Ma olen väsinud kui iidol promotion perioodi ajal. Viimased päevad on saadud tädikesega ringi tramburaitatud ja muudkui suheldud, mis teadupärast on üks kurnavamaid tegevusi maailmas. Aktiivsel puhkusel on puhkusega üsna vähe ühist. Nüüd kus Karin hommikul tagasi Tallinna poole läks ja mussikud teatris on, tundub korter kummaliselt vaikne. Nuuskan siin vaikselt oma ajusid välja ja ei tea, mida oma vabadusega peale hakata. Silmad ja pea valutavad ning uni on, aga niisama ka ei taha vedeleda.
Tjotja tuli siis neljapäeva õhtul, mis tähendab et reede hommikul oli ta kui truu koer mu voodiserval ja teatas, et keegi ei tegele temaga ja tuleb kohe poodi minna. Minu esimesd unejärgsed sõnad olid:“Issand, sa oled nagu Zhou Mi.“ Nimelt on mul esimeses ficis, kus Suju ka sees on, stseen, kus Mimi üritab Kyuhyuni tähelepanu võita ja et tast lahti saada, lubab Kyuhyun temaga šoplema minna. Kui õeke seda luges, teatas ta kohe, et Zhou Mi on täpselt nagu meie tädi. Noh, võib-olla mõne koha pealt tõesti.
Pärast käisime pooled Tartu second handid läbi (veetsime neis kolm tundi ja vähemalt mina zombistusin küll viimaks) ja hiljem suundusime Triinu poole, kus sõime eriti nommi nuudlirooga ja maasikaid jäätisega. Maasikaid märtsikuus! Ah, kuidas ma armastan sugulasi, kes oma nooremate sugulaste kõhu heaolu eest nii hästi hoolt kannavad. Koju saime alles üheksaks, sest neiud pidid kogu Triinu kleiditagavara läbi proovima (mulle on kõik suur) ja bussist jäime ka maha. Karin on Karin, mistõttu läksime lõhnaosakonda aega surnuks lööma. Mina langesin Armani ohvriks ja nutsin pärast kogu kojusõidu kibedaid aromaatseid pisaraid (aga see-eest oi kui šikke). Suutsin nimelt mingil eriti imeliselt idiootsel viisil endale meestelõhna silma pihustada. Bussis kõik jõllitasid kahtlustavalt.
Eile keblutasime siis taas kohe peale hommikusööki Buduaari moeturule, kus oli ropult rahvast, palav ja üsna kallis. Pisike roosa Miu Miu clutch jäi igatahes letile, sest ükskõik kui suur mu veider fetiš Miu Miuga ka ei oleks, kulub 30 eurot mulle ka muudeks asjadeks ära. Roosa mantel oli ka ultrailus, aga kallis ja õnneks ka suur. Pärast käisime veel Müürilille täikal, kus mina ja õde lihtsalt uinusime, sest ka meie võime poodlemisest üledoosi saada. Kuulasime keset saali Suju „Our love’i“ ja ümisesime kaasa.
Lõppsaak oli mul üsna madal: ostsin kahe päeva peale kokku vaid kuldsed kontsad, kameega kõrvarõngad ja jaapanlannade ning kirsiõitega pusa. Aga see-eest on kõik väga ilus, nii et ütleme, et rõhusin seekord kvaliteedile.
Oh, ja õekesele jõudsid viimaks tema nabaneedid kohale. Suju neet on ikka totally Suju sinine, lihtsalt nii ilus puhas värv. Ennustasime just tema nababeetide pealt tulevikku. Roosa, sinine ja südamekujuline koos näitasid selgelt, et Mial (roosa) tuleb ühe sujuga (sinine) romance (süda).
Tagajärjed? Loomulikult sellised. Ma mäletan, kui me Kadiga irvitasime, et Hello Baby Suju versioon oleks ilmselgelt katastroofiline. Paistab, et ka sujulased ise teavad seda väga hästi.
Tegelikult mul oligi kavas mingi räme iidolmaailma spämm teha, but I got carried away. Ilusad poisid ja ilusad riided on siiski kaks mu lemmikteemat.
Mis toobki meid DBSK uue MV-ni. Kolm läbivat mõtet:
- Vau, nagu SMEnt on plotiga video teinud. Uskumatu. Lahe
- Mhm...laul meenutab „Hot times’i“. Kindlasti hakkab Changmin huilgama...ja hakkaski
- Changmini särk. Zhou Mil on samasugune päris elu. Huvitav, kes disainer on?
Aga tõeline mood, tõeline mood on see. Kui päris aus olla, ei oska ma isegi seisukohta võtta, kumb on ebašikim. Valgetes dressikates uimane Kyuhyun või Adi pusas ja püskmoodustistes vahele jäänud ilmega Mimi?
Hüsteeriline ja hurmav on see pilt aga igaljuhul. Ja rohkem kui ühel moel.
No comments:
Post a Comment