Naine kütab sauna

Tunnen, et olen nuorperenaise staatusest perenaise staatusesse tõusnud. Ei, mitte tanu alla saanud, seda mitte. Kütan hoopis ahju. Nagu eesti filmis ennemuiste.

Olen enam-vähem omandanud keskkütte ahju kuumuse reguleerimise nupu (kuigi käin ilmselt tihedamini kui vaja keldris paagi soojusnäidikut kontrollimas), aga vat millega ma hakkama ei saa, on pirru lõhkumine. No ei ole mus seda kirvemõrtsuka soont.

eestlaste rahvuslikust hobist

naine kütab ahju

naisel halge vaja

naine kütab ahju

soojaks saab me maja

naine kütab ahju

kütab mõne aja

kütab ning siis lahkub

tukid jäävad maha

*

Käisin viimaks Barlovas ära.

Hommikul ärkasin meigi ja ehetega, aga muidu võrdlemisi eevalikult ilma linata voodis. Välisuks olla pärani lahti olnud.

Järeldused?

Võib teine kordki minna.

(ütlen ma nüüd, paar päeva hiljem)

(ja härraseid, keda silmal valus vaadata ei olnud, kohtas ka)

(mis nende nimed on, ei tea)

(aga tunneks ära)

(näitleja nägu ju)

*

„HP and the cursed child“, kiir-review:

Bu yao

Natuke vähem kiir-review:

Ühel hetkel panin ma lihtsalt raamatu käest, vaatsin kaamerasse nagu officis ja kuulutasin oma elutoale: wtf is this fanfic bullshit!?

Kui te olete lugenud, siis te teate, mis kohta ma mõtlen.

Muidu: Albus oli boring, Scorpion oli nunnu, Harry blahmeh, Ron oma vanas headuses ja plot fanfic bullshit. Mis ei tähenda, et ma poleks seda rõõmsalt alla neelanud. Ohtrate ohetega.

„Fanatstic beasts and where to find them“, natuke pikem review, ligi kolm kuud hiljem

Ma pole ammu kinosaalis nii ebamugavat stseeni näinud, kui need kaadrid, kus Mr Graves Credence’iga manipuleerib. Tõmbusin toolil tagasi, kulm kortsus ja segaduses. Mõtelda, sul on blockbuster filmis, mida reklaamitakse ka kui lastefilmi (lol), nii blatantly homoerootiline stseen ja selle asemel, et õnnelikult kihistada, olen ma hoopis: wtf is going on, this is so not right.

Aga muidugi kõigile lastele õpetuseks. Ei maksa minna hämaratele kõrvaltänavatele kaasa piki mantleid kandvate meestega, kes sulle midagi anda lubavad.

Muidu?

Läksin suht puhta lehena vaatama, ainus treiler, mida ma näinud olin, oli see esimene minutine teaser treiler, ehk siis mul polnud halli aimugi, millest see film räägib. Ja millest see siis rääkis? Tjah.

Mitte et see poleks mulle meeldinud, aga ma lahkusin kinost tundega, et midagi oli paigast ära või puudu. Nagu M pärast ütles, oli see kohati nagu õudukas, siis komöödia, siis romance, siis seiklus ja siis midagi hoopis muud. Ja ehkki film ei peagi oma žanri piiridest kramplikult kinni hoidma, mõjus see kohati lohakalt kokku traageldatuna.

Ehk siis minu põhiline kriitika – pacing issues.

Mis ei tähenda, et ma veidike fanfice ei loeks.

*

Lugesin see aasta esimest korda õues raamatut. Sooja oli kuus kraadi ja aiamajakesse paistis soe päike. Puukoristaja hüples tammetüvel ja õhus oli kevade aimdust.

Enne olin käinud metsas müttamas ja ühel künkaharjal pingile pikali visanud. Linnud laulsid, päikesekiired paitasid põske ja männiladvad õõtsusid sinisinise taeva all. Polnud üldse paha.

Õhtul vaatasin sarja ja kas sa näe, üks peategelane leidis oma viimase otsa metsa all kõrgustesse vaadates. Sinine taevas ja puuladvad. Vist sekvoiad. Kohe selline soe äratundmine tekkis. Ainult et mina olin muidugi natuke vähem surnud.

Aga nüüd on ilm selline, et ta on. Midagi muud positiivset nagu öelda ei oska.

Lootsin nädalavahetusel järvel uisutada, aga hetkel on jää kaetud hurmava veekihiga, mis on pigem sobilik vesisuusatamiseks.

Naljakas, aga ainus kord kui ma see talv suustada olen saanud, oli isadepäeval. Sest ehkki külma on olnud, on lund ikka vähe ja radasid pole sees.

*

Avastasin, et mul oli veel natuke Hetaliat vaadata.

Noh, nüüd igatahes enam ei ole.

See on ikka võrdlemisi pöörane ja intensiivne anime ja mida rohkem sa ajaloost tead, seda enam sa seda ilmselt hinnata oskad.

Õde rekib mulle Gundamit, mina talle Durararat. Internet aga yuri on ice’i.

Siiani pole keegi ühtegi soovitust kuulda võtnud.

Rekkige ka midagi?