Minu kartused said tõeks: uus semester algaski akadeemiliste katastroofidega. Ma nimelt ei saa ÕIS-i sisse. Mul pole õrna aimugi, mis kell ja kus mu loengud on. Tsh, ma ei mäleta enam isegi, mis aineid ma võtsin. Vat see on tõesti akadeemiline katastroof.
Ainus, mida ma täitsa unustanud ei ole, on hiina keel, sest nagu obviously on see kõige olulisem aine.
Oi jah.
Esimene hiina keele tund tõestas kõnekalt, miks asju, millest aru ei saada, nimetatakse hiina keeleks. Hiina keele hääldus ongi täpselt nii keeruline nagu ma kartsin. Ja läheb ilmselt keerulisemaks.
Mul õnnestus muidugi kohe endale hüüdnimi külge saada, sest ma teadsin, mida tähendab da jia hao. Ja et obviously olin ma selle omandanud hiina sõusid vaadates, on mu hüüdnimi nüüd Hiina sõude vaataja. Pärast saime oma nurgaga veel ühe üldnime: jaapani keele õppijad. Nimelt oli pool meie jaapani keele rühmast seal. Seda et Irina ja Kadi tulevad, ma teadsin, aga et ka Ingrid oli võtnud vaevaks oma suursugused kondid kohale vedada, oli küll tore üllatus. Lisaks oli seal ka Kadi sõbranna Linda, kes ilmutab samuti fängöörling tendentse.
Ühesõnaga, hiina keel tõotab lõbus tulla.
Pühapäeval sai Tallinnas „Kolme musketäri“ balletti vaatamas käidud. Tunne oli nagu läheks klassiekskursioonile, sest olime koos Vanemuise ballettikooli õpilastega. Organiseeritud buss ja puha. Tagasiteel käis selline krõbistamine ja pläkutamine, et vähe pole. Algklassid ja põhikool tuli kohe meelde.
Etendus ise oli tore. Väga hoogne ja tempokas, nii et aeg läks ruttu. Raamatu süžeed oli muidugi taas mõnusalt vägistatud ning kui aus olla, siis kolm musketäri ise olid ühed mõttetumad tegelased. Jõuti ära jutustada vaid teemantripatsite lugu, aga noh, terve loo mängimiseks oleks paari vaatust veel vaja ja etendus kestaks ilmselt mingi viis tundi.
Siiski mind segab, et Constancia ellu jäi. Teoreetiliselt nad ei jõudnud selle osani, aga ikkagi. Kuigi tema tegelane pidas päris ägedaid bitch fighte Mileediga. Ja stseen, kus ripatsid kuningannale tagasi toimetati, oli väga osavalt lahendatud. Ma ei jõudnud kõike laval toimuvat jälgidagi.
(Random note: see tüüp orkestris, kes taldrikuid tagus ja kõlapulki peksis, oli ilgelt lahe. Jäin ühel hetkel teda, mitte lava jõllitama. Nii keskendunud tüüpi pole ma varem näinud.)
Lõpustseen meenutas mulle Korea „Kolme musketäri“ muusikali lõpustseeni. Mia ütles, et ta ei pööranud näitleja päris välimusele tähelepanu, vaid kujutas kogu aeg ette, et d’Artagnan on Kyuhyun. Kui nüüd päris täpne olla, nimetas ta teda lausa „minu Kui Xianiks“. Suht Lol.
Mul eneselgi mängis paari koha peal vene musketätide soundtrack peas.
Bussis tagasi sõites sõime salatit. Ise irvitasime, et käisime just vaatamas SM The Ballet'it ja nüüd sööme SM The Salad'it. Meie huumorimeel on ikka metsik, ma tean.
Huvitav, miks ei suuda ükski Musketäride põhjal tehtud asi originaalile truuks jääda? Mul tuleb meelde, mingi USA film, mida ma kunagui vaatasin. Seal olid musketärid põlu all, kuningas ja kuninganna armastasid teineteist, Constancia jäi ellu ja mileedi oli hea ja hüppas kaljult alla. Nagu wut?
Või siis „Raudne mask“, kus Athost mängis John Malcovitš. Athost. Ausõna, kas nad enam koledamat näitlejat ei leidnud? Ja plotist pole selle filmi puhul vist üldse mõtet rääkida.
.
Teised osatäitjad on tast tublisti vanemad, mistõttu ta tundub nii noor. Nagu d’Artagnan peabki olema. Naljakas on aga see, et isegi Constantsia osatäitja on vanem ja see paistab väga hästi välja.
Noh, igatahes press lasti prooviruumile ligi, nii et mul oli meeldiv võimalus ka mõningaid laule vaadata.
Ah, ma nii armastan hea kvaliteediga videosid.
Stseen, kus d’Artagnan järjest kõik musketärid duellile kutsub. Kaamera on muidugi väga Kyuhyun biased, aga pointile saab ilusti pihta. Laulma hakkavad 40 sekundil.
Või siis see imeline laul, mille mu kallis tädike ära tundis ja mida originaalis laulavad Rod Stewart, Brian Adams ja Sting.
Ja lõpetuseks esietenduse curtain call, kus Kyuhyun on lihtsalt nii õnnelik ja armas. Eriti meeldib mulle see koht, kus ta üksi laulab. Nii umbes 2.52.
Kui ma neid kämme nägin, oli mu esimene mõte: MIKS MA EI ELA KOREAS? Ma tahan seda näha, sest see tundub nii lahe. Ilusad riided, muusikalilikud laulud ja ah, see on musketärid! Muud põhjust pole vaja. Ma nägin isegi detsembris unes, et me sõitsime kogu perega Koreasse, et seda etendust vaadata.
Ja põhjus pole seekord sugugi vaid Kyuhyunis. Ma lugesin raamatut esimest korda suvevaheajal enne kolmandat klass ja see on siiani mu südames tähtsal kohal. Ikkagi mu elu teine raamatuarmastus Astrid Lindgreni järel. Kolmas oli ilmselt HP.
Õudne, kuidas asjadest, mis sulle meeldivad, võib igavesti jahvatada.
Ja lõpetuseks: Suju M, millal te ometi comebacki teete?
Te lubasite veebruaris tagasi tulla. Veebruar kestab veel kakskümmend päeva ja ma konrollin juba praegu päevas mitu korda ega SMEnt pole teaser’it üles pannud. Ma tean, et teil on MV filmitud ja album valmis. Õppige tantsima ja tulge tagasi! Ma vajan teie Hiina sõusid, et oma mainet ülal hoida!
No comments:
Post a Comment