Warszawianka

Kpop maailm keeb. Sment ajab verist vahtu välja ja karjub umbluu.

Aga jah, näitsikud, kevadel kokku saime ja buum! Kris lännu. Nüüd saime kokku ja buum! Luhan järgmine päev lännu. Ei tohi enam draamadest rääkida. Edaspidi piirduvad meie vestlused vaid sellega, kes kuidas kellega kus mil viisil teadagi mida teeb.

(Lulu i will love you till the end of times (ohooho_o~).)

Aga positiivset juhtus muidugi ka, sest Sungmin võtab naise! Palju õnne sulle! Lõpuks ometi teeb üks sujupuju selle ära, nii et ehk on peagi lisa loota? Mul ükskõik, kas Sment kasutab seda pulma manöövrina, et vett hägustada, mul on ikka hea meel. (seda enam, et hetkel positiivne uudis oleks mõnel hetkel märka skandaalsemana tundunud).

Aga jah, Suju pulm! Kes oleks osanud arvata, et minu silmad selle ära oodata jõuvad. Ma mõtlen, minu ja Siwoni pulmadega läheb ju veel aega. Arvestades, et me oleme vaid korra kohtunud ja tema nägi mind kõigest häguse täpikesena. Doesn’t matter. Meant to be romance, eks ole.

 Peagi laulab KRY teile lembelaulukest

Vixx „Errori“ vaatsin ära. Oli vähem distörbiv kui „Voodoo doll“, st ma ei pidanudki ekraani kätega varjama. Laulu algus meenutas väga  Big Bangi „Monsterit“, mis tähendab, et see meeldis mulle. Eriti salmi osa. Selline hea tümakas, mida iidolgrupid üha vähem teevad, sest kõik tahavad olla jõle sophisticated. Idk, i like my autotune and tümm.

Mv ise oli muidugi taas sügavalt meelelahutusmaailma kriitiline, aga highlight of the mv oli muidugi Ravi hirmus peakate (jah Sandra, sa võid mu üle uhke olla), mis meenutas mulle oma avangardse disaini poolest mõningaid „Sexy, free and single“ aegseid õõvastavamaid hilpe.

Minu leping Krystali taustapildiga lõppes ning selle auväärse positsiooni haaras enda kätte Eddie Redmayne, kes suutis monsieur märg kalts extraordinaire Marius Pontmercy mängida igati armastusväärseks tegelaseks. Ega see pole sul lihtne ülesanne, arvestades, et Marius võib olla igav/tüütu/tumba või seda kõike korraga. Aga tema Marius oli nunnu, awkward ja noh, muidugi tumba. Sellest sa ei juba ei pääse.

Vahepeal oli paras party every night ahahaa. Vanainimene väsib veel nii ära.

Viinakoksid ja veinikesed, puuduv filter aju ja suu vahel, sinisinised sõjamaalingud, pingpong,  Good Charlotte’i quotimine, kohvikunurgast leitud kitarr, millega yours truly nägi välja nagu see tsikk „Forest Gumpist“, kes The answer is blowin’ in the wind’i laulis (ainult et võib-olla et natuke vähem paljas), Liisa tantsi laua peal no thank you been there done that etc etc. Same old same old.

(You’re so funny man you should be comedian damn

Unfortunately i am)

Mõnikord ma mõtlen, et ma olen all smoke and mirrors. Aga siis tõstab sisemine kalambuuritseja minus pead ja kuulutab: yep, smokin’ hot. Ning pole ühtki peeglit, ms minu eest kaitstud oleks.

Mis toobki meid kaudselt Stockholmi reisini.

