See postitus algas hoopis teiste sõnadega. Suurem osa sellest oli juba 28. valmis kribitud, et siis 29. veebruari puhul üks armsalt totakas ja harukordne sissekanne teha (sest järgmine juhus säärasel kuupäeval postitada tuleb ju alles nelja aasta pärast). Hommik algas ausalt öeldes suurepäraselt. Nimelt sain ma viimaks peale rohkem kui aastast virelemist oma postapokalütilise fici (rohkem tuntud küll kui morbiidne jutt) valmis. See fic sõi mu hinge seest, nii et te võite aimata, kui õnnelik ma olin, et ma viimaks sellega ühele poole sain. Mul oli veel plaanis see üks kord üle lugeda ja siis teistele edasi saata.
Kuid juhtus midagi traagilist. Midagi üliväga jubedat, mis paneb igal inimesel, kelle elu mõte peitub tema arvutisügavuses, käed ja hinge värisema. Jah. Mu arvuti läks katki. Ja mitte lihtsalt katki (sest seda on ta kogu aeg, igavene pann selline), vaid väga katki. Kärssas lootusetult läbi.
Esimese hooga öeldi teeninduses, et kogu arvuti tuleb puhtaks teha. Ja ma sain muidugi silmapilkselt trauma, sest hei, kust mina tean, et enne on võimalik info teisele kõvakettale kopeerida? Viieks lühikeseks (aga oi kui pikk see mulle tundus) sekundiks olin ma veendunud, et ma olen kõik kaotanud. Arvate, et ma muretsesin oma koolitööde pärast? Nääh, esimese asjana tuli mulle hoopis see igavene fic meelde, mille ma just sama päeva hommikul valmis olin saanud ja millest mul kusagil koopiat ei ole. Prioriteedid, eks ole.
Noh, paar päeva närveldamist ja lõpuks täna hommikul sain ma ta viimaks tagasi. Diagnoos oli lühike ja karm: viimases staadiumis vähk, putitasime küll elule, kuid ravida ei ole mõtet. Las sureb ise ära. Ainus opsüsteem, millega mu arvuti elumärke näitab, on nüüd Windows XP ja – hoidku netijumal teid säärase vapustuse eest – kui ma läpaka avasin, oli tausatapildiks see va igavene XP maastik. Kohe põhikooliaegsed informaatika tunnid tulid õudusega meelde.
Hetkel näeb mu kallis Pann välja nagu oleks ta ajamasinaga 2003.-st aastast kohale lennanud, kõik failid ja programmid on raskelt veeuputuse-eelsed, tekst lainetab ja mitte ükski video ei tööta. Muusika mängib vaid windows mediaga. Mida ma enam isegi kasutada ei oska.
Väga kurb lugu, ütleks Teayong.
Väga kurb lugu, nõustub Liisa
Ainus positiivene osa kogu selle infotehnoloogilise katastroofi juures on see, et tänu sellele lugesin ma vahepeal poolteist raamatut läbi ja vaatasin ära „Skinsi“ esimese hooaja. Jei for life!
Kuidas Liisa vennale poseerib (ja nagu fotost näha, kuidas venna pilti teeb)
Aga aitab halamisest, vaid kerglasemate teemade juurde (ehk siis selle jurde, mis ma juba varem kirja olin pannud).
Kuidas Liisa ja Maria sujudest karud tegid ehk kuidas me lõbustame end autosõitude ajal:
Teukie: Pedokaru
Kangin: Mürakaru
Siwon: Grislikaru
Ryeowook: Pesukaru
Lee Brothers: Kolm karu
Henry: Jääkaru
Shindong: Pruunkaru
Zhou Mi: Kaisukaru
Kyuhyun: Pandakaru
Ja siis Yessu, Heechul ja Han Geng jäid üle, sest meil ei tulnud enam midagi pähe ja nalja punnitada oleks tobe. Kuigi Yesung Tapjakaruna oleks üsna võluv...
Lol, nüüd oleks sobilik esitada esmakordselt avalikkusele mu luulekunsti tippsaavutust, mis valmis – kui uskuda signatuuri – 2010 aasta esimesel juunil, ning väga irooniliselt nimelt lastekaitsepäeval.
Teukie oli pedokaru
Henry Lau hiilis põõsavilus,
viiul käes ja silmad pilus.
Leeteuk põõsa taga varjus,
Väike Henry hirmust karjus.
Henry proovis kaitsta end,
aga – viiul pole relv.
Teukie oli pedukaru,
Vaesel Henryl oli valus.
Kõikjal käib nüüd Henry Lau
kaasas püss ja karupuur.
Ma pole pärast seda enam ühtegi päris luuletus kirjutanud. Pole ime kah.
Nüüd on kord Bigu Bängu järjekordne muusikaline üllitis käes, mis seekord kannab meeldejäävat nime „Paha namja“
- Drop it on me! Algus on bigbängilikult paljutõotav.
- Lol, GD, mis sa kasutasid oma „Tonighti“ mvst ülejäänud sildikesed ära?
- Wow, rohkem kui üks modellipihv! Ja isegi asiaapihv on kusagilt kapinurgast välja kraamitud.
- Kas see tüdruk tuli alguses hoopis ise TOPile ligi ajama? Nad oleks pidanud stseeni nii lahendama, et hoopis TOP põlgab näitsiku ära.
- TOP, vaata et sa oma bling blingi all kaela ei murra.
- Taeyong on selline wannabe nigga et ise ka ei usu
- Ilm oli vist külm
- Omnom Seungri ja TOP, mis keskendunud ilmed?
- Varjatud Timberlandi reklaam??
