ZHOU MI IN DA HOUSE!

Viimased päevad on möödunud SMTown New York tähe all. Alguses kõik need lennujaama pildid (mul on nõrkus lennujaama piltide osas) ja New Yorgis ringi tatsamised, ärevil fännid ja kogu see ootuserõõm, mis vaatamata sellele, et mina istun Eestimaa pinnal oma läpaka ees, ka mulle üle kandus. Ning kui kontsert viimaks kätte jõudis ja fancamid välja hakkasid tulema, lõi exitment lakke. 

Näiteks. Vahtisime lihtsalt Miaga seda, kuidas Suju end inglise keeles tutvustab, ise enne irvitades, et ega me niikuinii midagi kuule, sest fännid screamivad nii kõvasti. Ja mis juhtus? Henry tegi suu lahti ja me pistsime järsku korraga huilgama ja plaksutama. Nagu arvuti ees. Fangirl indeed.

Mul on ikka kahju, et me Pariisis Henzzi ja Mimit ära näinud. Ma arvan, et ma oleks Henryle rohkem karjunud kui Kyuhyunile (sest Kyuhyuni hääle andunud austajana ei saa ma ometi huilata, kui ma seda häält kuulata tahan.) Loodetavasti SS4 toob nad Euroopasse (ma olen isegi nõus Siwonist nende kasuks loobuma, att at att paha fänn olen). Ma tahan Mimi üle naerda, kui ta huilgab Zhou Mi in da house. Heechul ja Jay ja isegi Changmin, olgu, olete in da house. Aga Gentelman Mimi...naah. Võib-olla in da mall.

„Tai wan mei“ fancam oli üsna epic, eriti kui suur kaamera otse üle ekraani jooksis. Väga jabur. Aga Henry smirkis vahepeal üliarmsalt ja Maria tegi ootamatu avastuse, et Kyuhyunil on väga iusad jalad. Jaa, eriti nendes valgetes pükstes, mis reite ümbert hurmavalt liibuvad. (vahemärkus, kas keegi teine ka märkas, kuidas Teuk natuke liiga valjult Mr Simple’is Blow your mind lõugas ja ise ka selle peale itsitama hakkas?)

Seohyuni ja Kyuhyuni duett oli muidugi armas, aga ma arvan, et see ei ole armukade fangirl, kes minus räägib, kuid neil tõepoolest ei ole keemiat. Kogu see käest kinnivõtmine ja pea õlale panek oli nii awkward ja ma leidsin, et nad sobikisid suurepäraselt hoopis õeks ja vennaks. Üldse, millised on SMEndi ametlikud promoditavad heteropaarid lisaks Seokyule? On neid üldse või on ülejäänud pairingud fännide fantaasia vili?

Nunnuima fancami (VAATA SEDA) award läheb muidugi „Hope’ile“, sest laul on armas, Onew lihtsalt ultimately cuuuuuuuuuuuuute (massive aww, kui ta Key’le lehvitas) ja ega Kyuhyungi just armsuses palju alla jää. Pariisis nad ei laulnud seda korralikult, ette tulemisega ja puha, millest on natuke kahju, sest ma ootasin seda nii väga.

 ONEEEEEW!

Ja otseloomulikult KRY! Esimene fancam, mida ma vaatasin, sest Sorry-Sorry Answer on ultimate ja parim ja issand jumal, mul tuleb kohe fangirl moment ja Pariis silme ette. Ma tean, ma olen sellest esitusest vähemalt kaks korda rääkinud. Noh, nüüd on kolmas kord. Ma ülde ei imesta, et New York Times seda ilmselt kontserti parimaks esituseks nimetas (kogu see artikkel oli nii mõnusalt muigama panev lugemine). Kui asi puudutab vokaale, on KRY ilmselgelt kõige professionaalsem ja SSA on lihtsalt nii päris laul. Kui te saate aru, mida ma mõtlen.

Mul on tunne, et ma kirjutan fancamide vahtimisest pikema loo, kui mõni oma fanaccounti kokku kribab.

 Zhou mi in da house!

Eunhyuk on Prahas! Tsehhi! Euroopa! Kõiges tuhatkond kilomeetrit linnulennul! Ja nüüd see sama osa minust, mis eelmine oktoobri lõpp tahtis Itaaliasse sõita, soovib seekord Tsehhi poole uhama panna.(ja üks veel väiksem osa mõtleb: hei, Tallinn on ka ilus linn, siia ei taha oma perega tulla?).

