Howdy cowboy

Suju tuleb tagasi. Oodake. Siit on midagi puudu. Suju tuleb tagasi!!!!! Ei, see ei lähe mitte. Oh fuck it.

SUJU TULEB TAGASI AND THAT IS FUCKING AWESOME!!!!!!! (yep, much better).

Ehk siis i’m fucking exited. And cause i’ve been talking in english for the past few days, ei suuda ma kuidagi lõpetada sõnapaari fucking awesome ekspluateerimist (mis on seotud ka Mackelmore’i ja mõningate fucking awesome rõivavalikutega, aga sellest täpsemalt allpool). (Iga kord kui ma kasutan sõna ekspluateerima, tuleb mulle meelde Marx ja tööväärtus. Marx knew his shit. (ja kuidas see nali käiski? Pole tema süü, et inimesed naljast aru ei saanud.))

(btw kuidas klaviatuurilt nurksulge välja võluda?)

Ma lubasin rohkem möla ja rohkem möla te ka saate.

Esimese hooga ma ei olnudki nii excited. See kõik juhtus kuidagi ootamatult ja järsult ja et SMEnt lasi pea kõik teaser pildid korraga välja, ei saanud ma end aeglaselt üles kütta.

Oh, muidugi ma olin rõõmus. Ikkagi kaks aastat Sexy, free and single’i aegadest möödas. (huvitav mis catchphrase’i me seekord saame? Howdy cowboy? Ma loodan, et pigem mitte. Ma niigi kasutan seda mõttes liiga palju.) Esmastest piltidest meeldisid mul kõige rohkem Kyuhyun (mis sest et ta nägi välja rohkem nagu piraat või õekese sõnul nagu musketär), Siwon ja Sungmin. Ja Kangin, kelle puhul ma vaatasin algul, et see on Yessu. 

Järgneval paaril päeval olin ma kinni, nii et mahti sujudele mõelda mul ei olnudki.

Aga siis tuli täna teaser mv välja and i lost it. Ma mõtlen, see on nii fun ja carefree ja niiiiii Suju, sest sujupujud on ammu loobunud igasugusest fassaadist ja näilisest normaalsusest. Isegi Siwon. Eriti Siwon.

Ja muidugi ma jumaldan vesterne. Ma mõtlen, see on kõige kinematograafilisem žanr üldse, oma naiivse poosi ja nostalgiaga, kangelaste ja kurikaeltega, maailmaga, mis on must ja valge ja mõnikord ootamatult hall ja see on veel kõige parem. (ja kus püstolitulele vastu tormav kangelastepaar võib olla õnnelikum lõpp, kui üksinda päikeseloojangusse ratsutav kangelane. Aga mitte ilmtingimata.)

 this shit is so real

Nostalgia mõttes, vanade blogiaegade meenutuseks, esimesed mõtted siis:

• Lol, Siwon serifina. Kes oleks küll seda osanud oodata.
• Kas ma olen imelik, aga mulle meeldivad need vuntsid.
• Jah, ma olen imelik.
• Nice hat Minnie
• Habemeajaja Ryeowookis on midagi kurjakuulutavat. Lisaks, kas tal on ainsana tsikk?
• Ok, Eunhyuk, see ei ole sul Hemingway. Mhm, kas see tähendab, et nad on mõnes (endises) Hispaania koloonias. Thjah.
• Loomulikult on Kyuhyun mängur. Selline esmaklassiline härrasmehest petis ja püstolikangelane, et ise ka ei usu. Süüdista teda petmises ja sa oled enne põrandal, kui keegi märkab, et Kyuhyun üldse relva välja tõmbas. Ja põrandal oled sa suurest üllatusest, sest härrasmehena lasi Q sul vaid kaabu peast.
• Ei ka teistel on tsikke. Smooth Q there 
• Punast lippu lehvitav Hyukkie, keda veetakse käruga ringi? That's very Les Mis
• Ma eeldan, et baarimees Heechul peab ülakorrusel ka bordelli.
• Jaaa Siwon tuli just Heechuli juurde
• Oh, Siwon, kui kalliks sa mulle ikka oled saanud.
• Fuck, ma armastan teid kõiki ok

