Douze points

Et eelmine kord sai lõpetatud Eurovisiooniga, siis seekord alustame sellega.

Jeee, Eesti sai kuuenda koha! Meil oli isegi teooria, et kui Rootsil oleks mingi mõttetum laul olnud, oleks me isegi kõrgema koha saanud, sest Põhjamaade hääled oleks siis meile tulnud. Üsna kindlalt. Aga nüüd röövis see igavene Rootsimaa meilt isegi Soome 12 punkti. On pussutajad. Kusjuures enne algust, siis kui veel poldud ei esinetud ega punkte antud, irvitas emps juba, et Soome annab oma punktid niikuinii Eestile, Venemaale ja Rootsile. Ülim diplomaatia. Pole siin midagi, et vaid Balkani maad annavad naabritele, kõik teevad seda. Lihtsalt Balkani maadel on suti rohkem naabreid, kui ütleme näiteks Portugalil.

Lauludest endist.

See aasta mul kindlat lemmikut ei olnud, nii et minu poolt ei saanud keegi häält. Vot kui kurb. Aga see-eest andsin ma papsi eest hääle Serbiale ning kui aus olla, olin ma pigem Serbia kui Rootsi poolt. Serbohorvaadi keel on paganama ilus ja tüüp oli ju vana hea Lane Moje esitaja, kes kord juba teiseks jäänud.

Rootsi laulu polnud ma enne kuulnud, nii et finaal oli esimene kord. Ei jätnud mingit erilist hiigelmuljet, peale selle, et see kõlab väga tänapäevaselt ja võiks olla suvalise lääne popartisti hittlaul. Minu definitsioon: tränaballaad ning paras kokteil Infinityst ja Titanicu laulust. Mialt sain hiljem aga teada, et laul on juba nädalaid Poweris ja teistes raadiojaamades rõõmsalt ringi sulistanud ja inimesi kummitanud. Vaeseid inimesi, kes ei teadnudki, et tegemist on Eurolauluga. Pole siis ime, et see nii kõrge koha sai, juba kenasti ära promotod. Laul ja hästi järgi mõnitatav koreograafia aga kõrvale jättes, kas teile ka tundus, et laulja oli suti…imelik. Nagu ta poleks päris täitsa kohal olnud või oleks tal midagi viga. Mnjah.

Rumeenia, Küpros ja Kreeka olid kõik toredad õlaväristamise ja puusakeerutamise laulud. Vähemalt ühest neist võiks küll suvehitt saada. Panevad kohe rõõmsalt kaasa tantsima. Lol, ja venna on nüüd äärmiselt huvitatud, miks Kreeka ei tohtinud võita. Tüüp jätab ikka kõik meelde, mis me kommenteerime.

Türgi oli väga huvitava viisiga ja ägeda koreograafiaga ja otsustas laupäeva öösel heaks võtta ja mind rängalt kummitada. Aitäh.

Inglismaa laul tuleb Disney’le maha ärida. Ma kohe kujutasin ette, kuidas tüübi jalge eest tõusevad lendu linnukesed ja väiksed bambid lavale jooksevad. Nad oleks kindlasti rohkem punkte saanud, kui nad seda oleks teinud.

Venemaa kõige pisem mamsel oli ülinunnu. Laul ise kõlas nagu tüüpiline vene etnodisko uusaasta öösel „Kutsuvas tulukeses“.

Prantsusmaa oli oma olümpia võimlemistiimi kaasa tassinud. See-eest pihvil olid väga kenad jalad.

Hispaania esineja oli kole nagu Egiptuse öö.

Aserbaidžaani stilist oli „Näljamängudest“ inspiratsiooni saanud.

Taani stilist tuleks vallandada. Laul ise oli iiiiiiigaaaaaav.

Kahju, et ma Hollani esitust ei näinud, sest vanemate sõnul oli tegemist ühe kõõrdsilme ja viisipidamatu neiuga. Kindlasti väga lõbustav.

Vot, teiste kohta ei tule mul hetkel midagi pähe. Kord aastas on eurovisioon ikka täitsa tore. Mul ei olnud ühegi laulu vastu midagi, kui jätta kõrvale Albaania esitus, mis mulle külmajudinad peale ajas.

Ja nüüd ma tahaks Aserbaidžaani reisile minna. Vot.

Minu läps on viimaks jälle enam-vähem terve, nii et ma sain lõpuks oma Exo fic nr 2 ära lõpetada. Ausõna, ma kirjutasin täiesti kogemata stseeni, kus Chanyeol ja Baekhyun mune ja peekonit praevad. Alles kirjutamise käigu sain aru, et see kukkus kahemõtteline välja.

Lol, Chanyolost oli mul juba enne, kui ta mulle rohem meeldima hakkas, plaanis seltskondlik coolbro teha. Paistab, et mu sisetunne ei vedanud mind alt. Tüüp on lihtsalt nii lõbustav. Kusjuures tegelikult on tal ju üsna kena nägu ka, aga et normaalne Chanyeolface on üsna harva esinev nähtus, tekitab see mus siiani segadust.

