2016 retrospektiiv

Inimene läheb korraks tvtropedesse, et üht fakti kontrollida. Kolm tundi hiljem tõstab ta ekraanilt pilgu. Tal on lahti 47 tabi ja ta ei ole ikka veel seda akent lugenud, mille pärast ta üldse sinna läks.

Aga nüüd, pikema sissejuhatuseta, 2016, Liisa aasta fandomis.

Obsessioonid ehk fandomist fandomisse ja ringiga tagasi

• Talv: Star Wars
• Kevad: Hamilton, Ameerika ajalugu
• Suvi: Hamilton, Ameerka ajalugu
• Sügis: vesternid

Mehed

• Mitte võib-olla nii suur üllatus: Oscar Isaac
• Maailm on imelik ja sa ei tea iial, kes sind köidab: Thomas Jefferson
• Biggest plottwist of my life: Clint Eastwood
• Aastalõpu üllataja: Colin Farrell
• Honorable mentions: Daveed Diggs

Muusika

• Aasta album: Hamiltoni cast album. Hands down. Veebruari lõpust augustini ma praktiliselt vaid seda kuulasingi
• Aasta muusikasündmus: Weekend.
• Parim filmi soundtrack: „Inside Llewyn Davis“ (aga just need esitused, mida nad filmis laulavad, mitte stuudioversioonid)
• Parim filmi soundtrack, instrumentaal: Ennio Morricone „Dollars trilogy“
• Aasta meesartist: Alan Walker
• Aasta eurolaul: thunder and lightning it’s getting exiciting~
• Lemmik eesti tümm: Noep „Rooftops“
• Lemmik väljamaa tümm: Axwell/Ingrosso „Sun is shining“
• Suvelaul: Laura „94-95“
• Weekendi laul: Robin Schultz „Sugar“. Oli nimekirjas ka eelmine aasta. Ja ilmselt oli tegemist ka mu Weekendi ühe parima dj elamusega
• I laughed, i cried, i listened to it too many times: Clint Eastwood „Rowdy“

Shipid

• Aasta ship: Thomas Jefferson ja James Madison ehk The Obnoxious one and The Quiet one. Isegi mitte oma kõige pöörasemates fantaasiates poleks ma osanud seda ette näha, et ühel päeval ma mitte ainult ei loe fanfice kahe usa pressu kohta, vaid kirjutan neid ka ise
• Spaceship: Poe ja Fin
• One kills the other – a match made in heaven!: Hamilton ja Burr
• Heteroseksuaalne ship: Thomas ja Martha Jefferson. (aka everybody dies except him)
• Married gay cowboys: Billy ja Goodbye (aka everybody dies)
• Married gay cowboys in space: Baze ja Chirrut (aka everybody dies vol2)

Sõnad

• Aasta vandesõna: fucking/fuckin’
• Enimkasutatud laulurida: talk less, smile more
• Ilmselt kõige ikoonilisem movie quote: I’m one with the force and force is with me
• Isiklik lemmik: „When it was never new and it never gets old, then it’s a folk song.“
• Müstiline sõna, mille tähendust ma siiani ei tea: dab
• Aasta quote: „Ma ei joonudki nii palju. Ma lihtsalt jõin kogu aeg.“

Filmid

• Parim opening credits: „The good, the bad and the ugly“
• Kõige masendavam film: „Inside Llewyn Davis“
• Kõige lõbustavam film: „The man from UNCLE“
• Film, mis mind emotsionaalselt kõige rohkem puudutas: „In Bruges“
• Film, mis mind intellektuaalselt kõige enam puudutas: „Ex machina“
• Filmid, mida ma vaatasin kaks korda: lisaks eelpoolmainitud kolmele ka „Kon-tiki“, üks kord norra, üks kord inglise keeles. Ja „Revenanti“, teine kord poolkogemata koos perega ja looduse pärast.
• Parim kinematograafia: „Sicario“. Sisulise poole häirivust leevendas imeilus visuaal. (mistõttu ma annan auhinna sellele filmile, mitte nt „Ex machina’le“  või mõnele teisele mu lemmikule). Ühtlasi ka kõige masendavam film vol2, not recommend
• Honorable mentions: „Snowpiercer“, „No county for old man“, „Unforgiven“, „Harold and Maude“, „Seven psychopaths“

Sarjad

• Guilty pleasure: „Shadowhunters“
• Aasta üllataja: „Rawhide“ (head ’em up! Move ’em out~!)
• Sarja crush: Rufus Sewelli mängitud Lord Melbourne („Victoria“)
• Kõige coolim sarjategelane: Stephen Dillane Thomas Jeffersonina  („John Adams“). Ok, Ed Harris on „Westworldis“ ka vastikult cool. Ta on muidugi alati cool.
• Biggest dissapointment: „Sõda ja rahu“, ei ole viitsinud lõpuni vaadatagi
• Ootan teist hooaega: „Versailles“

Kirjandus

• Aasta guru: Mai Loog „Minu Tai“
• Aasta suurprojekt: „Tuulest viidud“
• Kõige raskem raamat, nii kaudes kui otseses mõttes: D. Tartt „Ohakalind“. Ja see ütleb palju, arvestades, et ma lugesin see kevad ka Faulkneri „Hälina ja raevu“ läbi. (ja goodreadsi statistika järgi võttis see mul üheksa päeva aega, samas kui sellele neetud telliskivile kulus terve kuu)
• Enim loetud autor: Cassandra Clare (lol)
• Positiivseid elamusi, mida julgen soovitada:
• Fantasy: G.R.R. Martin „Jäälohe“, ilus keel, ilus lugu, omamoodi andersonilik muinasjutt, mis ei ole tegelikultt lastele
• Fantasy: „Võlukunsti tumedam pool“, 19. sajandi algus, kolm paralleelset Londonit. Väga hästi jutustatud j a tempokas, tegelased kui animest AND no forced romantical plot. Üks neist juhtudest, mil ma reaalselt joonistasin lugemise kõrvale character design’e. (ja BBC pidavat hakkama seda sarjaks tegema, so pls don’t fuck up)
• Ajaloo ainetel: A. Šlepikas „Minu nimi on Maryte“. Imeilus keel, kohutavalt sünge teema. Ka emps ja paps lugesid selle mu soovitusel läbi
• Maagiline realism: L. Walton „The strange and beautiful sorrows of Ada Lavender“. Taaskord, väga hea keel. Esimene pool, kus nimitegelane jutustab oma vanaema ja ema lugu, meeldis mulle eriti. (wow, liisa, kui halb review). Sellest inspireerituna asusin ma kirjutama oma kahjuks poolikuks jäänud fici „The strange and beautiful sorrows of James Madison“.
• Aimekirjandus: Helgi Erilaid, Aja jälg kivis sari
• Eesti: J. Ashilevi „Kehade mets“, O.Ruitlane „Vee peal“
• Ameerika: Doctorow „Ragtime“

Ja lõpetuseks:

tag yourself, i’m done