Puhkus ja eelarvamus

Suvepealinna suviste võlude nautimiselt tagasi, nimelt kodus, kus pole juba poolteist kuud näinud. Mis tähendab ka, et ma olen esimest korda selle aja jooksul täitsa üksi. Ja oh, kuidas ma seda üksiolemist oskan praegu hinnata. Limpsin jäätisekokteil, vaatan mv’sid ja üritan end moraalselt fanfici maratoniks valmis seada. Et taha hästi õnnestuda, sest väljas valitsev põrgukuumus on igasuguse alagusvõime minust välja imenud (haa, aga tänu teatavale nudgimisele olen ma viimaks Zodiaciga järje peal).

Tegelikult on muidugi tore, et ilmad lõpuks soojaks läksid. Meil täiega vedas, sest esmaspäeval kui me Pärnu sõitsime, oli veel jahe, aga juba teisipäevast alates läks ilm iga päevaga üha hurmavamaks. Tõeline suvitaja paradiis!

Rannamõnud, õhukesed suvekleidid, promeneerimine, tänavakohvikud, aiapeod, villis jalad…just write a script and make it into a slice of life movie. Isegi poolromantiline liin oli, sest haa, nagu Sandra juba oma blogikeses mainis, oli meil blind date.  Jaa, väga hurmav, isegi tundemärgid leppisime kokku. Mina oma roosa kleidi ning oranži käekoti ja platvormidega olin kindlasti väga äratuntav. Lol, sugulaspihvid tulid mind isegi saatma, et awkward olukord veelgi awkwardimaks muuta, but in the end it didn’t even matter, sest esiteks, me ei olnudki awkward, ja teiseks, vedasin ma Sanna-chani hiljem niikuinii meie juurde aiapeole. Ainult küünlad olidki puudu, et minu pedounni unistused täielikult täidetud oleks saanud. (I is extremely satisfied btw)

 Vahetult enne kohtumist varbaid plaasterdamas

Aga et illustreerivat materjali mul rohkem veel enda käes põle, lähme kohe muusikavideode juurde (muidu ma ei jõuagi kunagi selleni). Et ma pole juba rohkem kui kuua ega saanud ühtegi mv’d normaalselt (või üldse mitte) vaadata, oli päris palju, mida jõllata. Ma ei tea, kas asi oli ärajäämanähtudes või oli lihtsalt tegemist heade videodega, kuid mitmed lood täitsa meeldisid mulle. Võib-olla on mu süda lihtsalt pehmeks läinud. Või olen ma kuumarabandusega kogu oma mõnitusvõime kaotanud.

Beast „Midnight sun“(oli selline nimi vä voi mis).

Ma olen seda varemgi öelnud: Beast oskab teha kõige esmaklassilisemat raadiotümmi. Kui see laul mingist eesti raadiokanalist korraga tuleks, ei tunneks ma sugugi, et midagi oleks paigast ära. Samas aga koos videoga…heli ja pilt ei lähe nagu täitsa kokku. See vajaks either teisugust mv’d või siis sootuks muud laulu. Aga. Ma lolisin ikka ka. Sest püha jumal, mis nad ilusa Dongwooniga teinud on! See punane pimp ülikond ja kolmveerand juukselahk oli ikka üsna lolworthy. Ja Kikwang on endiselt totally nigga nägu. Kõige sassym oli aga ootmatult Hyunseung, kes nägi lausa nii sassy välja, et kui õeke gifi nägi, küsis ta, kes see pihv on. Parim koht kogu laulust ja mv’st oligi ilmselt see, kuidas Hyunseung laulu lõpetas.

B.A.P (bi ei pi siis, mitte papp nagu mina neid kutsunud olen) „No mercy“.

Laul mulle täitsa meeldib, selline väga nendelik. Ja naljakal kombel meeldib mulle ka video. Minu meelest on kõik need lühikesed vaheklipid ja erinevad tantsukastid väga hästi muusikasse sobitatud. Visual ja heli lähevad kuidagi eriti mõnusalt kokku. Oh, ja nüüd, kus nad kõik blondid pole, on neile isegi mingid näod tekkinud, kuigi sellegi poolest on nad siiani minu jaoks suht ühte tüüpi. Üks laulev liige aga (not sure about his name), meenutas oma laulmisviisilt ja näoilmetel mulle aga totally Do’d.