Lootused Euroopas toimuvaks SS4-ks on ühe kõrgemad. Ja ausõna, nad võiks seekord selle Põhja- või Ida-Euroopas korraldada. Emmel-issil oleks ka kohe kindlasti parem meel.

Päris elus juhtus midagi nii vaimustavat, et ise ka ei usu. Saime nimelt härraste alkohoolikutega kokku ja seda koosseisus, mida pole juba aasta aega ette tulnud. Kohe Kadrina peo õhustik tekkis, kogu sinna juurde kuuluva atribuutika, helilise tausta ja hommikuse peavaluga. Ümmargust lauda meil küll polnud, aga kaardid ja pitsid olid igati olemas. Ma polnud ainuke, kes juuksed lühemaks oli lõiganud nagu ma polnud ka ainus radikaalne kaalukaotaja. Kuigi isikliku Koreapoisi puhul oli selle taga sõjaväe tervistav mõju.

Oh, ja Jaanus viskas mu blogile pilgu peale ja sai paari väga ilusa kommentaariga maha. Esiteks, et Kyuhyun on pehmete näojoontega ja teiseks päris, mis planeedilt Ryeowook pärit on. Selle peale oskasin ma ainult rõõmsalt lolida, sest ma olen alati leidnud, et Ryeowook on tulnuka nägu.

Hetkel kuulan SS3 live cd’d läbi. Mulle nii meeldivad Sorry-Sorry, U, Don’t don’i ja Super Girli rearranced versioonid. Oh, ja Intro ning Eunhae laul (mis meenutab veidi Taeyangi You're my'd) ja noh, ma alles alustasin läbi kuulamist tegelikult. Hetkel Wonderboy ja khmkhm, aga alguse hääled on üsna ee... provokatiivsed.

Igatahes, ma proovin nüüd praktiline olla ja ühe kirjatüki ära lõpetada. Coming up!

Kyuhyuni mv asjakese analüüs (lol, kui te vaid teaks, mis loo ma sinna taha mõtlesin), Suju usuline taust, arutlus elitaar- ja popkultuuri üle ja võib-olla, väga võib-olla, konfettide loopimine, et ma „Pärsi printsi“ valmis sain ja võin end Nanowrimoga tapma asuda.

Jorobuuuuuun~! Saranghaeeeeee~!

Girls Generation make you feel the heat

Aeg on kõneleda SNSD uuest MV-st!

Mõningaid intelligentseid mõtteid, mis tekkisid esimesel vaatamisel:

• Omg, te kõnnite langevate roosikroonlehtede vahel/peal/ümber. Omg, see on nii ilus ja cool ja dramaatiline ja riided on kah ilusad ja issand, sellest tuleb nii esteetiliselt silmarõõmustav mv.
• Oota, miks seal on kaks Yoonat? (lol, üks Yoona on hoopis Yuri)
• Õige jah, nad hakkavad nüüd ju hoopis tantsima.
• Mhm, laulu algus meenutab Luciferi. Tüüpiline.
• Sunny on imeline! Ja oh shit kui lühike! Ja teda on niiiii palju! (erinevalt osadest liikmetest, keda pole peaaegu üldse). Ainult, keda pagan ta mulle meenutab, kui ta seda smirki teeb?

 

• Mulle meeldib Seohyuni lilla kleit. Classy, bitch. Ja otseloomulikult teeb ta oma trademark käeliigutust.

• Girls Generation make you feel the heat meenutab mulle rohkem f(x)’i kui snsd laule.
• Taeyeon, miks sa teed veidraid nägusid?
• Omg kui nunnu karvane sillerdav lõhikutega kampsunike Sooyoungil on

• Yuri näeb totaalselt kuum välja. Pole suurem asi Yuri austaja, aga see tukk ja need seksikad rõivad...ühesõnaga, miks te neid lähemalt ei näita? See hetk, kus ta lumesajus juustega lehvitab, on ta otsekui kui ülicool katanaga naispalgamõrvar. Mul tuli kohe Kill Bill meelde; nii Lucy Liu tegelane kui ka creepy jaapani koolitüdruk ogalise nuiaga (sest teatud kaadrites meenutasid Yuri riided koolivormi)

• See koht tantsus, kus nad end poolspagaati lasevad – parim.
• Oota, Seohyun, kas selle asja nimi on soeng?
• Ilmselgelt on tegemist aegluubis juukselehvitamise mv’ga.
• See tuvi mv lõpus oleks võidud maha lasta. See oleks ikka eriti sümboolne, kui video lõpus nool rahutuvi kõhust läbi lendab ja korjus roosikroonlehtedele kukub. Ma oleks küll raskelt lolinud.

