2018 retrospektiiv

Aeg viimaks ära teha aasta 2018 kokkuvõte. Ja üllatus üllatus, viimaste aastate filmide ja raamatute kõrval teeb taaskord comebacki kpop.

Let’s get it, eks ole.

Fandom laif yo

• Main fandom: BTS
• Side fandom: lol, ajalugu?
• Main namja: Suga/Min Yoongi
• Me crush: Jungkook
• Tüübid ajaloost: Romanovid

Muusika/kpop (2018 versioon, mööndustega)

• Parim Eesti artist: Nublu. Kes oleks küll osanud oodata
• MVd, mille aesthetic on väga aesthtic: Mamamoo „Starry nights“, NCT „Boss“
• Kõige kummitavam laul: Ikon „Love Scenario“
• Suvine püha kolmainsus: „Love Scenario“, Sunmi „Gashina“, Blackpink „Dudundunt“
• See laul, mis mulle esimest taktist alates meeldima hakkas: Ikon „Killing me“
• Igavene segadus: Momoland „Boom“ ja „Baam“. Jah me õppisime ühte trennis tantsima. Kumba? Ei tea.
• Tüdrukute koreograafia: Jep, see sama Momoland. „Baam“. Sest tegelikult on see igati cool tants. Ja Pristine V „Get it“. This. Is. So. Hard.
• Aasta arusaam: tüdrukute koreograafiad on ka rasked.
• Poiste koreograafia: BTS „Idol“. Mina ja Mart oleme seda enne kodust lahkumist peegli ees ikka võimekalt tantsinud. Ilmselt valesti, aga võimekalt.
• Aasta sooloalbum: RM „Mono“. Sorri Hobi, aga Namjooni ajastus oli lihtsalt nii on point.
• Best outro: jah, võib-olla ma mõtlesin selle kategooria välja, et Hobile auhind anda, aga c’mon, „Blue side“ on selle igati ära teeninud.
• That song: Rapline „Daeng“
• Ultimate live: BTS MMA Intro
• Enim kuulatud tüdrukute album (et mitte öelda ainus): see Blackpinki album, mille nime ma ei tea
• Enim kuulatud poiste album: Mingi BTSi oma, aga pole õrna aimu milline. Mul on pea kõigiga ektsensiivne kuulamisfaas olnud, (aga jah, mul on kuri kahtlus, et School trilogy kahte viimast albumit olen ma ikka piinlikult palju kuulanud.)
• Parim bändilaul: Day6 „Shoot me“. Mv on ka cool. See laul, mis mul kummitas, ilma, et ma oleks teadnud, kelle laul see on või mis selle nimi on.
• MV’s i like: NCT „Simon says“. G-dle „Hanni“. Mamamoo „Egoistic“, Suju „Lo Siento“
• Suju auhind: Suju elab ja teeb latin popi! Ja pealegi veel head.
• Laulud, mis mulle meeldivad: Sunmi „Heroin“, clc „Hobgoblin“ (vaatasin järgi, et see tegelikult ei ole 2018), Pentagon „Shine“, Exo „Love shot“ etc etc
• Laul, mida ma heitisin, ja siis hakkas järsku meeldima: BTS „134340“
• Pole õrna aimugi, kes ta on, aga iga kord kui spotify playlist selle lauluni jõudis, olin ma, yay, that’s a good song: Shaun „Way back home“
• Kõige tüütum laul (jah, te juba teate): GOT7 „Lullaby“. Exo „Tempol“ on vähemalt see üks hea koht.
• Enim skipitud lugu: IU ja Zico mingi laul

