Maailm lõpeb maikuus vol3

Nädalavahetusel oli tunne nagu oleks suvevaheaeg kätte jõudnud. See vanakooli suvevaheaja tunne a la 2004, kui kastanid õitsevad ja kooli raamatukogu on suveks uued õpikud kätte andnud ja sa lähed koju ja loed kirjandusõpiku läbi ja pakid maale sõitmiseks riided kokku ja üleüldse on tunne nagu Vennaskonna laulus.

Ja siis on seal pildikesed 2014 maist:

Suvesoe õhtu, mil saab aiatoolil lösutades raamatut lugeda ja poole kümne ajal viimast päikeselappi püüda.

Kleidi ja kübaraga lilli lõikamas nagu inglise aiandusajakirja illustratsioon

Pärastlõunal sirelivarjus vaikselt libistatud külm siidrike ja ettepanek minna randa

Kuum rannaliiv ja jahutav meri. See ei ole enam mai! See on juuli! Ja jalad ei jäägi nii krampi!

Äikesetorm ja maailm lõpeb maikuus

Ning siis läheb kaks päeva mööda ja õues on kaheksa kraadi ning sa istud toas teki all, üll pusa, kampsun, hommikumantel ja karvane vest. Villastest sokkidest rääkimata.

Ehk siis ma kärstasin end ära, vedelesin palju varjus ja käisin tervelt kolm korda meres ujumas (ma pole kunagi nii vara merre saanud). Tegin isegi viis tõmmet nagu Rasmus.

Oeh, ma olen ikka selline hiliskevade romantik. Ja kui veel valged kibuvitsad õitsema hakkavad...

Nüüd aga maisemate teemade juurde. Nagu näiteks Supernaturali hooaja finaal.

 #spoiler warning#. Obviously.

Alustuseks räägime lõpust.

I kneeeeeew it! (who didn’t tho). Viimastes osades oli lisaks otsesele Dean goes dark side story line’ile nii palju visuaalseid vihjeid. Kõik need kaadrid, kus ta peeglisse vaatas või need kaamernurgad, kus valgus langes ta näole nii, et ta silmad näisid mustad: natuke liiga foreshadowing, et lihtsal kokkusattumus olla. Aga see, kuidas see juhtus, vat seda ei osanud ma oodata. Ma nimelt arvasin, et Kaini märk muudab ta järk-järgult deemonlikuks kuni ühel hetkel käib plõks! ja meil on deemonike valmis. Aga, et Dean ära sureb, vat see oli üllatus. (Jah, üks peategelastest sureb Supernaturalis ja mina olen üllatunud. Sue me.) Sümmeetria järgi oli tõepoolest kord Deani käes, vaheldumisi nad meil ju susse püsti viskavad.

Teiseks, Deanist ja Casist.

 but mostly heartbreak

Subtekst hüppas korraks pinnale nagu lendkala, naeratas meile õrritavalt ja sulpsab nüüd ilmselt tagasi vee alla.

Oeh, see stseen, kus Metatron vehkis Deani verega koos relvaga Castieli nina all ja pidas oma hahaha i killed the man you love kõne. Almost got me.

Ja muidugi Samist.

Mäletad, kui sa ütlesid, et sa laseks Deanil surra? Well, niipea kui need sõnad su suust hooaja keskel langesid, olid kõik: dammit, sa veel sööd neid. Ausõna Sammy, kas sa ei peaks juba targem olema? Crowley abiga Deani tagasi saada? Tsk tsk. Be careful what you wish for.

Gadreel.

Stseen, kus ta jälle vangikongi heideti, oli minu jaoks üks kõige mõjuvõimsamaid terves osas. Kuidas saab kellegi küll nii sümpaatseks mängida?

Ma lolisin ka.

Siis, kui Sam ütles Deanile: let it go, let it go. (samu sõnu kasutas muide ka Dean eelmise hooaja lõpus. Ainult siis ei olnud veel disney seda rida viisistanud)

Deani eriti püstise tuka üle, meenutas mulle mu noort vanaisa.

Ja nüüd ultimate küsimused, mille üle mõtisklemiseks on mul pea viis kuud. Vaatasin just paari jibconi videot, kus nad rääkisid, et neil endilgi pole õrna aimu, mis juhtuma hakkab. Isegi kirjutajate tiim haub alles plaane. Niisiis.

Kas Sam saab kohe teada, et Dean on deemon või tal õnnestub seda varjata?

Kas Dean ja Sam jäävad kokku või jookseb Deano oma uue demon daddyga ära?

Paha või hea deemon!Dean?

Kuidas mõjuvad demon trapid, püha vesi jmt Deanile? Ja tal on veel anti-possesion tattoo ka. Kuigi tehniliselt ta ei ole ju possesitud.

Dean, Cas ja seeing true faces

Jne

Lõpetuseks pilt möödunud suvest. Sest ma olen see aasta juba kahel laadal käinud, aga pole ikka veel suhkruvatti söönud. Roosa suhkruvatt on aga kohustuslik suveaksessuaar.