Nii. Nüüd korralikud kokkuvõtvad mõtted. Mulle meeldis see mv. Lausa väga. Ehkki tansuvideo (ega ma muud ei oodanudki), on see visuaalselt siiki piisavalt ilus, eriti alguskaadrid (kuigi esimesed 25 sek oleks võinud välja jätta; tänu vennale olen ma seda juba piisavalt näinud) ja vaheosa. Kui nad oleks tansuosas veidi rohkem lumetolmu kasutanud, oleks efekt eriti hea olnud: roosilehtede ja lume vastandamises olnuks omajagu muinasjutuliku allegooriat. Mulle meeldis, et mv-l oli veidigi muinasjutu teaserpiltidega ühist ja et nad olid vaheklippides säilitanud nende tegelaskujude rõivastuselemente. Mõnusalt palju riidevahetamist oli ja vahelduse mõttes ei kandnudki nad kõik ühesuguseid riideid. Kohe raske on otsustada, millised hilbud enim meeldisid. Yuri ja Seohyuni maskuliinsed must-valged pükskostüümid on igatahes ühed paljudest lemmikutest. (ma arvan, et ainsad, mis mulle ei meeldinud, olid Jessica natuke liiga hipilikud seelik ja nabapluus, sest need ei sobinud ülejäänud stiiliga kokku, ja Tiffany badass hip-hop mida iganes kostüüm lõpus)

Laul vajab ilmselt veel kuulamist, sest ehkki mul pole selle vastu midagi, jäid mulle esimese korraga vaid kaks rida meelde, mõlemad neist olid inglise keelsed ja neid korrati umbes 600 korda. Alguse the boys the boys the boys on suti veider. Üldse, kogu see laulu kulg oli rohkem f(x)’lik, kuigi ilmselt mängib siin oma rolli räpiosa. Nüüd, kus ma olen seda juba paar korda kuulnud, on see juba täitsa ok. Eriti see osa, mida Seohyun ja Jessica (ja vist ka Sunny ja Taeyeon) laulavad.

Igatahes nägin täna öösel Yurist ja tumblrist inspireeritud unenägu. Unenägu oli ülesehitatud kui dashboard ja aegajalt hüppasid pildid ja gifid seal välja. Võite kolm korda arvata, kas Yuri kandis kimanot ja vehkis katanaga.

Kusjuures Yuri on vist ainus liige (mhm, võib-olla Tiffany ka, sest Tiffany nägu on õudselt raske meelde jätta), kes pole kordagi mu lemmik olnud. Et ma pole SNSD puhul fänn olnud, vaid pigem on nad mulle lihtsalt meeldinud, siis on lemmikud tihti vaheldunud. Jaa, uskumatu, aga seal oli isegi üks nädal, kus mulle Seohyun meeldis. Aga keegi pole mulle nii palju ja kaua meeldinud, kui Sunny nüüd. Küllap ma olen viimaks oma õige leidnud. Lol. Ma kõlan natuke totakalt.

Ja et kõik ei oleks ainult SNSD. Kadi! KYAAAAAAAAAAAAAAAAAAA!

Olgu, fangirl mode off.

Sülitad kaevu õilis kulgeja? Ei ole õilis, ei kulge.

Nagu ütlevad tegelased korea draamades ja tihtipeale ka Heechul: aish, ma lähen hulluks!