The looks

• Ultimate award: kui BTS kollektiivselt juuksed tumedaks värvis, nii et nad uutel fännidel ikka eriti hästi sassi saaks minna
• Kpop look, mis loodetavasti massidesse ei jõua: mullet
• I hate them, i love them, i hate them: koledad balenciaga tossud.
• I might wear one one day: bucket hat, nuuks nuuks
• Endiselt ei salli: värvilised läätsed
• Sexy af: Hwasa selles punases lateksis
• Also a look: Xiumin „Love shotis“, kui tal on seljas valge ülikond ja selle all must turtelneck. No selline mafioosnik
• Suprise looks: kuum Yesung „Lo Sientos“, E’dawn’i drug addict look
• Kõige jubedam mv look: Suho „Tempos“, kui ta kannab gucci vesti ja näeb välja nagu rikas issi, kes läheb golfi mängima ja keda ta naine petab, sest ta on nii mõttetu mees
• Ka päris koledad riided: BTS „Idoli“ Gucci kostüümid. Gucci teeb ikka vahepeal päris jubedaid hilpe, aga hei, see ongi Itaalia luksusbrändidel kombeks
• Make up trend: oranžid laud. Pole ise proovinud
• Kurvad päevad: Kui Jungkooki juuksed olid veider roosad ja pärast kollased
• I lost track: kui mitu korda Taehyung oma juukseid värvis
• Avastus: et tumedapäiste ballaadilaulikute kõrvale on tekkinud mulle uus tüüp: nimelt blondeeritud räpparid

BTS boonus edition

• Ultimate mv: „Save me“
• MV’d, mille puhul ma läbisin obsessiivse vaatamisperioodi: „Fire“, „Save me“, „Spring day“, „Mic Drop“ (well, ja tehniliselt kogu „I need u“ seeria)
• MV, mis mind külmaks jättis, kuni ootamatult millagi sügisel pidin ma seda lausa bussiga linna sõites vaatama: „Dope“
• Enim järgi tehtud tantsuliigutus: Jimin „Blood, sweat and tearsi“ alguses, Suga kick „Idol’is“
• Tants, mida ma kõige paremini (mitte) oskan: Mic Drop
• Kõige legendaarsemad kohad: „Save me“ Hobi soolo; „Dope“ Jimini ja JK ironke bangtan style; ning otseloomulikult Suga ja bultourune
• Enim lällatud laul: „I need u“
• Enim vaadatud mv enne „I need u’t“ (ehk ~vana~ mv): „Boy in luv“
• Vähim vaadatud mv pärast „I need u’t“: DNA?
• The ultimate concept: „Blood, sweat and tears“. See shit on nii viidetest pungil, et selle analüüsiks tuleks essee kirjutada
• Variety: Bon Voyage’i esimene hooaeg hoiab mu südames erilist kohta, sest esiteks oli see esimene pikem asi, mis ma nendega vaatasin, ja teiseks, Skandinaavia
• Fave era looks: Run era ning Fire/save me era
• Lemmik album: pole, aga ei saa eitada, et mul on suur nõrkus vanade hip hop albumite vastu.
• One intro to rule them all: Suga „Nevermind“
• Üks enim kuulatud lugusid: „Sea“.
• Mu bussiga kojusõitmise püha kolmainsus: „Daeng“, „Cypher 4“, „Baepsae“
• Uus tegevus: ma loen nüüd laulusõnu. Sest BTSi sõnad on lihtsalt niiii head.
• Enim skipitud BTSi laul: DNA. On teist nigu kuuldu kah

Sõnad

• Catchphrase of the year: Let’s get it!
• Laulusõnad, millest said catchphrase’id: Who are you?; I don’t give a shit i don’t give a fuck; Hello hello~
• Misheard lyrics: „I’m gonna make you, i’m gonna make you come~“
• Jah, me laulame seda aegajalt nii: Ma tahan olla KITS!
• Parasiitsõna: niceu~, kyo~
• Kaks olulist uudissõna Liisa ja Maria sõnavaras:
• 1) sugastuma – verb; see hetk, kui sa oled nii väsinud, et ei jaksa midagi teha. Füüsiliselt avaldub sugastumine längu vajunud õlgades ja klaasistunud pilgus.
• 2) spring day – nimisõna; kui su voodi on nii paksult riideid täis, et sa lükkad need jalutsisse, kust neist tekib tagasihoidlik pisa tornjas kuhil. Juhtub tihedamini kui arvata võiks
• Boonus sõna Marialt: Korea pano