 Jah, mu läpaka taustapilt on hetkel Chanyeol. Olen alles reetur

 Lol, see-eest suure koduarvuti ekraan on nüüd täidetud Kaiga. Venna kohe kommenteeris

Vennast rääkides, näitasin tüübile Mama mv ka ära ja too kuulutas selle halastamatult igavaks. Ainus, mis teda paelus, olid tulega stseenid. Aga hiljem tundis ta selle video yt’s ikkagi kohe ära ja oskas isegi algust laulda. Väga armas. See-eest meeldib talle väga SNSD „Twinkle“, nii video kui laul (kuigi tema suust kõlas see rohkem kui shwinkle). Tuli minu juurde ja ütles, et ta tahab näha seda videot, kus need mehed neid tüdrukuid pildistavad ja kus lõpus see koer on. Paparazzide küsimus ja miks nad koera pildistada ei taha, pakkus talle ikka sügavalt huvi. Lisaks teatas ta ilma igasuguse minupoolse pärimiseta, et Tiffany on kõige ilusam. Teisel korral lisas, et Taeyeon meeldib talle ka. Ning lõpuks (sest ta on ikkagi kahe vanema õe väikevenna) kuulutas diplomaatiliselt, et kõik tüdrukud on ilusad. Jep, väga uhke oma kuueaastase pägaliku üle.

Natuke läänetümakast. Juba üle kuu aja on mulle väga meeldinud selline suurepärane üllitis by Far East Movement (ft JB) nagu „Live my life“. Hell yeah dirty bass! Ning JB „Boyfriendil“ on samuti oma võlu, kuigi sõnasid kuulates olen ma üsna kindel, et minu peikaks ta ei sobiks.(lol, tegime õekesega eestikeelse sünkroontõlke, mille punchlline’iks sai: kui oleksin su peika~ …otseloomulikult oli meil väga lõbus). Video ise meenutas mulle esimese hooga Tokyo Drifti. Isegi Hani oranž auto oli olemas.

Jah, ma olen nii vana, et mulle võib JB-i muusika ilma igasuguse häbita meeldida. Võib-olla on asi veidi selles ka, et ma tunnen vajadust kaitsta neid, kellele minu meelset ülekohut tehakse. Mulle meeldib „One Direction“ ka ehkki ma tean neilt ainult kolme laulu. Aga see-eest tean ma kõigi nimesid ja vanuseid ja natuke neist endist, sest Maria ostis suvel ühe Sugari, kus neist pikalt juttu oli. Ja kui me läksime siis videot uurima, selgus, et just kolm päeva varem oligi nende debüüt mv välja tulnud. Hehe, mul on isegi lemmik. Zayn Malik ja nagu te nimest näha võite, on tegemist pakistani juuretga poisiga.

Lol, me õega irvitasime, et ainus asi, mis on hullem, kui fännata Aasia poistebände, on fännata lääne poistebände. Mul on siiski veel pikk tee ees.

Vahepeal oli Soulis SS4 Encore, mis obviously tähendab seda, et Super Showd Euroopas see aasta enam ei tule. Väga masendav, sest ma olin kindlalt plaaninud minna.

Kyuhyun võttis end enne lõppu kokku ja jagas matsu ära, et just ballaadid on tema rida. Tema Tokyo soolo ja nüüd „Etude of memories“ on minu jaoks märgatavalt nauditavamad kui ta SS4 peasoolo. Jep, kuigi kpopi puhul olen ma tümaka inimene, eelistan ma Kyuhyuni puhul ikka igavaid ballaade.

Eunhyuk oli muidugi paras huumor ja lulzy. See on naljakas, et ta on hästi kõhn, aga samas väga vormis. Ma üldiselt ei apruuvi, kui laval riideid eemaldatakse, sest see on kuidagi naeruväärne ja kohatu. Mul pole midagi särgita namjada vastu, kui nad on päikse käes, rannas või teevad füüsilist tööd (no näiteks loobivad sõnnikut), sest siis on see igati põhjendatud ja isegi õigustatud. Aga laval…nääh.

Ja lõpetuseks.

Marial on koolis hunnik põnevaid poisse, keda kui mitte stalkida, siis vahetundidel tähele panna: kümnendik Mohombi, kaheksandik JB ja kuuendik Luhan. Kuuendik Luhan pidi mitte ainult Luhani nägu olema, vaid ka tema kehahoid pidi sarnane olema. Lisaks on tal iidoleid meenutavatest sõpradest olemas Kyuhyun ja Heechul, seda creepimad juhtumid, et ka nende iseloomud on sarnased. Ja kunstikoolis oli tal kunagi Donghae, aga teda pole ma näinud.

Mul endal on olemas kahjuks vaid Henry, kuigi jah, mu isiklik Henry on tõesti väga nunnu.