Lähen siis või mitte, aga laisk olen ma küll. Üritan „Pärsia printsi“ valmis saada, viimane võitlus ja epiloog ongi veel teha. Kui ma seda nädalaga valmis ei saa, olen seda kirjutanud (nagu ma alguses nalja tegin, mis juhtuma hakkab) rohkem kui aasta. Vaatasin märkmetest järgi, et alustasin seda haiglas eelmine aasta kas 22 või 23 oktoober. Ma ei saa aru, kuidas inimesed oma nanowrimod valmis saavad. Kuuga 50 000 sõna, see tähendaks ju ~1700 sõna päevas. Ma stabiilne keskmine on headel päevadel 1000 sõna. Kuigi samas eesti keel teeb selle raskemaks, inglise keeles loevad ju kõik artiklid ja partiklid ka, mis tähendab, et eesti keeles kirjutad sa sama sõnaarvuga palju rohkem teksti. Pole ime, et mu suurteos aastaga 40 000 sõna vaid sai (ja eks ma hooti kirjuta ka, sest ma olen laisk ja distsiplineerimatu jobukakk)

Important updates of life:

1. Käisin peol, kus joodi ainult sampust. Kuus tundi järjest. Mis tähendab, et pool neli hommikul tuli meil Triinuga mõte kaineks saada ja tema hiiglaslikust (hiiiiiglaslikust) telekast valjult Suju videosid vaadata, sest hei, see Mr Simple oli ju täitsa lah , näita mulle neid oma poisse. Hommikul ülemine naabripoiss kommenteeris jah, et meil läks pärastpoole täitsa diskoks kätte. Hommukul äratas mind mu kallis vastselt 24 saanud sugulane lauldes mulle Bada Mr Simple Simple. Jaa, ma mõistan nüüd, mis tunne misjonäri valdab, kui tal õnnestub keegi oma usku pöörata.

2. MIND PILDISTATI TÄNAVAL! Olgu, see polnud ühegi ajakirja tarbeks, aga ikkagi. Nimelt astus mulle ligi üks kunstikooli fototudeng ja küsis, kas võib must pilti teha, sest ta teeb kursaprojekti raames tööd stiilsetest inimestest. Mina, otseloomulikult meelitatud, lubasin vabalt. AGA. Konks on ka. Ma nimelt tulin just sellelt rohke sampusega ürituselt, oli morning after, mu juuksed polnud kammitud, mul polnud tinksugi meiki peal ja mu näkku oli kirjutatud suurelt üks sõna ja see sõna oli hangover. Noh, välimus oli mul üsna loppis, aga vähemalt rõivastus oli adekvaatne. (pärast oli ikka jõle hea tunne küll, väike asi, aga ikka tegi rõõmsaks.)

Nüüd oleks sobilik pilt lisada, aga ma pole seda veel saanud.

3. Sünnipäevade jätkumised sugulastega. Sander ütles, et oli oma klassiõele Mr Simple’it näidanud ja kommenteeris, et sujudel tuleb ju kogu aeg midagi välja (ja siis mainis ka värvilisi pilte). Õnnelikud mina ja Mia tegime kohe järelduse, et meie pisike nõoke on hakkanud Sujut kuulama. Ah, me oleme nii uhked. Misjonär Liisal on õnnestunud nüüd kolm inimest vähemalt sujut akseptivaks muuta (lol, isegi vanema on nüüd ka Mr Simple’t näinud)

4. Nägin unes, et Henry oli Mia poiss. Ta ergutas teda mingil kontserdil ja lehvitas salliga aja Mia sõbrannad tupsununnutasid teda. Henry oli raskelt nunnu, nii nunnu et sure või ära, no nii nunnu pole lihtsalt võimalik olla. Aga tegelikult oli Henry killer robot, kes oli programeeritud Mariat tapma. Ta suutis kuju muuta ja et Mia külje alla pugeda, muutus Henzziks. Kõik teadsid, et ta on tegelikult paha, aga et ta nii nunnu oli, oli see kõigile ükskõik.

5. OMG. Suju M-i travel show. Kas te teate seda tunnet, kui teil on nii tugev second-hand embarrasment, et te panete oma silmad kinni ja mõtlete püha jumal, kuhu ma kaduda võiks? Jep, see tunne on mul pool aega. Eriti viimatise osa puhul. Kui Mimi oma teejuttu ajas (mis ta oli laksu all või?), pidin ma mitu korda stopi tegema, et mitte ära surra. Mu esimene väga tugev mulje temast oli, et ta on kohutavalt siiras ja armas, aga selle juures omamoodi tobedalt piinlikust tekitav ja see tunne ei taha kuhugi kaduda. Aga ma võtaks ta ikkagi oma roommate’iks! Mõelge kogu sellele disainerikottide hulgale! (ja ligipääsule khmkhmkuixianile)

