Mon papa on õgard.
Issi: huvitav kui ma selle vorsti veel ära söön, kas ma olen siis Õgard? Ah, vahet pole, ega keegi teade ei saa
Mina: jah, kindlasti ma lähen riputan selle kohe netti üles
Issi: mine blogi seda
Mina: mm, okei
Neljapäeval oli tore üritus nimega Triinu soolaleiva pidu. Lisaks oli õues tore üritus nimega Kuidas ühe õhtuga teha Tartust „Päev pärast homset“ võtteplats. Jumal tänatud, et ma ei vaevunud öösel koju roomama, papsi sõnul oli õues -34°C. Ma oleks ilmselt juba enne taksosse jõudmist otsad andnud. Sest Liisa teadupärast on edev ja seljas oli tal lühike kleit ja sukad. Ma ei kujuta ette, kuidas mõni mu kallis sugulane homme maratonil toime tuleb. Noh, parafraseerides Weasley kaksikuid:“Maybe lose a leg. Or two. But life – never!“
Go! Go, vapper onu!
Korter ise oli uskumatult avar ja ilus ning ma irvitasin, et vaheseinad püsti ja saab korraga lastetoa ka valmis. Rahvast oli palju, aga ruumi jätkus kenasti. Eriti kui sa kellegi tooli ära varastasid. Mingi üks kolmandik tundus olevat endised treffneristid, mis oli muidugi lol. Sest teadupärast härrased treffneristid võrdub alati sõnapaariga härrased alkohoolikud.
Alkohoolikutest rääkides...(okei, see kõlas nüüd väga halvasti, aga tühja kah. Boy clearly loves his wine.)
Mõnkord ma mõtlen, et Kyuhyun on päriselt ka vampiiridega suguluses. Või zombidega. Vahet pole. Lol, ta on nagu mingi eriti dark assassin, kel juhuslikult on üsna nadi päev (võrdluseks all Donghae. Donghae on tema kõrval nagu mingi little miss sunshine). Ma kohe tunnen, kuidas must aura läbi ekraani minuni imbub. Ei, tegelikult ka, cordi-noonad ilmselt vihkavad teda. Ma kujutan ette, milline kogus jumestuskreemi Kyuhyuni peale kulub. SMEnt läheb veel ühel päeval tema pärast pankrotti.
Ma peaks kunagi spamposti tegema: Kyuhyun looking like crap. Oi kui palju pilte ma sinna panna saaks! Donghae oskab ka piltidel ikka vahepeal väga kole olla, ainult et kui tema teeb lollakaid nägusid, siis Kyuhyun näeb lihtsalt poolsurnud ja pohmas välja.
Ma olen paha fänn, ma tean.
Kusjuures ma sain isegi aru, keda need airport pildid mulle meenutavad. Kurba Keanu Reevesi. Äärmiselt tragikoomiline, aga geniaalne. Ma mäletan, kui see seeria mingi aastake tagasi netis ringles. Armastusväärse kampaania raames: Let's cheer Keanu up!
Keegi võiks mind ka rõõmsaks teha...AL, see on muide sulle mõeldud. Tagasiside, I wants that. Okei?
No comments:
Post a Comment