- Ja ka selles laulus ei mainita kordagi käesolevat aastat.
Laul on isegi veel chillim, kui eelmine. Väga esmaklassiline rnb, mis tähendab mitte otseselt minu maitse. Laul meeldib mulle seega vähem kui „Blue“, aga see-eest istub jälle see video paremini. Kuidagi lõbusam, sest noh, ma lolisin nii feil-nillijate kui lihtsalt Ti Õu Pi keskendunud tantsulõusta üle.
TOP oskab ka tantsida
Otsustasin siin mõni aeg tagasi taas mangadega järje peale saada. Nii 2007-2010 sai tublisti loetud ja oleks ju tore teda saada, mis nende paari aasta jooksul siis juhtunud on. Äkki on midagi isegi selgunud. Pooleliolevate mangade lugemisega on ju see häda, et kui nad hakkavad tilkuma kord kuus, kipuvad nad ära ununema. Või raugeb lihtsalt vaimustus. Aga jah, nüüd ma lugesin nii oma 40 Gakuen Alice’i chäppit (ooh mangasläng kui hurmavalt sa kõlad mu keelel) järjest läbi ja olin väga kyaa. Kakukese (sest nii ma seda kutsun) puhul on hea see, et iga kahe nädala tagant tulevad 30 leheküljelised chäppid välja. Aga et plot kulgeb väga aeglaselt ja on kohati üsna keeruline, ongi seda korraga parem lugeda. Jagab matsu ära. Nüüd ma pean end veel kuidagi Vampire Kningthis’st ja Kuroshitsuji’st läbi närima ja ma ei mäleta isegi enam, kus ma pooleli jäin. Ja seda igavest VK loen ma vist küll vaid kohusetundest.
Otseloomulikult pole mul vähimatki plaani Naruto vahepeal välja tulnud 345 tuhandet chäpit läbi lugeda. Selle asemel, kas keegi teab kohta, kust ma saaks lugeda lühikokkuvõtet, mis viimase kahe aasta jooksul juhtunud on? Või veelgi parem – mis Sasukega juhtunud on? On veel mõni silm peas poisil või mitte?
Ootan Kyuhyuni muusikali.
Ja Ott võitis. Jei! Minu hääl läks asja ette.
Tunnen kaasa härra arvuti katkiminemise puhul!
ReplyDeletePedokaru luuletus on luulekunsti tippsaavutus! Tõesti, väga lol ja hästi kirjutatud :D Tükk aega naersin.
Ma loen Vampire Knighti vist iga 2 kuu tagant, no ühesõnaga regulaarselt. Ja ma justkui enam ei saa aru mis toimub. Sest enamus nende plotist läheb mul meelest nii 2 minutiga peale lugemise lõpetamist.
Ma loen seda edasi, sest ootan lõppu: a la kõik surevad või mingi muu lahendus. Siis ma saaksin eluga edasi minna ja selle manga unustada :)
Naruto: olen kohustetundest enam-vähem ilusasti iga nädal lugenud (midagi on kindlasti lugemata). Praegu käib lõpumadina eelmadin ehk suur sõda ehk head vs paha kutt (see maskiga). Sasuke on teel lahingusse. Kui ma õigesti mäletan, on tal nüüd Itachi silmad. Viimane chäppi on ainult Sasuke ja ta raske elu :/
Ning loomulikult saavad kõik pidevalt tugevamaks ja osavamaks.
Mulle väga Ott ei meeldinud, sest see laul on minu jaoks mittemidagi ütlev.
Ahh, ma tean kui rõve on see, kui arvuti suvalt katki läheb.. ka mina muretsesin pigem oma kpop/jpop piltide, lugude ja muude sarnaste asjade pärast kui näiteks sellise tähtsa asja pärast nagu AASTATÖÖ 8D
ReplyDeleteIlus pilt btw(y)
Luuletus väga 5+
Naruto plot oli üsna pikka aega väga veniv ja tühi, mõtlesin, et võiks juba ära lõpetada asja. Aga nüüd natuke läks põnevamaks jälle. Kõiki vanu sõpru sai näha jälle (Kiba jeaaa~ ja Shikamaru~) Hinata ja Naruto suhe on ikka veel kahtlane ja ma ei saa millestki aru aga ok ^^
Aga Sasuke kohtus Itachiga!!!
Ma olin päris üllatunud, et Ott võitis. Ta meeldis mulle küll rohkem kui Lenna aga ma olin veendunud et just Lenna võidab.. kuigi mulle meeldis kõige rohkem August Hurt.
august hunt vist oli ikka 8D
ReplyDeleteMa arvan, et selle luuletusega võiksin ma maailmakirjanduse tippmarkide hulka minna küll.
ReplyDeleteVampire Knight on vastikult keeruline ja segane. Ma unustan juba järgmiselt lk klikkides ära, mis eelmisel juhtus. Intriigid-intriigid...Ja ma olen igasuguse emotsionaalse sideme kaotanud, mistõttu on raske taasalustada.
Vennad Utchihad on ikkagi mu kunagised lemmikud, nad veel lähevad mulle veidi korda.
Eurovisiooni osas oli enne niikuinii suht kidel, et kas Ott või Lenna läheb. Artistina meeldivad nad mõlemad mulle, aga lauludest istus seekord siis Oti oma rohkem (kuigi tal on kõvasti paremaid lugusid kui see konkreetne isend). Ja ma arvasin ka kuni viimase hetkeni, et Lenna võidab. Niikuinii kummitavd mul hoopis NASA ja Valedetektor. Viimane lausa hulluksajamiseni.