2017 retrospektiiv

31 dets-17- 26 jaan 18 (imma productive, i know)

Aeg teha aasta 2017 kokkuvõte, sest hei, ehkki ma ei blogi enam, blogin ma ikka rohkem kui Sanna-chan!

(slow claps for sandra tho)

Obsessioonid

• Alati: Filmid, mehed ja mehed filmides
• Ja jätkame samas vaimus: Vesternid
• Oh no what a suprise!: Usa ajalugu
• Mitte ükski vägi ei pane mind siia always kirjutama: Harry Potter ja maradeurid
• Iga viie aasta tagant on nad jälle siin: ER
• Kas mälumängud loevad? 

Mehed

• The Irishman: me boy Colin Farell
• The Mexican: Diego Luna, mi cabron
• Tall dark and handsome: Sirius Black ja Dr Kovac lol
• Honorable mentions: Riz Ahmed, Ben Johnson
• Group award: Supernaturali cast. Vaatsin üle pika aja coni videosid ja mul tekkis taas tahtmine üks kord elus conil ära käia. Nad on kõik lihtsalt nii armastusväärsed.

Filmid

• Vaadatud: 149 O.O. Enim veebruaris, 19; ja vähim juulis, neli. Veebruar oli üldse imetabane kuu, kus pea kõik, mis vaatasin, meeldis mulle.
• Aasta kinoelamus: „Dunkirk“, 2017. Midagi selles filmis lihtsalt Oli, mis mu südamekeeli puudutas. Istud seal kinotoolis ja lihtsalt tunned, et mitte ainult su meel, vaid ka keha elab kaasa
• Aasta korea film: „Train to Busan“, 2016. Vaatsin esmalt kodus ja hiljem kinos ning nautisin. Visuaalselt ilus, põnev ja hei, mulle lihtsalt meeldivad zombifilmid.
• Aasta suurüllataja: „Power rangers“. Müstika, aga see meeldis mulle nii väga, et ma lugesin isegi fice ja vaatasin cast intervjuusid.
• Aasta director: Deniss Villeneuve
• Ja kinematograaf: Roger Deakins. Sest wow okei
• Aasta vestern: „The Wild Bunch“, 1969. Käivitas terve kuu kestnud maratoni, mille jooksul vaatsin ära 13 vesterni.
• Honorable vestern mention: „She Wore a Yellow Ribbon“, 1949. idk, see on kinda cheesy but me likey
• Lemmik mustvalge film: „Stagecouch“, 1939. Well, tegelikult ka vestern.
• Lemmik mustvalge film, mis ei ole vestern: „Casablanca“, 1942. Ausalt, see oli hea. Sugugi mitte ära aegunud nagu vanade klassikutega tihti juhtub.
• Visuaalselt ilusad filmid: „Nocturnal animals“, „Handmaiden“, „Kaze tachinu“, „Blade Runner 2049“, „Dunkirk“, „Hell or High Water“
• Ja veel mõningaid filme, mis mulle meeldisid: „ The Departed“, „Leon the Professional“, „Ill manors“, „Your name“, „Cloud atlas“, „Welcome to Sarajevo“ etc

Sarjad, teater jne

• Tehtud: „Turn: Washington spies“ viimaks läbi. Sari, mis läks selgelt paremaks.
• Rewatch mission: ER
• Parim minisari: BBC „And then there were none“
• Runner up: HBO „The Night of“
• In it for the eye candy: Shadowhunters, hands down. Ah, Lightwood siblingud, miks nii ilusad
• Teatrielamus: Don Juan. Lihtsalt hoia hinge kinni ja jälgi
• Teatrielamus juutuubi vahendusel: A Very Potter Musical. Lol
• Spn ei saa ikka läbi (insert spongebob 75 years later thing)

Muusika

• Aasta feil: et ma weekendile alles teiseks päevaks jõudsin
• Aasta feil vol2: et mai tiagi midagi 2017 muusikast
• Parim filmimuusika, laulud: „Moana“.
• Enimkuulatud filmimuusika, instrumentaal: Ennio Morricone muusika
• Lemmik vestern pala: „The Wild Horde“ by Morricone
• Yt playlist: iiri (punkrock)folk
• Aasta live: Italobrothers oli awesome. Ja Cartoon
• Kpop: õeke langeb vaikselt musta auku nimega BTS. Eks näis, mil ma nad ära õpin. (edit, 26 jaan, selged!)
• Kpop laul: ok EXO „Kokopop“ oli rohkem kui okopop

Sõnad

• Aastalõpu vandesõna: fuuuking heeell, vokaale eriliselt rõhutades, eks
• Filmiquote: If they move, kill ’em!
• Catchphrase: spend lavishly
• Väga oluline sõna: haram

Raamatud

• Loetud: 115 raamatut, neist valdav osa, tõsi küll, lasteraamatud
• Enim loetud autor: Gaiman. Sest:
• Aasta suurprojekt: Neil Gaiman „The Sandman“.
• Graafiline romaan (mis ei ole Sandman): Satrapi „Persepolis“.
• Lemmik lasteraamat: R.Reinaus „Kuidas mu isa endale uues naise sai“, kohati ikka väga vaimukas. Ja „Vana katkine kass“, 10 lk ja sa nutad oma silmad peast.
• Aimekirjandus: loen jälle ajalugu, nii täiskasvanutele kui lastele suunatut. Special mention: Vene kodusõda. Mul tuli kohe tahtmine sest inspireeritud anime teha.
• Aasta luuletaja: Jüri Kolk
• Raamatuid, mida soovitan:
• Skandinaavia: Backman „Mees nimega Ove“. Lol, peategelane oli minu jaoks täiesti Clint Eastwoodi nägu.
• Ameerika: Bukowski „Sink leiva vahel“. Bukowski puhul tead sa täpselt, mida saad
• Omaelulooline: Roald Dahl „Poiss. Lapsepõlvelood“
• Lastele: „Kaevame vanaema üles!“. Väga lindgrenlikult vaimukas ja südamlik
• Raske lugemine: Alan Moore’i „Watchmen“ ja Kingi „Laskur“. Mõlemad nii tugevad ideed ja võimas worldbuilding, aga niiii aeganõudev lugemine. Alan Moore’i keel on raske, King jälle mõjus raskepäraselt, kusjuures viimase puhul ei tea ma, kas asi oli eesti keelses tõlkes või originaalis. Ja mu põhiline mõte „Laskurit“ lugedes oli, millise visuaalset võimsa filmi sest saaks. Tõeline postapokalüptiline fanatasy spageti vestern oma pikkade aeglaste wide shotide ja ekstreemsete close-upide vaheldumisega, taustaks muidugi minu sõber Morricone. Nii palju siis sellest eks ole. 

Ja ma unustasin kindlasti palju ära, mis ma rääkida tahtsin.

Aga vastael juhul istub see  mul veel paar nädalat siin.

Boonusraund:

Hilinenud uusaasta lubadused: 

Pea põhjalikumat filmi- ja lugemispäevikut, kui lihtsalt pealkirjad

Blogi kord nädalas

Get ur shit together

But dont vagueblog