Või oleks õigem öelda London, 1899.
Kogu nende olekus ja rõivastuses on tugevat hilisviktoriaanlikku hõngu, segatuna rõhutatud slaavipärasusega. Selles pole midagi kummalist, arvestades vene avangardi tollase mõju ja eesseisvate vene hooaegadega. Mir Isskustva, eks ole.
Juba eile mõtlesin ma, et kogu see konseptsioon meenutab mulle veidi „Kuroshitsuji“ mangat. Ja kommentaaridest paistab, et ma pole ainus, kes nii mõtleb. Mul jäi „Kuroshitsuji“ lugemine pooleli parajasti siis, kui oli tsirkuse teema (rohkem osasid polnud tollal väljas ja mangadega on see häda, et kui nad hakkavad vaid kord kuus tulema, kipub vaimustus raugema ja sa unustad neil silma peal hoida), mistõttu kogu nende olek ja olemine seostuski mul tsirkuse või rändteatriga.
„Kuroshitsuji“ maailmas oleks Kyuhyun muidugi Ciel, sest ausõna – neil on üsnagi sarnased iseloomud. Zhou Mi võiks Sebastian olla. Pealispind on ekslik ning Sebastiani naeratava näo all peitub tegelikult deemonlik olend. And you can never be too sure about Zhou mi. Kuidas see ütlus oligi: ära iial usalda inimesi, kes kogu aeg naeratavad?
Juba kolmas päev järjest räägin ma vaid Suju M-st. Pole lugu, ilmselt kestab see veel mõni aeg. Kammoon, ma pole kunagi ühtegi comebacki niimoodi oodanud. Ja tuleb tunnistada, et see on üsna lõbus.
Käisin täna õues jalutamas. Külma oli ligi -20°C ja päike hakas juba puude vahele vajuma. Sellegipoolest sätendas lumi nagu mingi võlupulber (või õekese küünelakk) ja krudises mõnusasti jalge all. Tegin ümberjärvetiiru ja nautisin totaalset vaikust. Tõrvas on selles mõttes hea, et astud maja uksest välja ja kõigest saja meetri kaugusel on järv ja mets. Tartus ei tuleks ma iial selle peale, et randomly jalutama minna. Kuhu ma läheks? Variku majade vahele või?
Kogu see atmosfäär sobis imeliselt minu Suju M-i comebacki konseptsioonist inspireeritud kujutlelmadega.
Kuidas päikesepaistelisel ja külmal talvehommikul, muinasjutulises oma hillitsetud salapäras, tõmbab verinoor teatridirektor Kyuhyun pähe oma sooblinahast karvamütsi, nöörib jalga valged uisud ja läheb Neevale uisutama. Õhus hõljub peen sillerdav lumetolm, kõik puud on hõbeja härmatisega kaetud ja Neeva jää on tume ja nõiduslik, justnagu pilk Kyuhyuni mustades silmades.
Või midagi taolist. You got the picture.
Ta on siin nagu Bondi-tüdruk Venemaalt. Või Ga-In.
Või lihtsalt drop-dead gorgeous.
Siwon on nagu... nagu... ma ei tea.. korraks linna sattunud puuraidur. Ma ei leia paremat võrdlust.
ReplyDeleteÜsna tabav. Kusjuures selle karvamütsi tegi ta vaese tuhkru nahast, kelle ta isiklikult oma kirvega maha koksas.
ReplyDeleteRandom märkus, ma mõtlesin välja, keda Kyuhyun mulle sellel pildil veel meenutab. Orihara Mayat.