Bu Huu

“I know my older sister loves me because she gives me all her old clothes and has to go out and buy new ones.” - Lauren, age 4

Ja-jah, at the tender age of four Lauren has not yet meet Reality. Kuigi kui aus olla, siis mina kannan küll rõõmsalt oma noorema õe vanu riideid. Probleem on ainult, et need on mulle suureks jäänud.

Nädalavahetusel sai siis sagrada familiaga Tallinnas käidud ja sugulasi külastatud. Vanaema kupatas meid kohe kaalu peale ja selgus kurb tõde: jah, Liisa kaalub endiselt 44 kg. Huumor oli muidugi see, et õeke oli must tubli viis kilo raskem. Ise ka ei usu millised rasvarullikesed me oleme. Samas nagu vanaema pidi nentima, me reaalselt sõime. Ja üsna palju. Ületasin iseennast ja sõin kõiki kolme kooki, sest viimased aastad olen muidu ainult kirjut koera söönud. Pärast ajasin veel igast nämmut sisse, sest teadupärast on Tallinna kapid täis ahvatlusi nagu suhkrustatud papaiatükid (võivad tekitada lastel uimasust ja keskendumisraskusi wtf), seesami seemnetega kaetud röstitud pähklid ja šokolaadi kastetud ploomid. Viimase olid lihtsalt taevalikult head.

Irvitasime, et pugime end korralikult täis, sest enne maikuist Tallinna külastust niikuinii süüa ei saa. Karm tõde, sest viimased kolm päeva pole ~päris toitu~ saanud.

Tee peal käisime Jägala juga ka vaatamas. Tallinna rahvas oligi naernud, kui me väidame, et hakkame hommikul tulema, jõuame ikkagi alles kuue tunni pärast kohale, sest tee peale jääb mõni juga ette. Nii ka läks. Mina ja venna panime igatahes haledalt käna ja issi pildistas igat jääpurikat iga võimaliku rakursi alt (ainult et pildid pole veel sisse imetud, nii et ei mingeid fotokunsti imesid seekord). Ja nagu alati oli ilus kui talvemuinasjutus.

Autosõit mõjus mu muusale suurepäraselt, sest mõtlesin lausa kaks juttu välja ning kirjutasin need ka esmaspäev-teisipäev valmis. Pole ilmselt varem midagi nii ruttu valmis saanud, kuigi jah – üks oli tegelikult drabble ja ainult 200 sõna pikk. Samas teine jutt oli igati korralik ja hopis teist masti, kui ma tavaliselt kirjutan. Pidin õekesele pärast ümberjutustuse tegema, sest ta ei jaganud otseloomulikult matsu ära. Aga jah, üldjoones on mul hea meel, et ma need jutud oma süsteemist välja sain. Nüüd võib jälle rõõmsalt totakaid jutte ja „Pärsia printsi“ edasi kribida. See on mul preagu täpselt enne le grand finale algust pooleli. Et viimati sai seda kirjutatud Jaapani maavärina päeval, lõpeb jutt hetkel niimoodi:

Ja siis tuli tsunami ja pühkis kogu Pärsia impeeriumi maamunalt. Lõpumadinat ei tulnudki, sest kõik olid surnud.

The end.

Well. Oleks tore küll, sest mul on ploti veel oma 30 lk jagu.

Vaatasin just kolm korda U-Kiss uut 0330 MV-d ja see oli nii ilus. Värvid olid ilusad ja kaadrid ja laul ise ja poisid nii poisid. Ainult siis, kui Eli alguses suu lahti tegi, oli natuke naljakas. Dongho oli nomnom nagu alati ja endiselt nii alaealine. Mul tõmbusid silmad niiskeks ja seda pole ühe video pärast ammu juhtnund. Vaene U-Kiss. Neist olid just saanud mulle olulised iidolpoisid, kui kogu see draama juhtus. Ja arvake ära, kelle üks lemmik oli Alexander? Oijah, samas ma loodan, et fännid ei tee kahele uuele liikmele seda, mida elfid tegid kunagi Henryle ja Zhou Mile.

Eksistentsiaalsed küsimused:

1. Miks on nii, et kui ma tahan mingit eriti hea kvalideediga pilti salvestada, mida mujal ei ole, siis selgub, et see on firefox dokument ja ei salvestu? Ja kui ma seivin siis selle ilma suurendamata ära, on see alati hästi kehva kvaliteediga.
2. Wae Suju M-i Taiwani dormipaigutused ei toeta mu OTP-d? Ainult Ryeowook ja Kyuhyun peaksidki kohad vahetama, et sünniks mu unelmate dorm: Henry, Donghae, Zhou Mi ja Kyuhyun. Ei, oota. Veel lahedam oleks kui Zhou Mi ja Eunhyuk kohad vahetaks. Henry, Donghae ja Eunhyuk põletaksid kolmekesi ilmselt kogu maja maha.
3. Wae ma olen tehniline maun ja ei oska tumblrit kasutada?
4. Miks õilsa eesti keele vägistamine on nii lõbus tegevus?
5. Miks on nii, et kohas, kus fännid ja reporterid mind kätte ei saa, jälitab mind siga?