 Definetly high

6. Donghael on uus ilus tume soeng. Ma tahan, et Kyuhyun ka end taas tumedaks värviks.

7. Hakkasime „Poseidonit“ vaatama ja siinai peaks mainima pole see üldse korea draamalik. Pigem meenutab Hong Kongi filme või 80-ndate lõpu märuleid. Nad räägivad seal jõle vähe ja enamus tegevust toimub mingites pimedates urgastes (lisaks on neil kerged öö-päeva probleemid, sest taevavärv vaheldub steenides kohati ikka väga veidralt. Autod peatuvad: päev; autode ümber toimub tulevahetus: öö). Tegelased on ka nii normaalsed, nagu päris inimesed, ei mängi üle ega midagi. Esimestes osades ütles Siwoni tegelane mingi kolm lauset osas. Aga  jah, vaatad seda tüüpi ja mõtled: objektiivselt vaadatuna on ta tõesti väga ilus, aga kurat võtaks, no kohe üldse ei ole ta minu jaoks atraktiivne.

Rabut veel ei ole (alguses oli Yunho ja Siwoni vahel sellie keemia, et oioioi. Kõik need stseenid, mis tavaliselt paaride vahel toimuvad, toimusid nendega. Oh need vahetatud pilgud, selline sexual tension oli kogu aeg õhus ja see nägu, millega Yunhi Siwoni vaatas...aah. aga kahjuks läks Yunho tegelane ära) ja kohati on suti uimane ning ma vist ei saa hästi aru, mis liini nad ajavad. See, et Kyuhyun OSTi laulub on meeldiv üllatus. Irvitasime juba ette, et see on kindlasti neil igavatel kohtadel, mil tuleb juttu ajada ja tegelasi mõnitada. Laul on väga ostilik, nii et häda pole sel midagi, aga Baker Kingi oma oli parem.

8. Liidri „Lucky“ MV on esimene tema Double S’i välistest soolodest, mis mulle täiega meeldib. Lauda ei oska ta endiselt, aga laul on numsu ja tüüp ise naeratab, mis on nii harukordne ja MV-l ON PLOT, mis on veelgi harukordsem. Ta on seal nagu mingi eriti ilane ajamasinast välja hüpanud nillija conarstist. Ma kujutan ette, kuidas ta ütleks Yeah baby, yeah ja üritaks sind oma Shaguarisse meelitada. Mulle meeldib, et see mv on suti eneseirooniline. Ah Hyun Jontsik, mul on hea meel, et sa ikka ei lase end unustada. Kurvematel toonidel; Näpupoisi uut MV-d ei saanud üldse rahus vaadata, sest tema muutunud? nina oli nii harjumatu.

9. Kuulasin just 41 Kyuhyuni soolot järjest ära. Olgu, mõni neist oli üsna lühike klipp, aga ikkagi. 17 on veel ees, aga ma arvan, et nüüd on aeg unemaastikule suunduda. Postitan selle jama homme. (hommikune lisamärkus, jõudsin 51 sooloni)

Jal ja yo.

I wanna take a ride on your discostick

Vaatasin reede õhtul mingi tund aega sujude hiljutisi laive ja olin pärast nii õnneliku ja äraseletatud näoga, et emps uuris mult, kas jälle on mingi uus laul välja tulnud. Kuidas võtta, mõni laiv oli alles esimest korda. Näiteks Oops, mille puhul ma ei suuda otsustada, kas see oli täiega geniaalne või hoopis naeruväärne. Nautisin igatahes täiega. Ja KRY ja KRYS-i esitused...aaah, miks nad nii ilusti laulavad. Üldse, mis värk on? Kas ma olen neist veel rohkem sisse võetud või on nad lihtsalt arenenud, kuid nad ei kõla laivis üldse kehvalt (küllap oli Bonamana lihtsalt jõle nadi laivilaul).

Oh, ja see kuidas nad Huh Gakile Musicbanki lõpus cheerisid, oli lihtsalt üliadorable. Tüübid olid reaalselt õnnelikumad, kui siis, mil nad ise võidavad. Ma peaaegu poetasin väikese meeleliigutuspisara.

Laupäev oli rabapäev. Sügisene raba on alati olnud üks mu lemmik: see iseloomulik värske lõhn, soe päike, pohlad...Plaanisime marju korjata, aga et me kohta otseselt ei teadnud, püsisime lõpuks ikka laudteel ja nautisime niisama matkarada. Soojärve ääres viskasime vennaga pikali ja võtsime nabadele päikest. Kui olnuks suvi, oleks kohe ujuma läinud, lihtsalt nii soe oli.