Omalooming

• Kirjutatud ficid: 7; mahult ~75k
• Kirjutatud fandomid: BTS
• Lemmik fic by me: „Silla šamaanitar“
• Blogipostitusi: näruselt vähe
• Luule: kah liiga vähe
• Kunst: veel eriti masendavalt vähe

Filmid

• Nende puhul võis väga hästi täheldada täpset hetke, mil ma langesin tagasi kpopi musta auku. Kui jaanuaris vaatasin ma 18 filmi, siis veebruaris kõigest ühe ja selle ka kinos.
• Kokku vaadatud: 58 filmi (võrdluseks 2017 oma 149 filmiga), neist kõigest 16 olid mitte inglise keelsed (korea, jaapan, vene, norra, soome, eesti, prantsuse)
• Saavutus: pühapäevaõhtused filmiõhtud näitsikutega
• Parim film: „Coco“
• Parim Eesti film: „Seltsimees laps“
• Ilusaid animeeritud filme: „Kubo and the two strings“, „Breadwinner“
• WTF Korea: „Oldboy“
• Kyo kyo Korea: „Miss Granny“
• Põnev: „New Yorgi gängid“
• Aesthetic: „Burning“, „Annhilation“

Kirjandus

• Kokku loetud: 111 raamatut, kusjuures number 98 sai täis augustis (goodreadsis vähem, sest pole kõiki sisse kantud). Nii võimekas number on saavutatud suuresti tänu laste- ja luuleraamatuile ning graafilistele romaanidele. Arvestades seda fici kogust, mis ma loen, pole ime, et ma paksemate ilukirjanduslike teosteni ei jõua.
• Statistika: kiire loendus näitas, et eesti autoreid oli ses nimekirjas 40, neist 18 esindatud luulega.
• Parim graafiline romaan: „Saga“. Üheksa voli on väljas ja ma ei jõua ära oodata järgmist. See on perekonna lugu ja kosmoseseiklus ja lugu sellest, kuidas asjad võivad ikka väga untsu minna, aga inimesed leiavad ikka tee edasi minna. Lugu sellest, kuidas sõprade ja vaenlaste vaheline piir on habras ja muutuv ning perekond on midagi enamat kui vanemad ja lapsed. See on põnev, ilus, naljakas ja kohati ikka väga R rated.
• Parim lastele suunatud graafiline romaan: „Amuleti“ sari. Nii mina kui vend ootame, mil uus vol eesti keelde tõlgitaks.
• Parimaid luuleelamusi: F.S „Tätoveerimata inimene“. Selline cool mustas musta kohvi ja sigaretiga iroonia. C. Bukowski „Ikkagi on tore olla Bukowski“. Naised, hipodroom, joomine ja luule – aga ikkagi on tore järgmise luuletuse kallale asuda. J. Sang „Tule eile meile!“. Kiiksuga lasteluule, mida suured veel vaimukamaks peavad.
• Veel häid lugemiselamusi: D. Williams „Härra Hais“, Sjon „Moonstone. The boy who never was“
• Suurim pettumus: D.Mitchell „Luukellad“. Ma tõesti ootasin seda ja paraku oli mul seda lugedes kohati igav, mis teaadupärast on üks raamatu suurimaid patte.
• Ma oleks pidanud aimama: L. Durell „Küprose kibedad sidrunid“. Ma saan nüüd aru, miks ta pere ei tahtnud ta raamatuid lugeda.

Nii raamatute kui filmide puhul on tõsi aga see, et suurimad lemmikud olid ikkagi need, mida juba kunagi varem loetud-nähtud.

Praegu kõik. Tuli täitsa pikk ja võinuks ka pikem olla. Eks mul tuleb hiljem meelde, mis ma kõik ära unustasin.