hoida!
Et Liisa ja tolmuimeja olid just parimad sõbrad, võib taas tegeleda oma peamise lemmiktegevusega – see tähendab mitte millegi tegemisega. Kuigi ka mölutamine võib pikapeale tüütavaks muutuda, nii et mul pole midagi selle vastu, et esmaspäeval taas loengud hakkavad. Loodetavasti ei oota mind kohene akadeemiline katastroof. Igatahes peaks esmaspäeval esimene hiina keel tund olema, mis täidab mind võluva ootusärevusega. Et see semester jaapani keelt meie rühmale ei ole, tuleb kuidagi ju oma aega sisustada ja mis oleks veel parem variant kui hiina keel. Sest hiina keel on, well, hiina keel. Veel aasta tagasi poleks selle õppimine mul pähegi tulnud, aga nüüd kus Suju M mu ajusid korralikult loputanud on, pole mul ka hiina keele õppimise vastu midagi. Mina arvates kõlab see väga ilusti, eriti lauldes. Meenutab suti prantsuse keelt. Ma mäletan, et arvasin alguses ühe laulu kohta, mis oli hiina keeles, et see on prantsuse keeles.
Hiina keele õppimisega on vaid see jama, et ma olen täiesti võimetu toonidele pihta saama. Kui ma ei saa hakkama jaaapani keele kahe tooniga, kuidas ma siis mandariini neljaga toime tulen? Noh, eesmärk on vähemalt kanjisid õppida. Ja loodetavasti rohkem väljendeid kui wo ai ni, ni hao ja wo shi Li Xu. Mul on siiski plaanis endale tulevikus hiinlasest korterikaaslane saada, eks ole.
Huvitav miks kõik keeled, mis mulle huvi pakuvad, ei baseeru ladina tähestikul? Minu iseseisev katse hangulit õppida feilis kahjuks, sest ma lihtsalt ei olnud võimeline tähemärkide paigutusest sõnas aru saama. Iseõppimise puhul on see oht, et õpid valesti ka. Muidu on korea tähestik üsna loogiliselt üles ehitatud, tähemärgi kuju on otseselt seotud selle häälduse ja kohaga, kus see häälik suus moodustatakse. Ühel päeval õpin ma selle ära. Vot.
Kunagi meil oli nali, et mina õpin jaapani keele ära, õeke korea ja venna hiina. No näis. Mina olen oma esimese panuse juba andnud. Venna tunneb tegelikult hiina märgid ära, kutsub neid nendes asjadeks, mis Totoro multikas on. Nii et viib asju kokku küll. Hiina keeles ta vist sõnu ei tea, küll aga jaapani ja korea keeles. Ütleb maailma kõige armsamal moel: „Mulla yo~!“ Lisaks kõigele muule on tal vastikult hea hääldus. Kui mina ütlen Kyuhyun eestipäraselt, siis venna ütleb seda täiuslikult ja koerapäraselt, täpselt õige u ja a vahelise häälikuga. Ma olen ka üritanud järgi teha, aga alati feilinud.
Oi jah, vennakestest rääkides peab taas Super Girli viisil kordama: Oh my Henry Lau, wish you were my baby bro!
Kuidas saab keegi nii armas ja cool korraga olla, ah?
Veetsin just paar päeva Singapuri Super Show fancame läbi vaadates. Tavaliselt ma ei vaata nii palju kämme, aga mõni neist oli lihtsalt nii hea kvaliteediga, et ma ei suutnud end tagasi hoida. Enamasti on fancamid ju wobble-wobble, scream-scream ja mingi udukogu kauguses kargamas. Fangirlid saavad orgasme ja iidolpoisid käivad boneriga ringi. Ja seda sugugi mitte ainult kujundlikus mõttes.
Igatahes, Henry esitas taas JB „Babyt“, mis tema esituses saavutas erilise võlu. Kui ma seda esimest korda nägin, squealisin nagu tõeline fängöörl, plaksutasin käsi ja naersin valjult. Õhtul näitasin Miale ka, lolisime siis koos tema high school muusikalilike riiete üle. Mis nad rõhutavad tema Kanada päritolu vä? Lol. Mul tuli kohe meelde üks fanfic, kus Justin Bieber Henry ära röövis. Ikkagi fellow Canadian.
Laul iseesnest sobis Henryle hästi. Kuna ta näeb oma tõelisest vanusest tublisti noorem välja, sobib koolipoisi stiil talle imeliselt.