Lõpuks jõudsime aga koju alles viie tunni pärast, sest mussik tahtis ka koopaid ja varemeid vaadata ja üldse, sagrada familia on kõige aeglasem olend maamunal, nii et ma olin üsna rammestunud, kui viimaks tagasi saime.

Matemaatiline tõde: seltskonna liikumiskiirus on pöördvõrdelises seoses selle liikmete arvuga jagatuna seltskonna noorima liikme vanusega.

Aga õhtul oli vennaga väga lõbus. Vaatasin SNSD teaserit ja venna ilmus ka kohale. Teatas, et see meeldib talle ja vaatas seda siis kuus korda järjest. Poisid, eks. Pärast otsustas ta veel SMTOWNi lehel ringi möllata, alustades tubli poisina A-Chast ja Mr Simple’st. A-Cha peale oli reaktsioon suht: omo, see on ju see, see on...mitte see. Ja siis ta üritas Donghaed üles leida. Yesungi ja Ryeowooki peale teatas, et see küll Donghae ei ole. (ja et society rikub juba viieaastasi, itsitas ta Mr Simple’is Shindongi üle). Mulle jäi üldiselt aga mulje, et talle meeldib Teukie.

Nii, aga saaga jätkub. Korraga avastas venna Suju H videod. Jah, Suju H. Ta naeris end Strong Hearti promoklipi peale ogaraks ja vaatas kolm korda järjest „Pajama partyt“(see oli tema selge SJH lemmik). Taas on tõestus leidnud fakt, et Suju H on tõesti eelkooliealistele suunatud.

(ja kõige viimase videona vaatas ta taas Girls Generationi teaserit. Poisid.)

 Ajatu Sungmin

Eile õhtul Marii pool soolaleivapidu, kus ma liiga palju sõin ja mitte liiga palju ei joonud, aga kui ma koju jõdsin oli mul #kasutab briti aktsenti# splitter. Läksin enda kohta vara tuttu ja ärkasin millegi ülima peavalulaadsega ja wtf see ei saa olla beautiful hangover ning jah, ei olnuki. Hoopis palavik.

Ja et mul polnud vahepeal neti ning procrastination on ametlikult mu teine nimi, hakkasin nimekirju koostama. Kummaliselt rahustav ja lõbus tegevus. Niisiis.

10 random fakti minust

1. Mulle meeldivad üliväga muumid. Ma sain hiljuti Soomest paki ja lisaks neile asjadele, mis ma maha olin jätnud, oli Ülle pakki lisanud ka muumide komme. Me olime kohe raskelt õnnelikud. Muumitassidest oman ma otseloomulikult Nuuskmõmmiku oma.
2. Mu filmimaitse on nagu 12-aastasel nerdpoisil. Ma võin sajandat korda üle vaadata filme nagu LOTR, Star Wars, Jurassic Park, Muumia, Indiana Jones...Sõrmuse Vennaskonna puhul läks mul lugemine kuskil 32 vaatamise järel sassi, aga ilmselt on see film, mida ma olen kõige rohkem oma elu näinud.
3. Mulle ei meeldi, kui mind puudutatakse, eriti mu juukseid.
4. Mul on magistrikraad platoonilises armastuses.
5. Mu lemmik soundtrackid on „Bratil“, „Rentslimiljonäril“ ja „Kiiretel ja vihastel“
6. Ma tegin kaheksandas klassis oma juustesse mitu korda rohelisi salke. Ükskord briljantrohelisega.
7. Ma ei ütleks, et mulle tegelikult meeldib kirjutada. Nagu Vonnegutki leian ma, et kirjutamine kui protses on üsna nüri tegevus, sest kunagi ei kuku laused nii välja, nagu sa neid peas ette kujutad. Aga mulle meeldivad mu ideed ja lood, mis mulle pähe tulevad, ja otseloomulikult meeldib mulle neid lõpuks enda ees paberil näha.
8. Ma läheks kindlasti taas Simple Plan kontsertile ja kui nad tuleks Eestisse, ka Lady Gaga ja Justin Bieberi kontsertile. Rihanna puhul ma veidi mõtleks.
9. Mulle ei meeldi šokolaadijäätis.
10. Kui ma oleks poiss, siis ma oleks gei.

 Toppige mind ka siia ja saate mu tegeliku OTP3