New endless love

Täna on tähtis päev. Kyuhyuni sünnipäev ja minu sajas blogipostitus. Ma leian, et see on temaatiliselt väga sobilik juubelipostitus, sest hei, kas ma mitte ei räägi Kyuhyunist siin kõige rohkem. Lisaks alustasin ma seda blogi täpselt aasta tagasi Khyuhyuni sünnipäeva ja jäneseaasta tulekuga. Milline hurmav kokkusattumus ja põhjus tähistamiseks!

Minu ja õekese minivestlus:
Mina: Ahh, Kyuhyun on nüüd 24. Tegelikult on ta ikka nii noor.
Õeke: Jah, ja sina oled 22 ja nii vana.

Palju õnne, Kyubb, kes sa oled nüüd taas must kaks aastat vanem ja endiselt väga noor!

                                                                                   Kyutini!

Kuulan siis vaikselt Kyuhyuni sooloalbumeid läbi ja kirjtan seda teksti, õeke uneleb ja korter on vaikne. Väga zen.
Selle aastaga pole minu tunded Kyuhyuni vastu (lol) sugugi vähenenud ja arvestades, et varsti on ta mu lemmik olnud juba kaks aastat, ei muutu see veel niipea. Vastupidi, millalgi eelmise aasta veebruari lõpus apsekteerisin ma karmi tõde, et Kyuhyun on namja of my heart ja jääb selleks kuni me mõlemad oleme vanad ja veel vanemad. Muidugi ma mõnitan teda, isegi rohkem kui varemalt, sest preili Liisa on kord juba selline, mida rohkem keegi talle meeldib, seda enam ta tema üle nalja teeb. Tough love, eks ole.
Põhjus, miks mulle Kyuhyun nii väga meeldib, peitub vist selles, kuidas ma Kyuhyuni näen. Annaka sõnul meenutab Kyuhyun ikka ja jälle kõiki mu lemmikkangelasi kirjandusest ja kui mul temast selline pilt on, pole ime, et ma armunud olen. Ja et tüüp teab Kyuhyuni vaid selle järgi, mis mina talle rääkinud või näidanud olen, on see üsna õiglane hinnang.

Nii, nüüd on paar tundi mööda läinud, mu kõht on lambahautist täis ja ma ei oska enam peenutsevalt mõtiskleda. Niikuinii peituvad minu suure Kyuhyuni armastuse taga isekad ja kohati julmad põhjused, millest poisi sünnipäeval rääkida oleks ehk suti kohatu. Selle asemel, hee, someone got caked~! Või õigemini keikis ennast ise. Väga Kyuhyunilik.

                                                                                     Piinamine

Võitleme siin Kadiga dilemma küüsis, kas minna välja tüübi sünnipäeva tähistama või mitte. Kokku sai see ju lepitud juba nädalaid tagasi, mil kliima oli märgatavalt inimsõbralikum ja pehmem. Ma tahan Kyuhyuntsiku terviseks klaasi tõsta, aga ma ei taha selle käigus kringliks külmuda. Ja viimase bussiga kojutulek tundub nii pussy (ja on juba keskast saadik olnud komplitseeritud üritus, sest inimesed lihtsalt ei lähe viimase bussiga koju). No näis, veidi on veel aega mõelda.
.
.
.
Jälle paar tundi möödas. Me läksimegi Kyuhyuni sünnipäeva tähistama! Ülilõbus oli ja et tegemist ikkagi Kyuhyuni sünipäevaga, jõime veini (mis mul endiselt veidi soontes kumiseb ja takistab normaalselt trükkimist ehkki ma üritan oma parima anda) ja olime muidu mõnusad. Väga sujurohked teemad oli, but this is how we roll. Aah, kas on ülse mõni suju, kes on meie cold hearted city chickide lõugade eest kaitstud?
Olgu, ma lõpetan nüüd ära, sest korrektne trükkimine on hetkel tuumafüüsika.

Armastage kõik elu ja oma lemmik tüdrukuid ja poisse! Sa ei ole kunagi liiga vana, et midagi fännata!

                                                      Lol, sest vennakesele meeldis see versioon rohkem

PS. See on sajanda postituse kohta märgatavalt mõttetum, kui sünnis oleks.
PSS. Papsi tehtud lammas on maailma kõige maitsvam asi.