Who lives, who dies, who tells your story

Wow, wo sdjes.

Tsement (sment) tõi välja uue poistegrupi ja ma võtsin end kokku ning vaatasin kaks mv’d ära. Üks oli ei midagi erilist, aga see teine, punane (informatiivne, liisa), oli täitsa hea chill tymm. Selline kuidagi mõnusa kõlaga. Nagu õeke ütles: noor Big Bang.

Kirjutan fanfici, mis on ilmselt ka põhjus, miks ma siin olen: nimelt on üht kirjutamist hea teise kirjutamisega edasi lükata. See on teoreetiliselt Hamiltoni zombi!AU, aga tõttöelda on seal ühe zombijutu kohta kummaliselt vähe zombisid.

Ja siis ma plaanin veel Monticellos toimuvat kummituslugu a la Usheri maja hukk, aga näis, mil ma selleni jõuan. Tegin researchi, tutvusin majaplaaniga ja mitmesuguste sisekujunduslike ja arhitektuuriliste lahendustega, ühesõnaga, got prepared, ning avastasin siis kurvastusega, et minu fici plaanitaval toimumisajal ei olnud neid ümberehitusi veel tehtud. So much for epic research. Ei, tegelikult oli muidugi põnev. Näiteks.

Kas te teate, et google map’is võib reaalselt Monticello nii välis- kui sisevaateid imetleda? Et see on ainus Ameerikas asuv eramaja, mis on Unesco maailmapärandi kaitse alla võetud (koos Virgina ülikooliga, mille arhitektiks on samuti Jefferson)? Et kui briti väed üle Virginia läksid ja Jefferson oli sunnitud taganema (kubernerina oli ta oma kodu ka peakorterina kasutanud), keelas rünnakut juhtinud briti ohvitser oma sõduritel Monticellot rüüstata, piirdudes vaid mõningate abihoonete mahapõletamisega?

Ehk raamatud, mida ma praegu loen:

„Aja jälg kivis, Ameerika Ühendriigid“. Populaarteaduslik arhitektuuriajaloo ja miljöölise reisiteatmiku vahepealne teos. Lõbustav, aga ma olen juba kohanud paari faktiviga.

„Ohakalind“. Kallis Donnna Tartt, ma nautisin su „Salajast ajalugu“. Võib-olla ma naudiksin seda raamatut ka, kui see oleks näiteks 300 lk lühem ja paar kilo kergem.

Lol, vaatasin oma viimatiste allalaadimiste kausta. Irvitasin.

„World war Z“

„Dawn of the dead“

„1776“

„John Adams“

„Lincoln“

„Sons of Liberty“

Oi jah. Zombid ja usa ajalugu, milline hurmav kompott.

Põnevaid ja äärmiselt vajalikke teadmisi härrastest asutavatest isadest ja co’st

• Washingtoni naine pani oma metsikule kassile nimeks Alexander Hamilton
• Markii de Lafayette oma pojale nimeks aga George Washington.
• Nobody calls Marie-Joseph Paul Yves Roch Gilbert du Motier, Marquis de Lafayette, a liar
• Hamiltoni lapsepõlv on iga fanfici kirjutaja unelm. Dude suffers and then he suffers some more.
• Ta kutsus ükskord terve Demokraatlike-Vabariiklaste partei endaga duellile.
• Ma üldse imestan, kuidas ta niikaua vastu pidas. Arvestades ta duellide hulka.
• Kui Jeffersoni naine suri, sõitis tüübil ajutiselt katus ära. Leinaga tegeles ta nagu tõeline romantilise romaani kangelane: ratsutades tunde, juuksed tuules lehvimas, üksinduses mööda ümbruskonda ringi. Kuni riik otsustas, et mees tuleb tema depressioonist kuidagi välja murda; ning nad saatsid ta ei kuhugi mujale, kui kõigi maiste rõõmude linna, Pariisi. Oli aasta 1784.
• Paar aastat hiljem, ja ta aitas oma semul markii de Lafayette’il Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsiooni valmis vorpida ja vaatas rahulolevalt revolutsiooni puhkemist.
• Lisaks leiutas ta ka pöörleva tooli.
• Franklin teenis tänu harda, leiutades piksevarda. Ja võttis kuni elu lõpuni pihve rajalt maha.
• James Madison oli nii umbes pool meetit pikk
• Washington aga see-eest nii umbes kaks ja pool
• Tegelikult oli Jefferson pikem kui Washington
• (Aga tegelikult oli hoopis Abe Lincoln kõige pikem usa pressu, 3 meetrit ja 74 cm)
• Washingon suri, sest tollane meditsiin otsustas tema külmetust ravida aadrilaskmisega. Osavad arstid aga ei suutnud kuidagi endam verejooksu peatada ja nii kaotas Washington rohkem kui poole oma verest.
• John Adams ja Thomas Jefferson surid mõlemad 4. juulil 1826, selle sama Isesesisvusdeklaratsiooni, mille loomise taga nad nii palju aastaid tagasi olid, viiekümnendal aastapäeval. Adamsi viimased sõnad olid: Thomas Jefferson survives. Talle teadmata, kuid teine oli paar tundi varem oma kodus hinge heitnud.
• James Madsion, neljas president, suri kuus päeva enne Iseseisvuse 60. aastapäeva. Tema järelhüüded heitsid talle ette, et ta ei suutnud suremisega 4. juulini kannatada. Madison tegi seda meelega.
• James Monroe, viies pressu, tuli aga avalikkuse survele vastu ja pani viisakalt kõrvad pea alla 4. juulil. Pärast teda pole ükski president saavutust korrata suutnud.
• Ja sellest, kuidas Hamilton suri, well, there are ten things you need to know. Spoiler: he dies

Bye

(in comic sans)