Nagu reaalselt. Mind tabas selline ootamatu kiindumuspuhang, et isegi silm läks niiskeks. Päriselt. Millal pagan küll viimati mul mõne iidoli pärast meeleliigutus peale tuli! Aga need olid õnnepisarad. Isegi kui video peaks olema kast ja laul mõttetus, oleks ma ikkagi õnnelik. Sest nad on minu poisid.

 vaatamata kõigele, eriti see jobu

Ma olen armunud. Elu armastan sind, eks ole. Eile õhtul käisin ringi, loll naeratus näol, ja tundsin end jumalannana(nanannana, ausalt, kui mitu korda võib üht sõna valesti kirjutada, preili eesti keele olümpiaadi teine koht). Ja siis ma lugesin üht fici ja põmm! pisarad näol ja kolmeminutiline enesehaletsushoog. Teate, kuidas viisakad inimesed panevad oma ficidele trigger warninguid, mida ma tavaliselt ignon, sest naiivse inimesena arvasin ma, et mul ei ole neid. Ma eksisin. Sest mulle jõudis ootamatult kohale, et on üks trope, mis mulle alati kurvameelsushoo peale toob, lihtsalt alles nüüd panin ma kaks ja kaks kokku. Nimelt, relapsing. Kuigi keegi on paremaks saanud ja asjalood näivad liikuvat kui mitte helesinise taeva, siis vähemalt vahelduva pilvisuse suunas, ja pahh! korraga joob meie tegelane jälle või süstib või vaevleb taas depressiooni halastamatute küünte vahel või ei söö enam või suhtleb jälle oma surnud kallimaga ja sa tead, et isegi kui kõik kord jälle ülesmäge läheb, võib elu ameerikamägi sulle peagi taas vembu heita. Ja see on hirmuäratav.

Jah. Aga üldiselt. Elu armastan sind (sulle kuulub mu kiindumus ammu).

Naudin pea uhkes üksinduses viimast suvenädalat. See tähendab vaatan läbi akna halli vihmasadu, tõmban kolmanda kampsuni selga ja avan järjekordse fanfici. Paradiis.

Loen endiselt hullunult Les Mis fice. Hetkel obsessin rõõmsalt Harry Potter crossoverite üle, kus kartmatu liider Enjolras võitleb maagiliste olendite õiguste eest. Palun, andke mulle kõik veelaverd Enjolras’ ja libahunt Grantaire’ga ficid ja ma olen õnnelik. Jep.

Vaatasin täna kogemata ka Phantom of the Opera 25 anniversary etendust. Jah, te lugesite õigesti. Kogemata. Ma nimelt tahtsin vaadata, millised mu kaks uut muusikalilemmikut oma rollides välja näevad (Liisa seiklustest Les Mis 25 anniversaryga kunagi tulevikus), aga selle asemel, et vajutada mingile klipile, valisin ma endale terve etenduse. Ja et vihma sadas ja video juba keris, siis mis seal ikka. Kui see on selle ilma tahtmine.

Ma olen filmi varem kaks-kolm korda näinud ja kui esimene kord see mulle meeldis, siis teine kord kippus juba venima. Muidugi on seal mõned head laulud, aga üldjoontes on see muusikal minu jaoks veidi igavavõitu.

Ühe vihmase ennelõuna sisustuseks kõlbas etendus aga küll. Hadley Fraser nägi armas välja (tal on selline huvitav nägu, mida ma ei oska kirjeldada teise sõnaga kui vanamoodne. Ta meenutab mulle veidi neid vanakooli Hollywoodi näitlejaid ja selle etenduse puhul suurendas kogu see silmameik veelgi seda muljet) ja ma olen kindel, et Ramin Karimloo nägi kogu oma grimmi all samuti võrratu välja, lihtsalt hetkel oli seda suti raske öelda, sest hei! ooperifantoom.

 They're pretty shippable too, eh.

not that i ship them, aga c'mon. kui sa paned oma pojale oma sõbra järgi nime, siis on see ikka paganama nunnu

Sellest, kuidas me ameeriklast lõbustasime ja Liisa fucking awesome välja nägi, järgmine kord.