Reis oli tore, lausa väga, sest me polnud veel maabunudki, kui me juba kõik tagasi tahtsime. Ilm oli hea ja seltskond oli hea ja sihtpunktid olid head ja eesmärgid said täidetud, mis oli samuti hea. (ja jäigi Liisa kolmest stiilipunktist¹ ilma, sest sõnakordus)

Liisa meenutusi reisiaegadest²

• Kajutile sai ikka ohtralt hüüdnimesid antud. Mõningaid märkimisväärsemaid: kupee, vagun, salong, auto, ja – minu isiklik lemmik – palat. Paraku küll mitte nr 6.
• Stockholmi on sellise miljööväärtusliku olekuga, et ise ka ei usu. Korraga skandinaavialik ja suurlinlik ehk nagu õeke tähendas, Rootsi on ikka nagu päris maa.
• Kõik kohad olid rahvast täis. Nagu me hiljem lugesime, oli ülerootsiline kaneelisaiakeste päev. (:D). Inimesed sagisid ringi ja sa tundsid end ses käras mugavalt ja sugugi mitte tüütu turistina. Erinevalt näiteks Pariisist, kus tänavapilt koosneski vaid turistidest ja inimestest, kes turistidele midagi müüa üritasid. Aga jah, rootslased olid stiilsed, eriti just mehed, kes kindlasti kulutasid oma juuste sättimisele ja salli ning kingade sobitamisele rohkem aega kui nende võluvad kaaslased.
• Nunnu kohalik astangule ehitatud boheemlaslinnaosa (Södermalm?), mis koosnes pisikestest nukumajadest ja mäeküljel ilutsevatest pargisoppidest, kus avanes vaade linnale ja veele. Ehk täiuslik koht hommikuse tee jaoks. Ja kui siis veel edasi (või tagasi) minna, jõudis vintage poodide juurde.
• Vintage poed! Pelgalt nende pärastki tahaks tagasi. Ühes veetsime me küll oma tunnikese ja ma proovisin lõpuks lihtsalt enda rõõmuks selliseid eriti teatraalseid 1812 stiilis kleite selga. Ma oleks võinud seal terve päeva veeta. Tsh, nädalaid. Sest kogu selle aja jooksul jõudisn ma vaid kleidisektsiooni kärmelt läbi uurida. Hinnad olid muidugi krehvtised, nii et lõpuks surusin ma ahnuse alla ja ostsin vaid ühe väljavalitud kleitidest. Aga ma lähen kindlasti tagasi!
• Ja ühes vintage poes, mida pidas hard core Rootsi hipsterpoisu, oli ka oma tilluke kodupeni, kes klientide jalge vahel ringi sebis. Isegi mina, kes ma koertest ei hooli, pidasin seda väga armsaks.
• Ja ühel puiesteel peeti turgu, kus ma soetasin meile värskelt grillitud võise maisitõlviku, mis oli lihtsalt alatult maitsev ja muidu väga street style blogilik aksessuaar.
• Sience fiction book store! Iga nerdi unelm ja koht kuhu end ära uputada. Kindlasti tagasi, sest kahjuks polnud mu väga aega sel ringi vaadata. Nunnu situatsioon: üks meesterahvas üritas telefonitsi saada juhiseid mingite Sailor Mooni asjade ostmiseks. Ma kohe heldisin.
• Kohustuslik pisikese poisi kuju. Märksa mõttekam vaatamisväärsus kui pissiv poiss.
• Huvitav kas kuningas üldse maksis sellele arhitektile, kes kuningalossi projekteeris? Ma mõtlen, lihtsalt vaadake seda monstrumit.

Coming up: Julge Liisa J.’i ja Tema Lahutamatute Kaaslaste Seiklused Läänemere Parvlaevadel

Lisad:

1: ma sain lõpukirjandi 97 punkti, mis tähendab, et ma kaotasin kolm punkti stiili pealt. Lol.

2: Kristjani meenutusi kambaaegadest, alapealkiri suurepärasest hilisnõukogude kooliromaanist „Ja kui teile siin ei meeldi“, mida ma soovitan kõigil nostalgiast lugeda. See on tõesti geniaalne.