BoA „Only one.“

Esimese hooga olin ma suht, oi kas see pole mitte SMendi tänav (eksisteerib ka olend nimega YG tänav, millega me kõik liigagi tuttavad oleme). Ja siis see tänava ei muutunudki. Iiiigav~, venitas Liisa oma peas Shreki piparkoogi häälega ja jäi siis hoopis koreograafiat (ja muidugi ka seda cooli blondi koreograafi, kelle nimi mul meelde ei tule) jõllitama. Ja ausalt öeldes oli see üsna põnev koreograafia. Selliste konkreetsete liigutustega, aga samas tõeline tants, mitte ainult tantsukava…jaaaa ma sain alles nüüd aru, et ma vaatasin dance versiooni. Lol, feil. (laul ise mu maitse jaoks veidi liiga uimane)

2ne1 „I love you“.

Wow, see on vist esimene kord, kui ma siin 2ne1’i mv’st (või üldse neist) räägin. Kuidagi on saatus asjad nii sättinud, et kuigi Big Bang meeldib mulle üliväga, on 2ne1 mind üsna külmaks jätnud. Aga seekorde üllitis oli igati kuulatav. Mulle meeldis, et ehkki lugu oli rahulik ja selline õlgu liigutama ja sõrmi nipsutama panev, keris tümakaliin end ikkagi sisse. Selline minoori kalduv taksotümm, mida just öösiti lastakse. Öine taksotümm on hoopis teistsugune kui päevane automuusika, eks ole. Ja video ise oli mõnusalt sassy ja veidi meelas (vau, Minzy on nagu päriselt suureks kasvanud). Kuigi minu poolest võinuks tantsuosa ja lõpp üldse olematagi olla.

T-ara „Day by day“

Kes iganes mõtleb välja T-ara mv’sid, aga tol tüübil on selge nõrkus tumedate, süngete , seksikate – ja mis kõige olulisem – rängalt lesbiliste videode vastu. Kui eelmised kaks minifilmikest olid nagu mingi Lohetatoveeringuga tüdruk kohtab kdramat, siis seekord oli tegemist seguga sci-fist, videomängudest ja manhwast. Ja ma ei kaeba. Postapokalüptiline maailm on alati huvitav pluss tüdrukud kuumad ja relvad vinged. See pihv, kelle silmade vahel on liiga väike vahe (Jiyeon, aga ma ei suuda ta nime kuidagi meelde jätta), nägi oma blondi pea ja tumeda meigiga välja nagu esmaklassiline ülikuum paha (kes ta muidugi oligi) ja vahelduse mõttes ei tundunudki mulle liiga kummastav. Ja pime tüdruk oli lihtsalt väga ilus, ma oleks ka ta oma personaalvangiks võtnud. Punapea tapmisstseen oli muidugi ka hurmav, veri ekraanile pritsimas ja puha. Ma muidugi kolisin, kui six years later näitas teda täpselt sama väljakasvamata soenguga ja ka üksi haav kehal polnud paranenud, aga mis seal ikka, see on kpop mv, mitte loogikaõpik.

Laul ise jääb nii hästi meelde ja on sellise mõnusa veidi keskaegse kõlaga (lol, kas ma hakkasin poole laulu ma peal ümisema: he is brave sir robin, brave sir robin~), mis paneb kaasa ümisema.

Ma arvan, et ma vaatan puhtalt hotnessi pärast seda veel kunagi ja ma tõsiselt loodan, et kogu see recent draama ei tähenda seda, et there will be no next time. Ma tahan lihtsalt näha, kuidas Jiyeoni teisele põsele ka arm lüüakse, kuidas ta blondid juuksed verest nõretavad ja kuidas ta bitchinaeratusega katana oma kõhust välja tõmbab. Ma tahan rahuldada oma labast janu seksi ja vägivalla järgi. Kas see on siis nii palju palutud?

Infinite „She’s back“.

Lol, viimasel ajal olen ma üritanud Infinite’ile rohekm tähelepanu pöörata. Ja selle all pean ma silmas, et ma jõllitan visual L’i (või siis Myungsoo, nagu ma teda tegelikult nimetan) ilusat lõusta ja ilastan vaikselt, kui kobe ta on. Sellega mu teadmised Infinite’ist suht piirduvadki. Igatahes jah, see pv oli nii nunnu ja nii suvine ja armas. Eriti lõpp, kui nad sõrmeteatrit tegid ja siis tagasi randa jooksid. Ja nende „In this summer“ on ikka veel mu suvelaulude topis kõrgel kohal.

Vot. Rohkematest ei oska või ei viitsi rääkida. Või siis veel seda, et pihvil BEG’i suvemv’s oli lihtsalt hurmav valik platvorme ja espadrille ning ma oleks lihtsalt ülirahul, kui need kuidagi minu ärahõõrutud varvaste otsa ilmuksid.

PS. Võib-olla homme Tallinna. Not sure yet. Kadil on õigus: mu suveplaanid muutuvad kiiremini kui sellesuvine ilm.