Lühike versioon. Ultrahea kvaliteet, nii et pange kindlasti suureks. Kahjuks on ainult viimane minut üles võetud.
Täisversioon. Kogu esitus. Pildi kvaliteet üsna hea, aga mingil põhjusel, kui ta viimaks laulma hakkab, läheb heli vaiksemaks. Lahe on ikka. Teeb oma smirki ka.
Päriselt ka. Pärast Super Show 2 dvd läbi vaatamist olen ma Suju laive hindama hakanud. Neid on nii huvitav vaadata, sest well, alati on kedagi vaadata. Kui Suju peaks tõestu SS4 raames mujale maailma tulema, loodan ma tõsiselt, et SMEnt ei arva, et lisaks Aasiale kooseneb muu maailm Ameerikast. Hello? Euroopa on ka olemas. Kuigi ma läheks ilmselt pankrotti kui see tõeks saaks. Ilmselt peaks nad seda Hispaanias või mõnes sellises kohas. Kaugel. Ja kogu mu raha saaks otsa, aga sellest poleks midagi. sest ma oleks lihtsalt nii paganama õnnelik. Kuni selle hetkeni, mil mul kõht tühjaks läheb.
Senikaua aga kui ma neid laivis näha ei saa, lähen ja lõbustan ma end fancamidega.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama päikesepaistelisest sügispäevast poolteistaastat tagasi, mil ma üritasin õekesele keemiat õpetada ja issiga tülli läksin. Tulemusena läks toit pannil kärssama, õeke ei saanud keemiat selgeks ja üks väga kurb ja õnnetu Liisa läks ja istus arvuti ette ja vajutas Dramacrazy's esimese sarja peale, kus oli ilus pilt ja sisututvustuses mainiti iidoleid (sest kes suudaks iidolitele ei öelda). See sari oli „You’re beautiful“ ja sellest päevast alates on minust saanud ustav Korea popkultuuri austaja.
Jaapan oli mul listis juba ennegi kirjas ja piisvalt kaua, et ma ei mäletaks, kust see alguse sai. „Muumioru lood“ tundub veidi liiga lol vastus.Ehkki tõene.
Siinkohal sooviksingi tänada oksüdatsiooniastmeid, ilma milleta ma ilmselt ikka veel vaid johnnypoiste üle ilastaks ega teaks oma current obsessionitest mitte midagi. Kuigi kes teab.
Maybe it is written, ütleks mu õeke.
Ma olen random, see on kindel. Mida sa ikka räägid, kui tegemist on esimese postitusega? Ütled, et seoses fännide tungiva nõudmisega tegid ka sina lõpuks endale blogi? Noh, ma loodan, et ma suudan järje peale saada, sest kui aus olla, siis ma pole sellistes asjades tugev. Arvutid vihkavad mind, arvutid jooksevad minu juuresolekul kokku ja keelduvad töötamast.Küllap nad teavad, et tunded on vastastikkused.
Millest ma rääkima hakkan? Eks ikka sellest, mis mulle meeldib. Iidolpoistest ja nende jaburast armastusväärsusest, draamadest ja raamatutest, ilusatest riietest ja arusaamatust muusikast; kõigest, mis on kasutu, kuid pakub oi kui palju rõõmu.
Päris elu on igav, mänguelu on poole põnevam. Ja kui need omavahel segunevad, on veel vara õnnest hõisata – ilmselt on tegemist unenäoga. Või raskemal juhul skisofreeniaga. Trust me, I know.
Ja lõpetuseks hilinenud õnnesoovid minu lemmikule tema 23-nda sünnipäeva puhul (või 24-nda, kui te eelistate Korea stiili, st asjad segaseks ajada), mille ta kõige põhjal otsustades veetis õgides ja suurtes kogustes veini tarbides. Teukie ja Eunhyuk tunduvad küll veidi ee...hämmeldunud.
Olgu hangover sulle beautiful!
Oijah. Kyuhyun, sa oled nii paganama noor. Fakt, et sa oled minust nüüd taas kaks aastat vanem ei muuda seda pisiasja. Ja ühel päeval kirjutan ma sinust siia eepose. Või värssromaani, kui ma ära peaksin väsima. Selle nimeks saab "Cho Kyuhyun" ja see asendab tulevikus kohustusliku kirjanduse nimekirjas Jevgeni Oneginit ning minust saab uus Puškin. Või midagi taolist.
